Õigus
Küsimus: Kas ametiühingust välja astumine võib olla kollektiivlepingu rikkumine ja aluseks minu töölepingu lõpetamiseks?15.12.2014
Tere
Kas tööandjal on õigus tööleping öelda üles, kui soovin astuda välja ametiühingust ning lõpetada ka ametiühingu maksete tasumise? Hetkel kehtib kolmepoolne kollektiivleping (töötaja, tööandja, ametiühing). Tööandja väidab, et see on lepingu rikkumine.
Kas tööandjal on õigus tööleping öelda üles, kui soovin astuda välja ametiühingust ning lõpetada ka ametiühingu maksete tasumise? Hetkel kehtib kolmepoolne kollektiivleping (töötaja, tööandja, ametiühing). Tööandja väidab, et see on lepingu rikkumine.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Ametiühingu puhul on tegemist vabatahtliku isikute ühendusega. Ametiühingute seaduse § 4 sätestab ametiühingutesse ühinemise vabaduse, mille kohaselt on isikutel õigus ühingutega ühineda või mitte ühineda. Seega on Teil õigus ametiühingust välja astuda ning see ei ole töölepingu lõpetamise aluseks. Ametiühingu liikmesus ning tööleping on üksteisest täiesti sõltumatud.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida teha kui lapse isa ei maksa korralikult elatisraha ja ähvardas kohtutäituri poole pöördumisel üldse mitte maksta?15.12.2014
Tere. Minu mure on selline, et lapse isale on määratud kohtu poolt alimendid summas 177.50. Siiani on olnud iga kuu probleeme maksmisega. Kui oli oma ema päranduse asjad maha müünud, siis maksis ära tekkinud võlgnevuse. Viimased 3 kuud on jälle probleemid. Detsembri kuu seisuga peab ta tasuma 455 eurot. Eelmisel kuul andis ainult 77.50. See kuu lubas anda ainult 50 eurot + tulla lapse sünnipaevale ja kingituse tuua. Tänasel vestlusel ütles, et kui ma pöördun kohtutäituri poole, võtab tema ennast töölt lahti, ühtegi vara pole tema nimel ja sissekirjutus on soomes. Kas ma saan sellises segases olukorras midagi üldse teha või ongi asjad nii, et maksab ainult nii palju kui saab anda? Tööl saab ta miinimumini + ümbriku palga. Tal on nüüd ka teine laps, kes alles pisike. Lisaks sellele on ta elukaaslasel veel 2 last eelmistest suhetest.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Lapsest lahuselaval vanemal on kohustus maksta lapsele igakuiselt elatist, mis vastab lapse vajadusele. Automaatselt ei vähendata elatist, kui sünnib teine laps. Elatise vähendamiseks peaks võlgnik pöörduma kohtu poole.
Kui vanem ei ole nõus vabatahtlikult kohtuotsust täitma, siis tuleks siiski algatada täitemenetlus. Kui lapse isa elukoht on Soomes, siis saab kohaldada Euroopa Liidu määrust nr 4/2009 ülalpidamiskohustuse küsimustes. Kohtuotsuse välisriigis täidetavaks tunnistamiseks tuleks pöörduda Justiitsministeeriumisse ning esitada vajalik dokumentatsioon (kohtuotsus, võlgnevuse kalkulatsioon ning taotlused). Tegemist võib olla aeganõudva protsessiga.
Teiseks võimaluseks oleks algatada kriminaalmenetlus karistusseadustiku § 169 järgi põhjusel, et vanem hoiab kuritahtlikult kõrvale lapsele elatise maksmisest. Kuna Teil on olemas kohtuotsus, mille järgi peab lapse isa tasuma elatist ning ta seda kohustust ei täida, siis Teil on vastava sätte järgi õigus pöörduda politseisse, et algatada kriminaalmenetlus.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas hiljuti abiellunud pojale raha kinkida, et selle eest ostetav korter oleks siis tema oma mitte naisega kahasse?15.12.2014
Tere. Olen 80-aastane. Tahan kinkida oma pojale raha korteri ostuks, hiljuti ta abiellus. Kas nüüd siis see ta ostetud korter jääks ka ta naise omaks, ma ei taha seda. Tahan, et ainult korterile oleks õigus pojal. Testamenti ega kinkelepingut ei soovi teha. Kuidas oleks parem mul toimida. teid tänades pensionäär
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kingite oma pojale raha korteri ostmiseks, on kingiks saadav raha poja lahusvara ja selle eest soetatud korter samuti poja lahusvara. Seejuures peab olema selgelt arusaadav, et kingite raha vaid oma pojale, mitte pojale ja miniale ühiselt – selle tarbeks tuleks raha kinkimine ka kirjalikult fikseerida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean nõustuma uue tööga, mis on nüüd 10 km eemal või saan nõuda koondamist?12.12.2014
Tere, olen tööandja all tööl olnud 8a. Minu töökoht ja ka koht, kus töötasin, kaotati ära. See asus 1,2 km kaugusel. Nüüd siis pakuti uut kohta 10 km eemal. Aga ka sellega seoses tuleb lepingu muutus ja palk väheneb pea poole võrra. Vanas lepingus on konkreetselt kirjas minu eelneva töökoha nimi ja aadress. Mis õigused mul on koondamiseks ja kas ma pean selle uue koha vastu võtma? Ja kui mulle pakutakse koondamist siis mida ma pean seal jälgima, et saaksin ikka õigesti oma rahad kätte.
Ja kas olen õigesti aru saanud, et mina peaks saama 60 päeva töötasu (kuna pole koondamisteadet saanud) pluss 1 kuu koondamishüvitis. On ainult olnud suusõnaliselt juttu sellest. 9.12 lõppeb minu puhkus aga pole ühendust võetud. Kuidas peaksin reageerima? Kas pean ise ühendust tööandjaga võtma?
Ja kas olen õigesti aru saanud, et mina peaks saama 60 päeva töötasu (kuna pole koondamisteadet saanud) pluss 1 kuu koondamishüvitis. On ainult olnud suusõnaliselt juttu sellest. 9.12 lõppeb minu puhkus aga pole ühendust võetud. Kuidas peaksin reageerima? Kas pean ise ühendust tööandjaga võtma?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Esmalt tuleks rõhutada, et koondamise vajalikkuse üle saab otsustada vaid tööandja - töötaja ei saa koondamist nõuda isegi siis, kui ta näeb, et tööd tema jaoks ei jätku. Kui töökoht, kus Te varem töötasite, kaotati ära, siis on tõenäoliselt tegemist koondamisega ehk töölepingu lõppemisega majanduslikel asjaoludel.
Koondamine ei ole lubatud TLS § 89 lg 3 järgi ilma, et tööandja pakuks teist tööd. Praegusel juhul on tööandja seda ka teinud: teile pakuti uut töökohta. Uut töökohta ei pea Te vastu võtma. Kui töötaja ei soovi pakutud uut tööd vastu võtta, lõpetatakse leping koondamise tõttu etteteatamistähtaja möödumisel.
TLS § 95 lg 1 järgi peab töölepingu ülesütlemisavaldus olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vorminõuet rikkudes tehtud avaldus on tühine. See tähendab seda, et tööleping on kehtiv ja pooltele täitmiseks kohustuslik. Töötaja peab siis töötamist jätkama või näitama üles aktiivset huvi töö tegemise vastu ning töötajal on õigus saada selle eest kokkulepitud töötasu. Kui tööandja ei anna Teile tööd ning ei maksa töötasu, siis rikub ta oma töölepingust tulenevaid kohustusi. Seetõttu on Teil võimalik pöörduda töövaidluskomisjoni.
Erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama TLS § 97 lg 2 p 3 järgi vähemalt 60 kalendripäeva, kui töösuhe on kestnud 5-10 tööaastat. TLS § 100 lg 1 järgi maksab tööandja koondamise korral töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas on olemas ka mingid kriteeriumid nn "muutub võimatuks töömahu vähenemise" kohta?12.12.2014
Tere
Töölepingu seaduses (§ 89 lg 1) on sätestatud, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise tõttu. Sellele seisukohale/põhjendusele tugineb ka minu tööandja.
Tööandja peab kindlustama töötajat kokkulepitud tööga (TLS § 28 lg 1). Juhul kui tööandja ei ole kindlustanud töötajat tööga (on eiranud TLS § 28 lg 1) st on suunanud rohkem tööd teistele töötajatele, eesmärgiga/kavatsusega koondada üks töötaja "töömahu vähenemise" ettekäändel. Kas selline töölepingu (sõlmitud tähtajatult) ülesütlemine on tühine (TLS § 104)?
Kas on olemas ka mingid kriteeriumid, üldlevinud seisukohad nn "muutub võimatuks töömahu vähenemise" kohta? Näiteks kui töömaht väheneb 10-30 % või kui ühel kalendrikuul töömaht oluliselt väheneb, kas siis saab tööandja tugineda ülevalpool esitatud seisukohale (muutub võimatuks)? TLS-s sätestatu "Muutub võimatuks töömahu vähenemise" tõttu annab tööandjale (tugevam pool) küllaltki lihtsa võimaluse (vajadusel) töötaja (nõrgem pool) koondamiseks.
Lugupidamisega
Töölepingu seaduses (§ 89 lg 1) on sätestatud, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise tõttu. Sellele seisukohale/põhjendusele tugineb ka minu tööandja.
Tööandja peab kindlustama töötajat kokkulepitud tööga (TLS § 28 lg 1). Juhul kui tööandja ei ole kindlustanud töötajat tööga (on eiranud TLS § 28 lg 1) st on suunanud rohkem tööd teistele töötajatele, eesmärgiga/kavatsusega koondada üks töötaja "töömahu vähenemise" ettekäändel. Kas selline töölepingu (sõlmitud tähtajatult) ülesütlemine on tühine (TLS § 104)?
Kas on olemas ka mingid kriteeriumid, üldlevinud seisukohad nn "muutub võimatuks töömahu vähenemise" kohta? Näiteks kui töömaht väheneb 10-30 % või kui ühel kalendrikuul töömaht oluliselt väheneb, kas siis saab tööandja tugineda ülevalpool esitatud seisukohale (muutub võimatuks)? TLS-s sätestatu "Muutub võimatuks töömahu vähenemise" tõttu annab tööandjale (tugevam pool) küllaltki lihtsa võimaluse (vajadusel) töötaja (nõrgem pool) koondamiseks.
Lugupidamisega
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Seda, millal töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise tõttu, tuleb otsustada igal üksikul juhul eraldi.
Töömahu vähenemine peab olema püsiv ja lõplik. Koondamisega on tegemist, kui ei ole ette näha, et töömaht lähemal ajal taastuks. Töötajat ei ole võimalik koondada, kui ühel või mitmel kalendrikuul töömaht väheneb. Näiteks, kui iga aasta suvel töömaht väheneb ning sügisel jälle taastub, siis on tegemist töömahu ajutise vähenemisega, mistõttu ei ole alust koondamiseks. Kui töömaht väheneb väikeses ulatuses, siis ei saa samuti tegemist olla koondamisega. Näiteks 10% töömahu vähenemine ei anna alust töötaja koondamiseks.
Koondamise tõttu töölepingu lõpetamiseks on tööandjale ette nähtud ka oluline tingimus, mis tuleneb TLS § 89 lg-st 3. Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja ei pea seda tegema vaid siis, kui koondamine on seotud tööandja tegevuse lõppemisega, pankrotiga või selle raugemisega.
Kui Teie tööülesanded jagatakse teiste töötajate vahel ära, siis ei ole tegemist koondamissituatsiooniga. Sellisel juhul on tööandja töölepingut rikkunud ning ülesütlemine ei ole õiguspärane. Samuti võib tegemist olla töölepingute rikkumisega ka teiste töötajate suhtes – tööandja ei saa ühepoolselt töötaja tööülesandeid muuta ilma, et lepingut mitmepoolselt muudetaks.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida teha, kui ema nõuab allkirja lapsest loobumiseks, seni maksan elatisraha aga lapsega saan kohtuda väga harva?12.12.2014
Tere. Olen 4a poisi isa. Emast oleme lahus 3,5 aastat. Ühtäkki hakkas ema nõudma minult, et ma annaks allkirja sellele, et loobuksin lapsest. Lapsele maksan igakuiselt 150 eurot, mis ei ole kohtu poolt peale pandud. Hetkel on mul teine abielu ja sündinud teine laps. Naine ähvardab, et kui ei saa heaga, siis saab kurjaga. Lapsega saan koos olla umbes iga 6 kuu jooksul, 1 kuu - 1,5 kuud. kui mul on võimalus puhkusele, (elame erinevates riikides). Olen üritanud asja rääkida, et me pöörduks kohtu poole, nii elatisraha maksmise osas, kui ka nägemise osas, aga ei, tema tahab, et üldse loobuksin.
Küsimused:
1. Kas kohtus saab niisama isalt ära võtta hooldusõigust?
2. Rahvastikuregistris on mul hetkel 2 last. kas peale selle, kui nt lapse hooldusõigusest jään ilma/ loobun võetakse seal 1 laps maha (tean, et sünnitunnistust muuta ei saa).
3. Olen sõjaväest saanud pikenduse 2 lapsega. Kas siis ei arvestata enam 1 last?
4. Mis lootused mul on?
Küsimused:
1. Kas kohtus saab niisama isalt ära võtta hooldusõigust?
2. Rahvastikuregistris on mul hetkel 2 last. kas peale selle, kui nt lapse hooldusõigusest jään ilma/ loobun võetakse seal 1 laps maha (tean, et sünnitunnistust muuta ei saa).
3. Olen sõjaväest saanud pikenduse 2 lapsega. Kas siis ei arvestata enam 1 last?
4. Mis lootused mul on?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse ema piirab Teie ja lapse suhtlemist, on Teil võimalik pöörduda kohtusse ja taotleda suhtlemiskorra kindlaksmääramist. Kui Te ei jõua lapsega emaga elatise suuruses kokkuleppele, on lapse emal samuti õigus pöörduda kohtusse ja taotleda elatise väljamõistmist, kuid elatise maksmise osas kokkuleppele mittejõudmine ei anna emale õigustust teha Teile praegusel hetkel piiranguid lapsega suhtlemiseks.
Selleks, et vanemalt lapse hooldusõigus täielikult ära võtta, peavad esinema väga kaalukad põhjused. Pelgalt asjaolu, et lapse ema soov on selline, ei ole kindlasti piisav. Isegi juhul, kui kohus peaks Teilt mingil põhjusel hooldusõiguse täielikult ära võtma, jääte ikkagi isana lapse sünnitunnistusele ja ka Rahvastikuregistri järgi on Teil endiselt kaks last.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas muuta lapse sünnitunnistusel olev isa nimi, sest DNA järgi on sellel hoopis kasuisa nimi?12.12.2014
Tere! Olen 8-aastase tütre ema. Minu lapse sünnitunnistusel on kasuisa nimi. Kaks aastat peale sündi selgus DNA-st, et lapse bioloogiline isa on keegi teine. Selle ajani, kui elasime kasuisaga koos, hoolitses ta tütre eest. Nüüdseks oleme lahku kolinud ja meil pole lootuski elatist saada. Tütre bioloogiline isa ei soovi samuti vabal tahtel last tunnistada. Kuidas ma peaksin käituma? Kuidas oleks võimalik lapse sünnitunnistusel olev isa nimi muuta, et siis temalt elatist lapsele saada? Palun andke nõu, et üks väike tüdruk saaks inimväärselt elada! Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teil võimalus kohtu kaudu elatist nõuda mehelt, kes on lapse sünnitunnistusele isana kantud, olenemata sellest, et tegemist ei ole lapse bioloogilise isaga.
Isaduse vaidlustamise tähtaeg on 1 aasta vastavatest asjaoludest teadasaamisest alates – kui nii Teie kui ka lapse sünnitunnistusele isana kantud mees saite vastavatest asjaoludest teada kaks aastat peale lapse sündi, lõppes isaduse vaidlustamise tähtaeg nimetatud kuupäevast ühe aasta möödudes. Sellest lähtuvalt ei ole Teil ega lapse sünnitunnistusele kantud mehel enam võimalust isaduse vaidlustamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tupiktänava lõppu võib sõidukit parkida?11.12.2014
Tere
Kas tupiktänava lõppu, kui see piirneb haljasalaga (ei ole kõnniteed ega mingeid muid juurdepääse, mida takistada), võib sõidukit parkida? Tänava vasakul ääres on peatumiskeeld, kuid tänav on piisavalt lai, et tänavaotsa parkida selliselt, et vasak serv jääb vabaks.
Kas tupiktänava lõppu, kui see piirneb haljasalaga (ei ole kõnniteed ega mingeid muid juurdepääse, mida takistada), võib sõidukit parkida? Tänava vasakul ääres on peatumiskeeld, kuid tänav on piisavalt lai, et tänavaotsa parkida selliselt, et vasak serv jääb vabaks.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas saab tagasiulatuvalt nõuda elatist, kui kohtuga ei ole välja nõutud ja isa on maksnud kuidas heaks on arvanud?11.12.2014
Kas on võimalik nõuda elatist tagasiulatuvalt, kui lapse isa on maksnud nii, et paar kuud pole üldse maksnud, siis vahepeal maksis mingi summa, kuid mitte miinimumi. Isa väidab, et tema ei hakka maksma üle 100 euro, et lapsele sellest piisab. Elatis ametlikult pole välja nõutud. Kas on võimalik siis välja nõuda seda osa, mis igakuiselt on puudu miinimum summast? Ja kas üldse see nõue rahuldatakse kui isa sissetulek on invaliidsuspension alla 200 euro, tean, et ta käib mitteametlikult ka tööl, kuid seda tõestada ei saa. Kuidas oleks mõistlikum toimida, kas esitada kohe nõue tagasiulatuvalt või siis esialgu kiirmenetlus ja kui isa esitab vastuhagi siis tagantjärele nõuda? Kui esitada tagantjärele nõudmisega avaldus, kas seda saab täita vaid kohtumajas kohapeal?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Antud juhul oleks kõige mõistlikum esitada kohe hagiavaldus, millega nõuate nii elatise väljamõistmist edasiulatuvalt alates elatishagi esitamisest kui ka tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
Kui isa on alla kehtiva elatismiinimumi maksnud, on võimalik nõuda tagasiulatuvalt seda osa, mis on igal kuul puudu jäänud miinimumist.
Reeglina mõistetakse miinimummääras elatis vanemalt välja, ainult asjaolu, et vanem on (osaliselt) töövõimetu, ei anna alust miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks, töövõimetusega peab kaasnema ka vanema reaalne võimetus endale sissetulekut teenida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 15-aastasel alaealisel on õigus kodust ära kolida, kui tal on laps?11.12.2014
Tere, kas alaealisel lapsel(15) on õigus kodust ära minna mehe(19) juurde ilma vanemate nõusolekuta? Kas vanemad saavad keelata alaealisel lapsel(15) ja lapse isal (19) koos elada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Iseenesest on 15-aastase lapse eest hoolitsemise õigus ja ka kohustus kuni lapse täisealiseks saamiseni tema vanematel, sealhulgas õigus otsustada lapse elukoha üle. Kuid kas vanematel õnnestub ka reaalselt takistada lapsel kodust ärakolimist, on juba iseasi.
Ilmselt oleks sellises olukorras kõige mõistlikum kaasata spetsialist, näiteks elukohajärgne lastekaitsetöötaja, ja lahendada probleem rahumeelse arutelu kaudu, kuulates ära kõikide osapoolte soovid ja mured.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand