Lepinguõigus

Kas maakleril on õigus üürilepingu pikendamisel tasu küsida, kui leping on sõlmitud korteri omanikuga?

Tere, selline lugu siis, et jäin kunagi kiirlaenufirmale võlgu ja nad hakkasid küsima utoopilisi summasid, mida keeldusin maksmast. Asi jõudis välja kohtuni, nimelt maksekäsuni, millele esitasin vastuväite ja kohus otsustas, et minu vastu suunatud hagi võlgnevuse väljamõistmiseks tuleb jätta menetlusse võtmata. Küsimus ongi siis selles, et mis nüüd edasi saab. Kas ma pean midagi maksma või mitte. Kiirlaenufirma saatis mulle uue kirja, milles nõuab ikkagi mingit tasu, kuigi kohus otsustas, et võlgnevus tuleb jätta menetlusse võtmata.

lugupidamisega

Tere,
kui abikaasa võtab minu teadmata laenu, kuid ei suuda seda tähtajaks ära maksta, kas pangal on õigus võtta raha minu või laste kontolt?

Ette tänades,

Kui pika aja jooksul pärast laenulepingu lõppemist saab võlgniku vastu kohtusse minna? Ja kui ma ei tea kunas võlgnik kavatseb raha tagasi maksta, siis kui pika aja eest ma saan viivist küsida? Kas kuni selle hetkeni kui ma asja kohtusse annan või saan ma seda küsida ka umbes näiteks 1 aasta eest?

Tere.
Kas varjatud puuduste eest vastutamise kohustus on müüjal ka juhul, kui ta väidab, et ta ei olnud nendest puudustest teadlik? Nimelt sai müüja korteri päranduseks ja tegi selles korteris müügieelse sanitaarremondi. Mina ostjana aga teostan korteris kapitaalremonti ja konstruktsioonide lahtivõtmisel avastasin mitmeid olulisi puudusi. Müüja väidab, et tema ei ole nendest teadlik, kuna ta ei ole selles korteris ise reaalselt elanud ja need puudused olid ka temale varjatud ehk ta ei ole sihilikult puudusi varjanud. Kas müüjal lasub vastutus antud olukorras või mitte?

Tere. Võtsin kaks kuud tagasi eraisikult laenu 250 eurot. Tagasimakse tähtaeg oli 10 päeva hiljem ja kokku sai lepitud kirjalikult, et iga tähtajast üle läinud päev läheb intressi alla. Nüüdseks on möödunud kaks kuud kuni sain tööle ja soovisin laenu tagastada. Olin arvestanud, et mingisuguse intressi pean niikuinii lisaks põhisummale maksma, aga kui küsisin, et kui palju mul nüüdseks summa koos intressiga kokku tuleb, siis vastati mulle, et 1250 eurot. Küsimus siis selline, et kas see on reaalne nii suurt summat nõuda intressiks ja mida oleks kõige kasulikum sellises olukorras teha?

Ema tegi minu nimele maja kinkelepinguga. Kõik oleks nagu korras, aga seal elavad ka minu õetütar koos oma elukaaslasega. Ema on vana inimene ja õetütar ahistab teda ja keeldub minu ütlemise peale ka välja kolima. Üüri ega ka muid makse pole nad kunagi maksnud, seda kõike on teinud ema. Tahan neid sealt välja saada, aga ei tea kuidas. Kas tõesti saab ainult kohtu kaudu. (ps õetütrel on ka sellepärast tegemist olnud mitmeid kordi politseiga).

Tere!
Minul on suur palve, ehk saate Teie aidata. Oleme uurinud asja siit ja sealt aga abi pole saanud. Ise oleme sellistes asjades üsna oskamatud, ei tea ju seadusi. Meie isa suri 2010. aastal. Ta oli meie emast lahutatud ja abielus uue naisega. Isa ema oli kinkelepinguga teinud oma maja meie isa nimele. Kui isa suri, oli meid kokku kolm pärijat: 3 tütart ja isa abikaasa. Maja läks pärimisele võrdsetes osades. Meie, 3 tütart võtsime pärandi vastu aga ainult sellepärast, et anda või kinkida oma osa isa vennale - meie onule, kuna see on tema sünnikoht ja lapsepõlvekodu. Meile öeldi notaris, et me ei saa oma osa onule anda, isegi mitte müüa sümboolse summa eest, et isa abikaasal tekib eelisostuõigus. Mida me peaksime tegema, et oma osa onu nimele saada? Kas me kinkida saaks? Probleem selles, et isa abikaasa nõuab oma osa eest hingehinda, muidu tema ei müü. Samas kui talle pakkuda, et ostku siis meie osa, siis tahab ta saada seda osa praktiliselt tasuta. Oleme sundseisus, maja laguneb, muru ta niitmas ei käi. Onu teeks seal kõik korda aga pole ju mõtet, kui isa abikaasa maksta ei kavatse, prügiveo ja elektri eest maksta ei taha, ei maksa ka. Ta kolis sealt välja ja elab oma majas nüüd. Maja seisab tühjalt. Lasime koha ära hinnata, aga olenemata sellest summast, mis kinnivara hindaja määras, nõuab isa abikaasa ikka mitmekordset hinda oma osa eest. Peamine küsimus ongi, kas me saaks kuidagi oma osa onu nimele, siis oleks tal kolm osa, isa abikaasal üks-ehk saavad nad omavahel kokkuleppele, meie-kolm tütart lihtsalt ei taha neid asju ajada, vältimaks tülisid, kuna see naine ei suuda rahulikult asju ajada - karjub ja ähvardab. Kas seaduse järgi pole ta kohustatud maja korras hoidma, muru niitma ja kui ta sellest keeldub, tegelikult ju teebki seda, kuna praegu ju juba teine suvi, kui ta pole seda teinud, kas pole mingit õigust meil tema käest tema osa välja osta selle hinnaga, mis määras hindaja? Vabandan, kui mu jutt keeruline sai aga loodan, et Te mõistate meie muret.

Ette tänades

1. Kas sularahas laenu üleandmise kohta on mingi vorm (üleandmise ja vastuvõtu akt) vms?
2. Kui suur on hetkel viivise protsent?
3. Mitu päeva on mõistlik aeg märkida lepingu ülesütlemise pikkuseks peale laenuandjalt kirjaliku teatise saamist laenuvõtja kohustuste mittetäitmise korral?

Kas linnal on õigus minuga leping lõpetada, kui nüüd tähtajaline viimane üürileping lõpeb. Linn on minuga sõlminud ühele ja samale elamispinnale 1998-2013 järjest 4 tähtajalist lepingut, kasutan üht ja sama elamispinda sundüürnikuna juba 14 aasta. Kas leping peaks muutuma tähtajatuks. Omandireformi käigus tagastati maja, kus olin elanud 1957 aastast 1995 a, õigusjärgsele omanikule, 1998 aasta eraldas linn mulle üürikorteri.
ootan vastust
Lugupidamisega