Korteriomandiõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas kinnistusraamatus kajastuvat keldrikorruse korterit ehitusregistrisse saada?25.10.2018

Tere,
2013. aastal on soetatud keldrikorrusel asuv väike korter. Selle andmed aga kajastuvad ainult kinnistusraamatus, ehitusregistris sellise korteri olemasolust pole midagi kirjas. Kuidas seda sinna kanda ja kas see on üleüldse vajalik (müüa plaanis pole)?

Tänud vastuse eest!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteri andmed kannab ehitusregistrisse kohalik omavalitsus.
Ehitsregistris korteri kohta info puudumine ei takista korteriga seotud tehinguid, küll aga võib see mõjutada korteri väärust, mistõttu soovitan pöörduda omavalitsuse poole ning selgitada välja, kuidas probleem lahendada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kui kolm korterit remontisid oma korstna ise, kas siis neljanda korteri korstna peab remontima tõesti KÜ?19.10.2018

Tere,
Oleme ahjuküttega, ridaelamu tüüpi, nelja korteriga KÜ. Mõned aastad tagasi renoveerisid kolm korterit, igaüks oma kuludega, oma amortiseerunud korstna (korstnapühkija soovitus), ning üks korter keeldus tegemast. Nüüd on olukord kus Päästeamet on teinud KÜ ettekirjutuse selle korstna renoveerimiseks. Küsimus, kas selline küttekolle ja korsten mida kasutab ainult selle korteri valdaja on ikka ühistu kohustus renoveerida?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, selles, et just korteriühistu peab tagama korterelamu ohutuse, tänaste regulatsioonide valguses küsimust ei ole. Samuti on seadusega üheselt paigas, et korstna ja küttekeha näol on tegu kaasomandi esemega, mille korrashoiuga seotud kulusid kannavad korteriomanikud vastavalt oma kaasmandi suurusele.
Kui korteriomanik, kelle korteris asuv korsten vajab remonti, hüvitab teiste korteriomanike vastavad kulutused, siis ei saa siin ka ebaõiglast olukorda tekkida.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas vaidlustada veemõõtja vahetusega tekkinud näitude erinevus?19.10.2018

Tere,
Eelmise aasta juulis vahetati haldusfirma poolt mul veearvesti ja nüüd hiljuti pandi ühistu poolt küttekulujaoturid ja see veearvesti vahetati kaugloetava veearvesti vastu. Minu esitatud näit ja ühistu näit ei klapi, sisuliselt 10-kordne vahe. Kelle poole pöörduda, kes kinnitaks, kas minu esitatud andmed on õiged? Kui minul on õigus, kuidas saada ühistult uut korrektset arvet? Minu kirjade ja telefonikõnede peale ei ole ma saanud uut arvet ja lihtsalt nad jäävad kindlaks, et nende poolt on kõik õige. Aitäh abi eest!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kui korteriühistu jääb endale kindlaks, et nemad ei ole näidu lugemisel eksinud, siis tuleks pöörduda erapooletu spetsialisti poole, kes kontrollib nii veemõõtja näitu, kui selle korrasolekut.
Juhul, kui selgub, et probleem on veemõõtjas endas, siis on Teil olemas ka alus, millega paluda korteriühistul arvet muuta.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas kortermaja suitsulõõride puhastamise kulud on KÜ kanda (nt hoolduskulude arvelt)?13.10.2018

Tere,
Kas kortermaja suitsulõõride puhastamise kulud on KÜ kanda (nt hoolduskulude arvelt)?
Ette tänades!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 lg 1, 3 ja 4 kohaselt kuuluvad suitsulõõrid kaasomandi osa koosseisu, mille korrahoidmine on korteriühistu kohustuseks.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas KÜ on kohustus keldrit korras hoida nii, et see ei hallitaks?06.10.2018

Tere, mul ei ole kuskil lapse vankrit hoida ja olen siiani trepikojas hoidnud aga nüüd jäi see ühele elanikule ette kuna tekkis tüli ja pean oma lapsevankri ära viima. Aga keldris seda hoida ei saa, kuna seal niiske ja läheb kõik hallitama. Kas KÜ peab keldrit niimoodi hoidma, et seal ei hallitaks? Meil ka üks suur ruum seal mis kõigile kasutamiseks, kus ka aken, seal saaks hoida aga seal ühe koguja asjad ja ühistu ei suuda talle selgeks teha, et see tuleb tühjaks viia. KÜ ütles, et temal ei käi jõud üle.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korterelamus asuvate ruumide korrashoiu- ja sisekliima nõuded sõltuvad ruumide sihtotstarbest. Kui korterelamu projekti kohaselt on keldris ette nähtud panipaigad, ning nende seisukord ei vasta ettenähtud normidele, siis tuleb küsimus lahendada korteriomanike üldkoosolekul, korteriomanike õigustatud huve arvesse võttes.

Kui kaasomandis olevate keldriruumide kasutamise sihtotstarve on reguleerimata, siis lähtutakse korteriomanike huvidest, mille väljenduseks on korteriomanike üldkoosoleku otsus. Üldkoosoleku otsusega võib määrata ka korteriomaniku, kes otsuse ellu viib/kelle jõud probleemist üle käib.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas on võimalik, et naabrile antakse juba paigaldatud soojuspumba kasutuseks luba ilma naabritelt nõusolekut küsimata?06.10.2018

Tere.
Elan 8 korteriga ridaelamus. Aasta tagasi paigaldas naaber õhksoojuspumba oma boksi välisseina ette maapinnale. Magamistubade aknad jäävad samale poole. Pumba töötamise ajal kostab tuppa müra ja vibratsioon eriti sulatusprotsessi ajal.
Tean, et tal puudub kasutusluba KOV-lt. KOV on minu murest teadlik. Praegu taotleb ta KOV-lt soojuspumba seadustamist.
Kas on võimalik, et talle antakse luba ilma kõigilt naabritelt nõusolekut küsimata?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, sellist võimalust ei saa välistada, eriti, kui naaber suudab tõendada, et soojuspumba töötamisega kaasnevad negatiivsed mõjud jäävad kehtestatud normide piiridesse. Üheks õigusaktiks, millega peab kohalik omavalitsus antud juhul kindlasti arvestma, on majandus- ja taristuministri määrus "Eluruumidele esitatavad nõuded", mille paragrahv 4 lõige 6 kohaselt ei tohi väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase eluruumis päeval ületada 40 detsibelli ja öösel 30 detsibelli taset.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas 2017 oktoobris vastu võetud otsus rõdude varikatuste ehitamiseks oleks pidanud olema vormistatud korteriomanike kokkuleppena?06.10.2018

Tere,
2017.aasta oktoobrikuus võeti korteriühistu üldkoosolekul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsus hoone ajakohastamise eesmärgil ehitada maja fassaadile rõdude kohale varikatused. Kas selline hääletamine tollal kehtiva korteriomandi seaduse järgi oli seaduspärane või tulnuks sõlmida kõigi korteriomanike kokkulepe? Või saab seda teha veel nüüd, kuna ehitustöödega pole veel alustatud?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, 2017 aastal kehtinud korteriühistuseaduse paragrahv 15 primm lõige 2 kohaselt oli korteriühistul õigus otsustada korterelamu kaasajastamisega seotud küsimusi korteriühistu üldkoosolekul osalenud ühistuliikmete lihthäälteenamusega. Seega oli rõdudele varikatuste ehitamise otsus seaduspärane.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kes võivad osaleda korteriühistu koosolekul?03.10.2018

Tere. Kes võivad osaleda korteriühistu koosolekul? Meie ühistus on 8 liiget. Toimuvad pidevad vaidlused, kemplemised, süüdistamised. Viimasel koosolekul võttis üks ühistu liige koosolekule kaasa oma kaks täiskasvanud last. Hääletada nad küll ei saanud, aga sekkusid pidevalt oma kommentaaride ja ähvardustega. Avaldati psühholoogilist survet. 4 ühistu liiget pooldasid seda trianglit, 4 olid vastu. Kuidas peaks sellistel juhtudel talitama? Koosolekult keeldusid nad lahkumast, ehkki pooled osalejad seda nõudsid.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomanike üldkoosolekul võib osaleda korteriomanik või korteriomaniku esindaja. Korteriomaniku esindajale peab olema antud kirjalik volikiri.
Kolmandad isikud saavad korteriomanike üldkoosolekust osa võtta vaid vastava loa korral, kusjuures juhul, kui pooled koosolekul osalevad korteriomanikud sellega ei nõustu, siis peavad kolmandad isikud koosolekult lahkuma. Kui nad seda ei tee, siis saavad korteriomanikud abi küsida politseist.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kes tasub katuse ümberehituse ja soojustamise kulud, kui pööningul on katuslaega korter?29.09.2018

Korter asub pööningukorrusel ning on osaliselt katuslaega. Ühistul on plaanis vahetada maja katusekattematerjal. Minu korteri katuslagi on soojustatud 18 cm paksuselt nõukaaegsetest mittekvaliteetsetest soojustusmaterjalidest (saepuru, krohvipuru jms.). Vaja on soojustuse paksuseks vähemalt 30 cm. Selleks peab tõstma (kasvatama) maja sarikaid 10-15 cm võrra. Kes tasub katuse ümberehituse ja soojustamise kulud?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, katusekonstruktsiooni muutmine tuleb otsustada korteriomanike üldkoosolekul ning vastava otsuse poolt peab olema antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest. Otsustamise käigus saab lahendada ka tööde finantseerimise küsimuse.
Oluline on siinjuures juurde märkida, et ehitusseadustikust tulenevalt eeldab katusekonstruktsiooni muutmine (erinevalt katusekatte vahetusest) ehitusprojekti ja -loa olemasolu.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas kaasomanik (mõttelised osad) tohib oma kasutatavat osa ilma teise nõusolekuta välja üürida?29.09.2018

Tere,
Lühidalt öeldes on olnud kortermaja kahe omaniku käes, kes mõlemad sees elasid ja kortermaja korras hoidsid. Ühel hetkel üks omanikest suri ja tema laps/järglane päris mõttelise osa ja tema huvi ei ole maja korras hoida vaid üürib mustalt kortereid välja ja elab ise mujal.
See on fakt, et kortereid mustalt välja üürida nii kui nii ei tohiks, kuid küsimus on pigem selles, et kas üldse tohibki välja üürida? Olukord on seepärast keeruline, et majas, kus elasid enne omad inimesed ja hoidsid korda, on võõrad näod, kes korda ja puhtust ei hoia.
Ma ei hakka praegu huvi tundma, et mis õigused või võimalused oleks teisel omanikul enda osa välja üürida vaid pigem tunnen huvi, et mis võimalused/õigused on minul, et selline olukord lõppeks, et oma majas ei oleks võõrad inimesed.

Tänan

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, loen küsimusest välja, et tegu on kortermajaga, kus ei ole korteriomandeid moodustatud ning see on kaasomandis. Sellisel juhul reguleerivad kaasomanike õiguseid asjaõigusseaduse paragrahvid 71-79. Muuhulgas annavad need kaasomanikule õiguse nõuda kaasomandi lõpetamist.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ