Õigus

B-, C-, D- või C1- või D1 kategooria mootorsõiduki juthimisõigus lubab juhtida T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi, mille täismass ei ületa 8 000 kg.
BE-, C-, D või C1 või D1 kategooria juhtimisõigus võimaldab juhtida T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi, mille täismass ei ületa 18 000 kg. Samuti võib sellist T-kategooria sõidukit või masinrongi juhtida isik, kellele on väljastatud B-kategooria juhtimisõigus enne 01.07.2011.a.
CE kategooria juhtimisõigus lubab juhtida T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi piiranguteta.

Liiklusõnnetuse süülisuse ja vastutuse küsimuse lahendamine pelgalt Teie poolt esitatud kirjelduse põhjal ei ole paraku võimalik. Selleks, et esitatud küsimusele vastata, võib vajalikuks osutuda nii sündmuskohaga kui ka asjas olemasolvate tõenditega tutvumine. Iga õnnetus on ühekordne juhtum ja selliseid tüüpkaasuseid on küllaltki vähe. Teie juhtum ei tundu olevat tüüpkaasuste hulgast. Seetõttu jääb Teie küsimusele ka ühene vastus andmata.

Kirjeldatud liiklussituatsiooni analüüsimusel tuleb tähelepanu pöörata nii manöövrit sooritanud juhi tegevusele ja võimalikele minetustele tema poolt kui ka Teie enda käitumisele. Viimast just olukorras, kus kõrvalteelt lähtunud oht võis olla Teile etteaimatav. Kas see oht oli objektiivselt etteaimatav ja kas Teie tegevus selles olukorras oli objektiivselt õige (näiteks ei pruukinud kiiruse vähendamine 50-lt 40-le olla ohu vältimiseks piisav), tuleb välja selgitada tõendite analüüsimise ja hindamise teel.

Üldjuhul peab sõidueesõigusega teele sõitev juht arvestama, et tal on kohustus anda sõidueesõigusega liikuvale juhile teed. Samuti tuleb parempööre sooritada sõidutee vastava ääre lähedalt ning kui see ei ole võimalik, siis peab manöövri sooritaja tagama ohutuse teistele liiklejatele. Teiste liiklejate vastutus aga ei pruugi olla välistatud juhul, kui eesliikuja ohtlikust manöövrist lähtuv oht oli välditav, kuid teine juht ei võtnud tarvitusele asjakohaseid meetmeid ohu õigeaegseks vältimiseks. Nagu eelnevalt märkisin, on nendele küsimustele vastamiseks tarvis analüüsida olemasolevaid tõendeid ja seejärel on võimalik asuda seisukohale, kes on vastutav ja kas vastutust on üldse võimalik üheselt määratleda.

Tere!

Eestis tegutsevate kohtutäiturite tööpiirkonnaks on Eesti Vabariik, seega olukorras, kui võlgnikuks olev isa elab Soomes, tuleb elatisraha kättesaamiseks täitemenetlus algatada Soomes.

Elatisraha kättesaamiseks välisriigis elavalt vanemalt aitab Eestis Justiitsministeerium, kellele tuleb asja algatamiseks esitada vajalikud dokumendid. Rohkem informatsiooni selle kohta leiate järgmisel veebiadressilt: http://www.juristaitab.ee/maarused-ja-tunnustamine/ulalpidamismaarus

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Esiteks märgin ära, et elatist on võimalik kohtu kaudu nõuda vaid isalt, kes on kantud lapse sünnitunnistusele. Kui lapse isa ei ole nõus isadust omaks võtma, on Teil võimalik pöörduda kohtu poole ja taotleda isaduse tuvastamist. Kui isadus on tuvastatud ja isa kantud lapse sünnitunnistusele, saab kohus isalt lapse ülalpidamiseks elatise välja mõista.

Kui isa on kantud lapse sünnitunnistusele, on tal õigus lapsega suhelda, olenemata sellest, kas Teie nõuate isalt elatist või mitte. Ilmselgelt peaks suhtlemine toimuma vastavalt lapse huvidele ehk siis kirjeldatud olukorras peaksid kohtumised suhtlemisega alustamisel olema lühema kestvusega ja alles siis, kui lapse ja isa vaheline suhe on taastunud, pikema kestvusega. Seni, kuni lapse isa aga sünnitunnistusele kantud ei ole, ei ole tal õigust nõuda lapsega kohtumist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

PkS § 103 lõike 1 kohaselt võib kohus isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda. Eelkõige on PkS § 103 lõike 1 punkti 2 kohaselt selleks alust siis, kui ülalpidamiseks õigustatud isik (antud juhul Teie ema) on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase (antud juhul Teie) vastu. Seega olukorras, kui Teie ema on kunagi rikkunud oma ülalpidamiskohustust Teie vastu, võib ka Teie ülalpidamiskohustus tema vastu olla piiratud.

Kui ema (või tema eestkostja) peaks Teie vastu esitama elatisnõude, on Teil võimalik esitada kõik asjaolud, mis võiksid Teid vabastada ema ülalpidamisest, või vähemalt selle täitmist piirata. Kui ema vanemlikke õigusi kuidagi piiratud ei ole, võib kujuneda komplitseerituks tõendamine, et ema Teid kunagi ülal pidanud ei ole. Kui Teid kasvatanud vanavanemad on veel elus, õnnestub võibolla nende kaudu tõendada asjaolu, et ema Teie suhtes ülalpidamiskohustust täitnud ei ole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Ametikorter on eluruum, mis üldjuhul antakse kasutamiseks töö- või teenistuslepingu kehtivuse ajaks. Koguduse õpetaja on ameti järgi EELK koguduse nõukogu ja juhatuse liige ehk kogudusega seotud isik tulumaksuseaduse mõttes. Kui seotud isikute vahelise tehingu hind erineb turuväärtusest, siis maksustatakse see erisoodustusena, st kogudus maksab hinnavahelt tulu- ja sotsiaalmaksu. Üüri turuväärtus on Eestis paikkonniti väga erinev, mõnes asulas lausa sümboolne, sõltudes muuhulgas eluruumi seisukorrast. Kas ja kui palju peab õpetaja maksma üüri, on koguduse nõukogu otsustada. Eeltoodu kehtib ka nn kommunaalide puhul.

Tuleb lähtuda lepingust. Kui kolmepoolne leping on sõlmitud, siis on vahendaja ilmselt oma töö (või osa sellest) teinud ja vahendustasu ära teeninud. Vahendustasu suurus (või arvestamise kord) nähtub lepingust. Laekunud broneerimistasu sisaldab tõenäoliselt ka maakleritasu. Kui maakler on registreeritud maksukohustuslane, siis arvestab ta laekunud teenustasult käibemaksu ja esitab vastava arve teenuse tellijale/saajale, olgu selleks kinnisvaraarendaja või tulevane korteriomanik. Broneerimistasu ülejäänud osa on vastavalt lepingule kohustus arendaja või ostja ees ja maakleri maksuarvestusse ei puutu. Maakler ei saa laekunud raha käsitleda ettemaksuna kauba eest, sest tema mingit kaupa ei müü.

Tere!

Kohus jagab abikaasade vahel ühisvara võrdsetes osades, võttes arvesse ka seda, kui ühisvara on soetatud (osaliselt) ühe abikaasa lahusvara eest. Viimati nimetatut arvestab kohus siis, kui abikaasa sellele ise tähelepanu juhib.

Kui saate abikaasaga ühisvara jagamise osas omavahel kokkuleppele (st puudub kohtusse pöördumise vajadus), võite vabalt ühisvara jagada ka ebavõrdsetes osades, sh sõlmida täiendavaid kokkuleppeid laste ülalpidamiskohustuse täitmise osas.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui laps veedab märkimisväärse osa ajast Teiega ja Te teete lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi, tuleks seda asjaolu kindlasti arvesse võtta. Kui lapse kulutused on võrdväärsed alampalgaga (2014. aastal 355 eurot), tuleks Teie poolt vahetult täidetud ülalpidamiskohustust arvestades elatiseks makstava summa suuruseks eelduslikult vähem kui PkS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimum (2014 aastal 177,5 eurot).

Kõige mõistlikum oleks välja arvutada lapse igakuised ülalpidamiskulud ja seejärel arvestada välja, kui suures osas kumbki vanem oma ülalpidamiskohustust vahetult täidab – võibolla teete lapse emaga lapse ülalpidamiseks kulutusi võrdselt ja elatist maksta ei tulegi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

TLS § 15 lg 3 järgi täidab töötaja eelduslikult oma kohustusi isiklikult. Selles võib aga teisiti kokku leppida. Poolte vahel on võimalik kokku leppida, et tööülesannete täitmiseks kasutatakse kolmandat isikut. Näiteks võib iga kuu viimasel reedel töötaja asemel tööülesandeid täita tema tütar. Töötasu makstakse sellisel juhul siiski vaid ainult töötajale, kellega on sõlmitud tööleping. Samuti on ka töötajate registris vaid töötaja, mitte kolmas isik, kes töötajat tööülesannete täitmisel aitab. Tööandja ees vastutab töötaja isiklikult, mitte kolmas isik.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee