Korteriomandiõigus

Tere.
Mida teha olukorras, kui korterelamu (12 korterit, ühistu olemas) ei saa majaalust maad erastada? Maja ei saa kanda kinnisturaamatusse. Olukord järgmine - kahe korteri omanik on korterid välja üürinud mitmeid aastaid tagasi. Korterite omanik on nüüdseks surnud, lapsed olid alaealised ja korterid päris abikaasa. Kes on nüüdseks lahkunud riigist Valgevenesse (lapsed on Eestis ja nüüd täiskasvanud). Korterite üürnikud ei tee midagi, et omanikuga ühendust võtta. Kas pärija oleks pidanud nendega tegema uue üürilepingu? Kogu selle olukorra taha jääb nüüd majale laenu võtmine. Maja on vana ja vajab hädasti remonti. Majaelanikud on nõutud ja pahased, kuna lahendust pole. Üürnikel on ükskõik ja käituvad nagu kuuluksid korterid neile.
Tänan

Tere

Ülemised naabrid on korduvalt uputanud meie korterit. Kuna meil on korter kindlustatud, siis seekord nõudsime kindlustuse omavastutuse summa neilt välja. Naabrid olid nõus maksma, KÜ esimees oli tunnistajaks ka kohal. Peale juhtumit naabrid ignoreerivad meid ja ei plaanigi raha tagasi maksta. Oleme kirjalikult ka kõik kindlustusdokumendid neile esitanud. Kas selles olukorras on võimalik midagi teha?

Ette tänades

Tere. KÜ-s tekkis vaidlus esemete hoiustamisest koridoris. Hoolimata Päästeameti hoiatusest probleem jätkus. Nagu ikka, probleemiks jalgrattad, kärud, kelgud. Enamik kortereid sai korteri ostul osta panipaiga, osadel panipaik korteris sees. Üksikutel pole üht ega teist. KÜ juhatus otsustas jalgrataste hoiustamiseks õuetingimustesse osta rattahoidikud (ca 560 €). Hääletust sellise ostu jaoks eelnevalt ei tehtud, samuti polnud korteriomanike kokkulepet sellele ega ka majanduskavas pole kulu ettenähtud. Kortereid on 40, jalgrattakohti tekkis 10, seega parimal tahtmisel saab rattahoidikut kasutada 25% elanikest. Põhiliselt seisavad seal aga ikka need rattad, kelle omanikud otsustasid osta korteri ilma panipaigata ja nüüd pole ruumi piisavalt. Ehk siis üks korter kasutab mitut hoidikukohta. Kohtade kasutus ei ole reguleeritud.

Probleemi ilmnemisel andsin KÜ juhatusele teada, et olen nõus, kui isikud, kellel on probleeme rataste hoiustamisega, teevad ise selle kulutuse ja vajadusel panevad rahad kokku. St on aktsepteeritav rattahoidja soetamine ja kaasomandile (maja ette) paigutamine ja kasutamine, kuid seda nende isikute rahade eest, kes seda kasutada soovivad.

Samas andsin ka teada, et kuna tegemist on minu meelest mugavusteenuse ostuga, ehk väheste elanike ruumipuuduse lahendamisega ja isiklike esemete hoiustamise küsimusega, mitte omandi säilitamiseks vajaliku kuluga, ei ole ma KÜ liikmena nõus, et selline kulutus tehakse KÜ rahade eest (remondifondist). Arvestades ka asjaolu, et kõigi rahade eest tehakse ost, mida kasutada saavad tegelikult ainult 1/4 elanikest, kui sedagi. Seda enam, suur osa elanikke on korteri ostu läbi mõelnud ja ostnud panipaiga (1500 €).

Juhatus seda seisukohta ei arvestanud. Märgin ka ära, et tegemist on remondifondi suurust arvestades (ca 3000 €) arvestatava kuluga.

Siinkohal soovikski teada, kas eelpool kirjeldatud kulu peaks seadusandluse kohaselt olema häälteenamuse või kokkuleppe alusel? Samuti, kuidas toimida juba tehtud kulutuse osas, mis on juhatusel tehtud omavoliliselt, kas nõuda juhatuselt raha tagastamist või on mul õigus küsida oma osa tagastamist proportsionaalselt, kuna mina ei olnud sellise kulutusega nõus? Ja kas tagantjärele selle kulutuse seadustamine on õiguspärane (häälteenamuse/kokkuleppe küsimine) ?

Lugupidamisega

Saun ehitati 2005 aastal vannitoa asemele. Selleks on lõhutud vannitoa ja wc betoonist boks, nihutatud seina 20cm tehtud muudatusi veetorude püstakutes. Maja haldaja oli siis linna ettevõte. Korteri omanik väidab, et
ümberehitamiseks andis siis suulise loa haldusettevõtte juht ja torutöid teostas haldusettevõte. Nüüd aastaid hiljem tekkinud probleemid
1.kanalisatsjooni toru ummistus mis ujutas üle sauna. Korter on tal kindlustatud ja nüüd nõuab kindlustus ühistult kahjude hüvitamist.
2. Kadus ära soe vesi püstakus milles oli tehtud ümberehitus (katlakivi ja rooste ummistus ümberehitatud kohas.) KÜ esitas arve mida ta keeldub maksmast.
Ümberehitusel ei ole ühtegi kirjalikku kooskõlastust. Kas selline ümberehitus on seaduslik? Kas kindlustuse nõue on põhjendatud. Kes peab kandma kulud veetorude püstaku remondi eest Kü või korteriomanik?

Kü viimane kinnitatud majanduskava koosnes sihtfondist/remont ja üldelekter/vesi, prügi kindlustus ja maj.kulu/muruniitja bensiin jne/Raamatup oli tasuta.
Viimane juhatus astus tagasi ja asemele tuli uus alles ühistusse tulnud liige/nimetame teda "aktivist"/
Kes hakkas arveid koostama kallimalt kui veevärk ühistule vett müüs jne. Tellis enda kaitsmiseks õigusbüroo teenuseid ja lõpuks ka raamatupidamisteenuse.
Kuna majanduskuludes polnud ette nähtud õigusteenuseid ega raamatupidamisteenust ja kellegagi polnud seda eelnevalt kokku lepitud. Seega raha maksti fondi arvelt. Paludes teha enda arvetel tagasiarvestus õigusabi kuludelt kuna mina sellega ei nõustunud. Seda siiani tehtud pole. Majandusaasta aruannet ei anta. Ühistul seega ka juhatus puudub. Vahepeal on 8-st korteriomanikust saanud juba 11 omanikku./st.et 3 omanikku on müünud oma garaažiboksid ära mis on samal kinnistul. Üle-eelmine aasta üritati teha koosolekut, et valida juhatus. Siis oli 10 omandit. Seega pandi kõik juhatusse. Koosoleku päevakord, protokoll ja videosalvestis on kõik erinevad. Seega ei tea mida õigeks pidada. Koosolekul esines nn raamatup./aktivisti tuttav/kes protokollis ei kajastu, et oleks kohal olnud. Samuti ei kajastu protokollis ka tehnilisi küsimusi ja vastuseid. Küsimustele vastata ei osanud. Ainult raha numbrid mis ta soovis pandi paberile. Tänaseks on teada, et raamatup.lepingut pole ja seega ka tema tööülesandeid ei tea. Arvetel pole all ühtegi teadet, kes neid koostab. Kord on nn.arvetel majanduskulu, siis halduskulu, üldelekter, remondifond, kindlustus, vesi ja prügi. Seega inimesed peavad ise muru niitma ja lund lükkama ja ainult maksma. Kummalisel kombel tehakse nn.arveid ainult 8-le korteriomandile. Seega garaažiomanikel pole nagu vajalik midagi maksta. Kas puudelõikus, muruniitmine, lume lükkamine ja vastustuskindlustus/ ei kuulu ka nendele omanditele? Samuti raamatup.teenus ja tulevikus ka näiteks juhatuse palkamise tasud.
Kas ma olen kohustatud maksma nn.arve eest, teadmata kes seda koostab ja mida ma saan majanduskulu ja halduskulu eest?
Kui raamatup.dokumente ei esitata ja aastaaruannet ei näidata ja selgitata. Puudub majanduskava.
Kummaline veel see, et majaelanikud /mitte liikmed/ tellivad majja teenuseid ja pärast hakatakse korjama allkirju, et nõus arve maksmisega?
Tänaseni maksan tarbitud vee, prügi ja kindlustuse eest. Ülejäänud töid teen ise.
Ühistu e-maililt küsimustele vastuseid ei saa.
Tänud ette.

Tere. Meie korteriühistus on 7 korterit. Kas ühel korteriomanikul on õigus ühisomandis olevale maale ehitada isiklikuks otstarbeks kuur? Kas selleks on vaja kõikide korteriomanike kirjalik nõusolek? Majas on jaotatud pööning, keldriboksid ja kuurid võrdsed, arvestades korterite suurust. Tänan vastuse eest.

On tekkinud selline olukord.
Ligi 15 aastat haldas ühte kortermaja valla haldusfirma. Haldamise käigus tekkis ühel korteriomanikul võlgnevus. Haldusfirma võlgnikuga ei tegelenud ja võlg muudkui kasvas. 2018 aastal loodi majale kohustuslikus korras korteriühistu. Seesama valla haldusfirma hakkas maja haldama ja ühistu juhatuse liikmeks sai valla haldusfirma esindaja. Ehk samal inimesel oli esindusõigus valla haldusfirmas ja korteriühistus. Sama isik esitas valla haldusfirmast korteriühistule ligi 11 000 eurose arve, millest suurema osa (95%) moodustaski seesama ühe korteri võlgnevus. Arve võttis vastu seesama isik, kes arve väljastas. Ka arve tasus korteriühistu pangakontolt seesama isik, sest temal oli ainukesena korteriühistu pangakontole ligipääs. Ühesõnaga kõik arvega seotud toimingud teostas üks ja seesama isik - väljastas haldusfirma poolt arve, võttis korteriühistu poolt vastu ja maksis arve korteriühistu pangakontolt. Korteriomanikud ja ühistu liikmed ei teadnud asjast mitte midagi. Kellelgi teisel pangakontole ligipääsu ei olnud ja KÜ dokumente korteriomanikele ei näidatud (seesama juhatuse liige ja valla firma esindaja ei näidanud).

Küsimused:

1. Kas ühe korteri võlgnevus saab sedasi üle kanduda korteriühistule? 

2. Kui kortermaja haldas seesama haldusfirma (ja nende tegevusetusest tekkis korterile ca 11 000 € võlg), kes hiljem korteriühistule võlgnevuse eest arve esitas, siis kas see arve esitamine on üldse õigustatud? Haldusfirma selgitas, et nemad on võlaga tegelenud ja tegid kõik, mis nende võimuses, et võlg kätte saada.

3. Kui haldusfirmal oligi õigus võlgnevuse osas arve esitada, siis rahalised nõuded aeguvad 3 aastaga. Juhatuse liikmena oleksin mina nõudele/arvele kindlasti vastu vaielnud, aga kuna sel olukorras oli tegemist täieliku huvide konfliktiga, siis ilmselgelt see juhatuse liige ei vaielnud arvele vastu, vaid maksis ühistu kontolt kogu summa enda teise hallatavasse asutusse ära. Kas siin oleks saanud rakendada seda kolme aasta aegumise pügalat? Sel juhul oleks võlasumma olnud maksimaalselt 4000 eurot, mitte 11 000?

4. Kas Teie meelest on kogu asjas huvide konflikt, sest üks ja seesama isik on nii valla haldusfirma esindaja, kui ka korteriühistu juhatuse liige, kes tegeles korteriühistu dokumentide ja pangakontoga?


Hästi suured tänud vastuse eest.

Korteri omanik on surnud juba päris kaua. Eelmisel aastal loodi ühistu. Leides korteriomaniku poja, ei nõustu nad ühistu arveid tasuma. Nende sõnul olevat ema müünud korteri kellelegi kolmandale isikule. Ümber ei ole kirjutatud. Registri järgi kuulub korter endiselt nende emale. Pärimisel ei olnud ka seda korterit mainitud. Võlg on suur. Millised on meie õigused. Mida me teha saaksime?

Tere. Plaanis on korterile teha uus projekt, millega seadustame eelmise omaniku poolt tehtud ümberehitused. Ümberehituste hulka kuulub ka WC, mis on rajatud maja üldpinnale. Majas on 8 korterit. Küsimus on, et kas wc seadustamiseks peavad andma oma nõusoleku notaris kõik teised korteri omanikud või piisab KÜ nõusolekust?

2018. aastast hakkas kehtima korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tõi kaasa kortermajades automaatse ühistu moodustumise, kui seda seni veel pole. Ära kadusid korteriomanike ühisused.
Eraldi reeglid kehtivad kuni kümne korteriga majadele, kus ühistu juhtimine on võimalik ka ilma eraldi juhatust valimata (kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmed).
Kuna pole olnud vajadust kehtestada ei põhikirja ega kodukorda, siis toimus/toimub arvete tasumine koosoleku protokollides kehtestatud tariifide alusel (üldelekter, üldvesi, majaraha (nn hooldustasud erinevatest tegevusteks)). Nüüd on üks korteriomanik jätnud tasumata üle poole aasta arveid. Eirab kõnesid, e-kirju jne. Tundub, et mängibki selle peale välja, et justkui alust pole võlga sisse nõuda. Ise viibib teises maakonnas. Kas ja mille alusel on võimalus võlgasid sisse nõudma hakata? Kas lihtsalt protokollidel on mingi õiguslik alus kohtusse pöördumisel?