Korteriomandiõigus

Abielupaar sai korteri abielu ajal 1989. aastal, see erastati nii mehe kui naise kui nende sugulaste EVP-dega. Abielu lahutati 1998, naine oli korterist ära kolinud juba mõni aasta varem. Naise ärakolimisest saadik jäi mees korteri kulusid kandma üksi. Ühisvara jagamise lepingut sõlmitud ei ole. Kinnistusraamatus on korteri omanikuna sisse kantud ainult mees (kanne tehtud 2002. aastal, aluseks on 2002. aastal tehtud kinnistamisavaldus). Kas korteri müümiseks peab mees küsima oma endiselt abikaasalt nõusolekut? Kas mehe endisel abikaasal on õigus osale korteri müügist saadavale rahale?

Tere.
Kas volikirja kehtivus üldkoosolekul esindamiseks võib olla tähtajatu või on vajalik igale üldkoosolekule esitada eraldi? Korteri omanik ise ei osale, lihtvolikiri on tehtud abikaasale.

Tere, küsimus eelmise kaasomaniku väljakirjutamise korterist kohta. Inimene, kes oli varem omanud pool korterist "kinkis" selle teisele omanikule üle 3 aasta tagasi, et tagastada võla (lihtsalt privaatlaen). Nüüd elab see inimene siin samas korteris kogu selle aja (on sissekirjutatud), kasutab elektrit, vett, jne aga korteri eest ei maksa üldse, elab täitsa tasuta. Omal soovil ta lahkuda korterist ei soovi, kuna ei oma töökohta. Pakkusime temale variandi osta korter näiteks Kohtja-Järvel (korter mille kohta küsimuse esitan on Tallinnas) aga ta keeldub sinna kolimast. Millised on veel variandid, et inimene korterist välja tõsta ning väljakirjutada? Kas omanik saab seda ise teha või ei saa inimest lihtsalt korterist välja kirjutada. Samuti millised on variandid kui inimene segab nii korteris elanikke kui ka naabreid, kuna tihti on ta joobes ja karjub ning laamendab.
Ette tänades

Kas olen õigesti seadust tõlgendanud?
Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse paragrahv 31 lõige 3 ütleb, et omanikule tekkinud kahju peab hüvitama.

§ 31. Korteriomaniku kohustused
3) võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.

Kui torustiku uuendamisel lõhutakse maha osa seinast, kas KÜ peab hüvitama sellest tuleneva kahju?

Tere
Elan korteris, kus puudub ühistu ja korterelamu on arvelt maas. Mis peaks tegema, et korterelamu arvele võtta, kelle poole pöörduda ja kui palju see maksma läheb? Korterid on kaasomandis.
Ette tänades

Tere, Naaber, kes ostis alumise korteri, tegi seal ebaseaduslikku ümberplaneerimist, lõhkudes kandeseinad maha, mille tagajärjel on meie korteris pliiditruubi kõrval suured praod, põrandad on vajunud. Alumises korteris tehti remont. Naabrile sai öeldud kolm korda. Sellest on möödas mitu kuud, kui viimati nägin. Tegime ka pildid pragudest. Kuna selles toas elab alaealine laps olen ma veel rohkem murelik. See on väga inetu kuidas noored mehed ostavad kortereid kokku, teevad ise mis tahavad. Ega see ainus asi pole, nende lõhkumise tagajärjel oli ummistuste likvideerimine püstakus ja veetorud olid ka katki. Tohutu lõhkumine oli, see mõjus ka tervisele. Korter meil kindlustatud ei ole. Majas on neli korterit ja on küllalt vana puumaja. Palun andke nõu, kuhu pöörduda.

KÜ põhikiri on üle 10 aasta vana ja kordab tekstis suures osas vana seaduse punkte. Uus seadus lubab tegutseda ka ilma põhikirjata - KÜ seaduse alusel. Kas üldkoosoleku otsus põhikirjast loobumiseks peab olema 51% koosolekul osalejate häältega? Või lisandub veel mingi nõue?

Mida teha, kui omanikud lükkavad juhatuse ettepaneku tagasi, remontida lekkivat katust? Oletame, et osa omanikke saavad aru remondi vajalikkusest, kuid neid on vähem kui neid, kes remonti teha ei soovi. Omavahendeid ei jätku, tuleks pangast laenu juurde taotleda. Kas nii on õige, kui kindlustusfirma arve jagatakse hiljem nende omanike vahel, kes ei lase katust remontida põhjendades seda sellega, et kogume raha ja siis kunagi remondime? Korter hallitab, põrand pundub jne. Mis oleks õige?

Tere! Majas on elektroonilised võtmed, ukse koodi teab ainult esimees. Kas on mingi seadus või teine muu akt mis reguleerib sellist olukorda, kas maja elanikud peavad raudselt teadma ukse koodi (kõigil võtmed on olemas) või mitte?

Tere!
KÜ juhatus rikkus koosoleku kokkukutsumise korda ning üks KÜ liige esitas avalduse kohtule koosoleku otsuste tühiseks muutmiseks. KÜ juhatus esitas ettepaneku avalduse teinud KÜ liikmele kohtulikult kinnitatud kokkuleppeks, mille kohaselt tasub KÜ avalduse esitanud liikme kohtukulud kahe kuu jooksul st kannab need KÜ liikme arveldusarvele.
KÜ juhatus ei ole kokkuleppes nimetatud kuupäevaks KÜ liikmele ülekannet teinud.
Millised õigused KÜ liikmel sellises olukorras on ja mida teha peale KÜ juhatusele meeldetuletusmeili saatmise, et kokkuleppes sütestatud kulud tema arvele kantaks ja mida teha kui KÜ juhatus kokkulepet ei täida?

Tänan vastuse eest!