Korteriomandiõigus

Tere, rõdude kohale varikatuste rajamiseks ei ole kokkuleppe sõlmimine ei ole vajalik.
Kirjeldatud töö on käsitletav kaasomandi ajakohastamisena, milleks vajalik otsus on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 39 lg 1 kohaselt vastu võetud siis, kui korteriomanike üldkoosoleku otsuse poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, vastab tõele, et korteriühist majandamine toimub majanduskava alusel ning juhul, kui majandusaasta kestel peaks mõni teenuseliik kallinema või korteriühistu reservkapital langeb alla seadusega nõutud määra, siis tuleb juhatusel kokku kutsuda korteriomanike üldkoosolek uue majanduskava kinnitamiseks.
Samas ei tähenda eeltoodu seda, et enne uue majanduskava kinnitamist ei tohi juhatus haldusfirmaga lepingut lõpetada. Kuna majanduskava peab muutma ainult siis, kui teenus läheb majanduskavas planeeritust kallimaks, mis selgub alles uue lepingu sõlmimisel, siis ei ole kehtiv majanduskava vana halduslepingu lõpetamisel takistuseks.

Tervitan, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, kodukord tuleb korteriomaniku nõudmisel talle esitada mõistliku aja jooksul. Antud juhul on mõistliku ajavahemiku pikkus mõõdetav päevade, mitte aga nädalate või kuudega.
Korteriomaniku nõude aluseks on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 45, mille kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriühistu juhatuse liige võib volitada korteriomanikke korteriühistut esindama. Volituse vorm ja ulatus sõltub tehingu sisust.
Näiteks kinnisasja võõrandamiseks antud volitus peab olema notariaalselt kinnitatud, samas korterelamu korrashoiuleping võib olla ka lihtkirjalik.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriühistu üldkoosoleku poolt heaks kiidetud laenulepingu sõlmimise otsus kehtib ka korteriomaniku õigusjärglase suhtes. Eeltoodust tulenevalt kehtib õigusjärglase suhtes ka laenu tagamismaksmise kohustus.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, lepingute sõlmimine ja lõpetamine kuulub korteriühistus juhatuse pädevusse. Asjaolu, et kunagi on haldusfirmaga sõlmitud leping kooskõlastatud üldkoosolekul, ei tähenda seda, et ka lepingu lõpetamiseks peab juhatus samuti üldkoosolekult selleks luba küsima.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, MTR-i registreeringu puudumisele viidates saab lepingu lõpetada üksnes juhul, kui MTR-i registreering on töövõtja lepinguline kohustus.

MTR-i registreering on vabatahtlik. Selle eesmärgiks on ettevõtja pädevuse tõendamine, kuid 2015 aastal jõustunud EhS kohaselt võib ettevõtja ise valida, millisel viisil ta seda teeb. Näiteks on seda võimalik tõendada ka töötajate kutsetunnistuste või varasema töökogemuse kaudu.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, alates 2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei tunne KÜ liikme mõistet. Kui korteriühistu põhikiri ei sätesta teisiti, siis on igal korteriomanikul üldkoosolekul temale kuuluvate korteriomanditele arvule vastav arv hääli. Teie korteriühistu puhul on üldkoosolekul häälte arvuks 6.

Juhatusele umbusalduse avaldamiseks tuleb algatada korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumine. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 korteriomanikest.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 40 lg 2 kohaselt võib põhikirjaga ette näha seadusjärgsest erineva (so kaasomandi osa suurusel põhineva) kohustuste jaotuse aluse, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Sama paragrahvi lõige 3 täpsustab, et korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
Seega lubab seadus küll jagada kulusid seaduses sätestatust erinevalt, kui üksnes selliseid kulusid, mille tarbimist saab korteriomandite kaupa mõõta.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, vastavalt korteriomandi ja korteriühistuseadusele vastutab korteriomandi majanduskulude tasumise eest ainult korteriomanik. Kui korteriomanik soovib seda kohustust delegeerida kolmandale isikule, siis tuleb tal selleks sõlmida kokkulepe korteriühistuga.
Korteriühistu majanduskulude puhul tuleb lisaks arvestada, et majanduskulude tasumise kohustus ei teki mitte arve-, vaid korteriühistu üldkoosoleku poolt kinnitatud majanduskava alusel. Seega seaduse mõistes ei ole korteriühistul arve esitamise kohustust ka korteriomaniku suhtes - piisab, kui ta teeb korteriomanikule teatavaks üldkoosoleku poolt kinnitatud majanduskava.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ