Korteriomandiõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas KÜ võib paigaldada maja seinale parkimist/peatumist keelava märgi koos teisaldamise viitega?26.01.2019

Tere
Otsisin siin vastustest, kuid konkreetset vastust ei leidnud. Kas KÜ võib paigaldada maja seinale parkimist/peatumist keelava märgi koos teisaldamise viitega? Naabermaja autod pargivad KÜ maal, nii, et oma maja autod peavad kohta otsima. Piiride järgi on kõrvalmajal maad vaid meetri jagu. Millise seaduse alusel saame naabermaja elanikelt nõuda, et nad meie KÜ maal ei pargiks?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere korteriühistu õiguslik alus paigaldada korteriomanike kaasomandis olevale maale liiklemist reguleerivad märke, tuleneb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 34 lg-st 2, mis ütleb, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas korterist lahti saada, kui mina kasvõi loobuks, aga eksmees tahab võimatu summa eest müüa?23.01.2019

Tere!
Abielu ajal oli soetatud korter, nüüdseks oleme lahutatud, korter minu nimel. Kuna korter asub kaugel minu elukohast ja on halvas seisus, mina seda ei soovi. Soovin ära anda. Eksmees soovib müüa, aga ainult siis, kui ta ise ei pea mitte midagi tegema ja küsib selle korteri eest nii palju raha, et keegi ei osta. Pakkusin, et teen talle selle korteri kinkelepingu, seda ta ka ei soovi. E siis pani mu sundseisu, sest nagu ma aru saan, müügiks, kinkimiseks peab mul olema tema allkiri. Kas on mul võimalik sellest korterist kuidagi lahti saada kasvõi tasuta ilma eksmehe allkirjata, mida ma lihtsalt ei saa.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, peaksite alustama kaasomandi lõpetamisest, milleks tuleb esitada vastav avalduse kohtule.
Avalduse õiguslikuks aluseks on asjaõiguslepingu § 76 lg 1, mille kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Sama seaduse § 77 lg 2 kohaselt otsustab kohus kohtusse pöördunud kaasomaniku nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas võib haldusfirma jagada ühe korteri veekulu teistele korteritele?22.01.2019

Oleme valitseja hallatav 36 krt elamu. Majas on üürikorter, mille omanik elab ise teises linnas. Märtsis 2015 teatas omanik viimati veenäitu, tarbimine oli 9 m3 kuus. See oli ühtlasi viimane teatatud näit kuni novembrini 2018. Valitseja kirjutas selle ajavahemiku jooksul igal kuul korterile 9 m3 vett kontakteerumata korteriomanikuga. Korter oli aga enamuse sellest ajavahemikust TÜHI. Igakuiselt tasus omanik arvel näidatud 9 m3 vee eest kuni aprillini 2018. Siis tekkis võlgnevus ja haldaja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule septembris 2018. Korteriomaniku poolt teatatud näit oli 282 m3 väiksem kui haldusfirma raamatupidamise andmetes. Tehti tagasiarvestus korteriomanikule enammakstud vee eest. Kaasomanikud said kinni maksta 31.54 EUR-i korteri kohta üldvee eest. Kuna korter seisis tühi, siis 9 m3 vett ei tarvitatud igal kuul ära teiste korteriomanike poolt, selle kohta annab kinnitust ....ee, kust näeme, et 2017 II p-a oli prognoositav näit 36 m3 suurem ja 2018 a 49 m3 suurem maja veemõõturi näidust. Samas alates 2015 aastast pole majas teostatud veemõõturite kontrolli ning on veel paar prognoositava veenäiduga korterit, kes pole 2018 a teatanud veemõõturi näitu.
Küsimus valitseja tegevuse kohta – kas valitseja on käitunud õigesti või rikkunud korteriomanike huve? Meil toimus ka majaelanike algatusel koosolek, kus valitseja toonitas, et „haldur pole lapsehoidja“. Soovime Teie hinnangut toimunule.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, asjaolu, et korter seisab tühjana, ei anna alust omaniku veekulude kandmisest vabastamiseks ja/või tagasiarvestuse tegemiseks.
Juhul, kui korteriühistu põhikiri veekulu jagamise korda ei sätesta, siis tuleb vett jagada (mitte veemõõtjate vaid) korteriomandi suurusest lähtudes. Juhul, kui korteriühistu põhikirjas on veekulu jagamine reguleeritud, siis tuleb lähtuda põhikirjast. Sealjuures tuleb arvesse võtta ka seda, kas korteri veenäidu võtmine on korteriomaniku või valitseja kohustus. Kui veenäidu teatamine on korteriomaniku kohustus, ning ta on seda rikkunud, siis tuleb tal minimaalselt veekulu ümberarvestusega setud arvestuskulud hüvitada.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas peab olema vormistatud kõigi korteriomanike nõusolek/kokkulepe, kas notariaalselt või lihtkirjalikult?19.01.2019

Tere!
Kuidas peab olema vormistatud kõigi korteriomanike nõusolek/ kokkulepe? Kas notariaalselt või lihtkirjalikult? Tegemist on kortermaja fassaadi muutmist puudutava küsimusega.
Kas nõus peavad olema kõik või piisab enamuse nõusolekust?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 13 lg 2 kohaselt kohaldatakse korteriomanike kokkuleppe sõlmimise, muutmise ja lõpetamiseks vajalike tahteavalduste nõudmisele ning muudatuste kinnistusraamatusse kandmisele KrtS §-s 9 sätestatut.
Kuna korteriomanike kokkulepe kehtib korteriomaniku eriõigusjärglase suhtes vaid juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse eriomandi sisuna, siis on õiguskindluse seisukohast notariaalselt tõestatud kokkulepe parem. Samas ei keela korteriomandiõigus ka lihtkirjalike kokkulepete sõlmimist.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas kaasomandis olevale majale laieneb kohustus hoida temperatuuri ja õhuniiskust piires mis tagab kaasomandi eseme säilimise?18.01.2019

Tere!
Palun teada, kas kaasomandis olevas majas, kus on 2 omanikku on selline olukord, et teine kaasomanik ei ela ega küta enda korterit.
Küsimus: Kas kaasomandis olevas majale laieneb ka seadus, mis hakkas kehtima alates 01.01.2018.a. - kohustus hoidma temperatuuri ja õhuniiskust selles piires mis tagab kaasomandi eseme säilimise.

Tänades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kaasomandis olevale maja omanike suhtes korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei kehti. Nende puhul tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri määrusest "Eluruumidele esitatavad nõuded", mille paragrahv 4 ütleb, et siseõhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Samuti asjaõigusseaduse kaasomandit reguleerivatest seadusesätetest.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnivarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas korrektselt teisaldada võõras auto korteriühistu territooriumilt?12.01.2019

Tere!
Kuidas korrektselt teisaldada võõras auto korteriühistu territooriumilt (kui sõiduk on pargitud teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alale) ja kes peab selle eest maksma? Kas korteriühistu või auto omanik/kasutaja? Kuhu võib teisaldada võõras auto? Kust me peame tellima selle teenuse?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kirjeldatud juhul on sõiduki teisaldamise õigus politseiasutusel ja kohalikul omavalitsusel, kuid enne peab korteriühistu esitama vastavasisulise taotluse. Teisalduskulud kannab isik, kelle sõiduk teisaldati.
Olukorda on portaalis vastused.ee põhjalikumalt selgitanud vandeadvokaat Maano Saareväli, kelle vastuse leiate siit: http://www.vastused.ee/loe/oigus/liiklusoigus/3138/kas-omanik-voib-lasta.html
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistu ühest üldkoosolekust võib olla mitut erinevat protokolli ja erineda käsitsi kirjutatud mustandist?12.01.2019

Tere. Kas korteriühistu ühest üldkoosolekust võib olla mitut erinevat protokolli ja erineda käsitsi kirjutatud mustandist?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriühistu üldkoosolekust saab olla ainult üks protokoll.
MTÜS § 21 lg 6 kohaselt kantakse protokolli üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused.
Koosoleku ajal koostatud nn "mustand", eeltoodud andmeid sisaldama ei pea.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas mul on õigust nõuda soojaveetorustiku väljavahetamise järel oma vannitoa seina taastamist?12.01.2019

Korteriühistul on plaanis välja ehitada soojaveetorustik. Selleks aga peaks minu korteris oleva vannitoa seina maha lõhkuma. Kas mul on õigust nõuda pärast tööde tegemist seina taastamist?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriühistu tegevust suunab korteriomanike üldkoosolek. Antud küsimuse lahendamisel tuleb korteriomanikel juhinduda korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 12 lg-st 2, mis ütleb, et korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
Kui uue veetorustiku rajamisega kaasneb kaasomandi kahjustamine (ka korteri sisesed seinad on kaasomand), siis tuleb korteriühistul see taastada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas ja kas oleks võimalik e-keskkonnas oma korter ilma notarit kaasamata Eesti Vabariigile kinkida?09.01.2019

Tere.
Oma kunagi e-oksjonikeskkonnas soetatud korteri sooviksin kinkida Eesti Vabariigile ning samuti e-keskkonnas ning notarit kaasamata. Kuidas ja kas oleks võimalik taolist kinkeakti sooritada?
Ette tänades.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, asjaõigusseaduse § 126 lg 2 kohaselt peab tehing, millega kinnisomandist loobutakse, olema notariaalselt tõestatud vormis.
Eeltoodust tulenevat tuleb Teil kasutada notari teenuseid, kes valmistab vajalikud korterist loobumiseks vajalikud dokumendid ise ette.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas mõjutada korterite omanikke remondiga nõustuma ja sundima neid oma korterit kütma?15.12.2018

Elame 4 korteriga majas. Alumise korruse mõlemad korterid kuuluvad kohalikule põllumajandus-ühistule. Tahaksime trepikojas remonti teha aga alumise korruse omanik ütleb, et pole sellest huvitatud. Mis võimalused meil on ikkagi trepikoja remondiks? Samuti on all korrusel üks korter kütmata. Kuidas saame meie mõjutada selle omanikku oma korterit kütma?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, isikut, kes ei ole huvitatud korterelamu remondist ning kes jätab oma korteri kütteta, ei saa omanikuks nimetada. Kui ta omab ka pooli korteriomanike üldkoosoleku häältest, siis on teistel omanikel suhteliselt väikesed võimalused olukorra muutmiseks. Ainus nende kontrolli all olev lahendus on korteri võõrandamisnõude esitamine, kuna selle küsimuse puhul ei saa korteriomanike ühishuvidele vastu töötav isik ise hääletada.
Kui korteri võõrandamisnõude esitamine ei peaks olema lahendus (näiteks seetõttu, et keegi ei ole korterite omandamisest huviatud), siis ei ole mul kahjuks midagi paremat võimalik soovitada - sellise isiku korteriomanikuks olek ei tõota korterelamu jaoks kahjuks midagi head.
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ