Korteriomandiõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas likvideerida korteriomaniku omavoliline ehitatud sein, millega võttis üldkasutatava ruumi ja akna oma kasutusse?18.05.2019

Üks korteriomanikest otsustas laiendada oma omandit teiste korteriomanike arvelt. Ehitas seina, millega võttis ainuomandisse ühiseid koridoriaknaid ja ruutmeetreid.
Mida saavad teha korteriomanikud, et antud sein likvideerida? Kas ainuke võimalus on pikk kohtu tee? Praegu pakutakse korteriomanikele lihtsalt kohe pöörduda kohtu poole hagiga ja kohtu kulud võtta remondifondist.
Või siiski on võimalus üldkoosolekul:
1. Korteriomanikel teha otsus, et ei soovita ebaseadusliku ehitist mis katab koridori aknaid.
2. Korteriomanikud tellivad firma, kes likvideerib ebaseadusliku ehitist.
3. Korteriomanikel on õigus kantud kulutusi tagasi nõuda ebaseadusliku seina ehitanud korteri omaniku käest.
Juhul, kui antud otsusega ei ole nõus ebaseadusliku seina omanik siis on temal võimalus pöörduda 3 kuu jooksul kohtu poole.
Ja siis juba kohus otsustab, kas kõik on õige või mitte.
Kõige paremate soovidega,

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kaasomandiga seotud küsimustes teeb otsuseid korteriomanike üldkoosolek ning antud juhul on võimalik teha otsus mõlema küsimuses väljapakutud variandi kasuks. Valiku tegemisel soovitan kasutada profesionaalise õigusabiteenuse abi.
Isiklikult soovitan alustada otsusega, millega määratakse korteriomanikule tähtaeg ebaseadusliku ehitise vabatahtlikuks lammutamiseks ning asuda omaabi kasutamist või kohtusse pöördumist kaaluma alles peale seda, kui korteriomanik ise ebaseaduslikku ehitist ei lammuta.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Millised õigused on korteriomandit lihtvolitusega (digiallkirjastatud) esindaval isikul? 16.05.2019

Tere,
küsimus:
millised õigused on korteriomandit lihtvolitusega (digiallkirjastatud) esindaval isikul?

Kas antud isikul on õigus:
1)Nõuda juhatuselt korteriühistu dokumente.
2)Kutsuda kokku korteriühistu erakorralist koosolekut.
3)Teha ettepanekut korteriühistu koosoleku päevakorra muutmiseks.
4)Vaidlustada üldkoosoleku otsuseid.

NB!Õigusbüroos nõustamisel käies oli juristi seisukoht, et kõike neid toiminguid saab teha ainult korteriomanik, sest nii on seaduses kirjas. Lihtvolitusega volitatu omab õigust osaleda omaniku esindajana üldkoosolekul ja hääletada.
Küsiks ka Teie seisukohta selles küsimuses?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, esindusõigusega seotud küsimusi reguleerivad tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahvid 115 kuni 131. Eelviidatud seadusesätete kohaselt sõltuvad volitatud isiku õigused volituse ulatusest.
Keeldu selle kohta, et volitatud isikul puudub õigus nõuda volitaja nimel korteriühistu dokumente, allkirjastada erakorralise üldoosoleku kokkukutsumise sooviavaldust, teha üldkoosolekul ettepanekuid või vaidlustada selle otsuseid, ükski seadus ei sätesta.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas uue seaduse kehtima hakkamisega algas KÜ juhatuse ametis olemise aeg uuesti otsast peale?10.05.2019

Aastal 2016 valiti meil kolmeks aastaks juhatus. Kuid aastal 2018 muutus KÜ seadus. Kas sellega seoses ka algas juhatuse ametis olemise aeg uuesti otsast peale? Nimelt, kui vaadata sellist kohta nagu teadmik.ee, siis seal näitab, et juhatuse liige on ametisse asunud aastast 2018 jaanuaris? Seega millest peame lähtuma?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriühistu juhatuse volituste algavad vastava otsuse vastuvõtmisest. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus jõustumine seda olukorda ei mõjuta.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas ära hoida korteriühistu suure remondilaenu võtmist?10.05.2019

Tere,
Korteriühistu mõtles välja, et tuleb võtta laenu fassaadi ja katuse renoveerimiseks summas 1600000 eurot, Kredexi osalusega 1200000, mis teeb igakuiset tagasimakset peaaegu 2 eurot ruutmeetri kohta (eeldusel, et euribor on 0). Kuidas saab seda vältida? Täna tuleb üldkoosolek sel teemal ja karta on, et otsus saab vastu võetud.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, üksik korteriomanik korterelamu renoveerimist takistada ei saa. Kredexi toetuse abil teostatavad tööde näol on tegu kaasomandi eseme ajakohastamisega, mida saab KrtS par 39 kohaselt otsustada üle poolte korteriomanike häältega, kellele kuulub üle poole kaasomandist.
Erandiks on olukord, kus muudetakse eriomandi eseme otstarvet või kahjustatakse ülemääraselt mõne korteriomaniku õigustatud huve - sellisel juhul tuleb sõlmida kokkulepe. Samas antud laenumakse suurus selliste asjaolude alla ei käi.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas see on õige, et 300W küttevõimsust antakse juurde nendele korteritele, kes on toa ja köögi kokku ehitanud?09.05.2019

5-korruselise paneelmajas hakatakse küttesüsteemi rekonstrueerima, kuna majas on paljudes korterites ettenähtust suurem radiaatori ribide arv ja maja külgedel asuvad korterid külmetavad. Majas on 45 korterit. Uues projektis on arvestatud radiaatorite võimsust vastavalt korteri asukohale, aga majahaldur otsustas, et annab 300W võimsust juurde nendele korteritele, kes on toa ja köögi kokku ehitanud või 2 korterit kokku ehitanud (enamus keskmised korterid). Neid on 9 korterit. Kas teised korterid peavad sellega leppima?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, küttesüsteem on kaasomand, mille valitsemine toimub korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) paragrahv 34 lg-st 2 tulenevalt korteriühistu kaudu. Korteriühistus on omakorda kõrgemaks otsustusorganiks korteriomanike üldkoosolek, mis peaks otsustama ka kaasomandi muutmisega seotud küsimused. KrtS paragrahvist 39 tulenevalt peavad küttesüsteemi muutmise heaks kiitma minimaalselt pooled korteriomanikud, kellele kuulub üle poole kaasomandi esemest.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mida teha, kui alustasime katuse remondiga aga nüüd tuli pangalt teade, et ei saagi laenu?08.05.2019

Tere, Meil suur mure. Renoveerime KÜ-ga kortermaja katust. Eelmine aasta tegime koosoleku ja kõik olid nõus, saime ka laenule jaatava vastuse. Ehitus läks lahti selle aasta aprillis, aga siis tuli teade, et pank ei annagi enam meile laenu? Hetkel on kaks korteriomanikku oma osa katusest tasunud KÜ-le, teised ei taha maksta ja süüdistavad juhatust, kuigi tööd katusel käivad? Mis sellises olukorras teha? Olukord varsti selline, et me ei suuda maksta katuse ehitajale ja ükski pank ka laenu ei anna.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kahjuks ei saa ma muud soovitada, kui pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ning uurida sealt, kas nad saavad aidata. Kui ka sealt abi ei saa, siis tuleb jätkata lahenduse otsimist korteriühistu sees.

Eesti Omanike Keskliit teavitas Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi probleemist, kus pangad on muutnud laenustrateegiat korteriühistuste suhtes, möödunud aastal. Lahendusena nägi EOKL riikliku laenugarantii tingimuste muutmist nii, et riik või KOV käendaks korteriühistu laenu 100% ulatuses. Vastuseks teatas minister, et seoses EL normidega, ei saa riik hädas olevaid korteriühistuid (sellisel viisil) aidata. Omapoolse lahendusest ei ole MKM aga samuti välja pakkunud.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas garaažiühistust välja astumiseks piisab selle kinnistu liikmete - või on tarvilik kõigi ühistu liikmete häälteenamus?05.05.2019

Tervist
Meie garaažiühistu koosneb kuuest eraldi kinnistuga garaažibokside reast. Üks eraldi aadressiga kinnistu soovib ühistust välja astuda.
Küsimused:
1) Kas ühistust välja astumiseks piisab selle kinnistu liikmete häälteenamusest või on tarvilik saada kõigi ühistu liikmete häälteenamus?
2) Kas kui meie kinnistust välja astume, siis saavad teised selle ühistus jätkata või ühistu likvideeritakse ning kõik kinnistud peavad looma uue eraldiseisva ühistu?
3) Kas hetkel toimiva ühistu juhatusel või liikmetel on võimalik mingil moel takistada meie kinnistu ühistust lahkumist?

Ette tänades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, küsimust reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 69 lõige 5, mille kohaselt otsustavad mitme kinnisasja valitsemiseks asutatud korteriühistust eraldumise ainult eralduda sooviva kinnisasja korteriomanikud. Nende otsuse protokoll peab olema notariaalselt tõestatud. Peale otsuse vastuvõtmist tuleb otsusest teavitada korteriühistute registrit, kes avab uuele korteriühistule registrikaardi.
Kui mitme kinnisasja valitsemiseks asutatud korteriühistusse kuuluvad rohkem kahe kinnisasja korteriomanikud, siis jätkab ka mitme kinnisasja valitsemiseks loodud korteriühistu, peale ühe kinnisasja eraldumist, oma tegevust. Selle juhatuse liikmed või teiste kinnisasjade korteriomanikel ei ole eraldusmist takistada võimalik.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas on võimalik korteriühistul seaduslikult ühe elaniku ühistu alale ladustatud vanast mööblist lahti saada?03.05.2019

Üks naaber on otsustanud KÜ kinnistul ladustama hakata igasugust sodi. Tegu on ilmselge kiusuga kuna ühistu paigaldas hoovi väikese terrassi koos laua ja toolidega. Kuidas on võimalik meil seaduslikult selles sodist vabaneda (peamiselt kasutuskõlbmatu mööbel)?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere kirjeldatud juhul rikub korteriomanik korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samuti ei ole korteriomanikul õigust kasutada kaasomandit viisil, mis ei vasta kaasomandi otstarbele.
Sellises olukorras on korteriühistul õigus nn sodi eemaldada ning sellega seotud kulud korteriomaikult sisse nõuda.
Korteriomanik korrale kutsumisel võib abiks olla ka meeldetuletus selle kohta, et KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuse rikkumine on korteriomandi võõrandamisnõude aluseks (vt KrtS § 32 lg 2 p1).

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas mul on õigus elektriarvesti paigaldada oma korterisse, kui ma selle ise ostan ja kutsun ning tasun elektrikule?26.04.2019

Kas mul on õigus elektriarvesti paigaldada oma korterisse, kui ma selle ise ostan ja kutsun ning tasun elektrikule? Korteriühistu ei taha välja vahetada vana katkist voolumõõtjat ja nõuab, et mina kui korteriomanik seda teeksin. Voolumõõtja asub ühiskoridoris. Elektrit müüb mulle korteriühistu. Nende väite järgi on voolumõõtja minu vara (kuna see oli kunagi asunud korteris ja hiljem tõsteti koridori) ja mina pean vastutama. Pöördusin Eesti Energia poole nemad ütlesid, ei saa sinna midagi teha. Voolumõõtja ei tööta juba teist kuud, arvei esitab ühistu mulle edasi. Igakuiselt maksan ühistule remondifondi rahasid aga abi pole saanud. Kuidas ma peaksin käituma?
Lugupidamisega

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korterite elektritarbimist mõõtev vooluarvesti kuulub korteriomandi kaasomandi eseme koosseisu, millest tulenevalt vastutab selle korrasoleku eest korteriühistu (vt KrtS § 34 lg 2).

Olukorras, kus vooluarvesti ei tööta, saab korteriomanik nõud selle korda tegemist (KrtS § 30 lg 2) või elektrienergia arvestamist korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 40 lõige 1 alusel.

Viimatinimetatud sätte kohaselt peab korteriühistu jagama majanduskulud korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi eseme suurusele ehk siis Teie elektrikulu suurus saadakse järgmise valemiga: korterelamu poolt tarbitud elektrienergia jagatuna kõigi korteriomanike kaasomandi osadega ning korrutatuna Teie kaasomandi eseme suurusega.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistu tohib keelata vee kasutamist kella 23-st 6-ni?26.04.2019

Kas korteriühistu tohib keelata vee kasutamist kella 23-st 6-ni? Vee kohin pidavat häirima elanikke. Kui inimene tuleb töölt või läheb tööle selles ajavahemikus, siis end pesta ei saagi.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) paragrahv 12 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Viimatinimetatud korteriomaniku õigustatud huviks on kaasomandi eseme sihipärane kasutamine/teenuste tarbimine. Sama põhimõte on sätestatud KrtS paragrahv 30 lõige 1 punktis 2.

Kui Teie kortermaja vee- ja kanalisatsioonisüsteem on rajatud kõiki nõudeid ja norme järgides ning see on korras, siis ei saa selle kasutamine tuua kaasa negatiivseid mõjusid, mis annaksid korteriühistule õiguse keelata vee kasutamist kella 23-st kella 6-ni.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ