Lepinguõigus

Juhul, kui garantiitingimustes on sätestatud, et garantii ei kehti andmetele, siis mõistliku inimese vaatenurgast lähtuvalt peaks olema selle sätte eesmärk tagada, et garantii andja ei vastuta kahju eest, mis võib tekkida andmete kadumaminemisel vigase kõvaketta tõttu. See säte ei saaks kohalduda aga juhul, kui soovitakse vigasest kõvakettast andmeid nö. päästa ja kätte saada, kui see on võimalik. Ehk kui vigasest kõvakettast on võimalik andmeid kätte saada, siis seda tuleks kliendile minu subjektiivsel hinnangul võimaldada. Nii võlgnik kui ka võlausaldaja peavad võlasuhetes käituma hea usu põhimõtte kohaselt ning ka selles valguses tundub garantii andja seisukoht meelevaldne. Tegemist on ka hea kliendisuhte hoidmisega ning hea äritava küsimusega, kuivõrd kliendile pakutakse head klienditeenindust ning aidatakse klienti tema mure lahendamisel. Kui andmete kättesaamine eeldab täiendavat tööd, siis võib teenuse osutaja nõuda selle eest teenustasu, kuid igal juhul eeldaks, et andmete kättesaamine peaks kliendile olema mõistlikult tagatud. Juhul, kui tegemist on edasimüüjaga ja garantiiremonti teostatakse mujal, siis soovitan otse pöörduda garantiiremondi töid teostava teise isiku poole või otse tootja poole, et saada asjale kiirem ja mõistlik lahendus.

Pole küll eelnevalt näinud inkassofirma nõudekirja, kuid arvata võib, et inkassofirma nõuab oma kulu sisse kui Krediidiandjal tekkinud kahju. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 kohaselt on varaliseks kahjuks mõistlikud kulud kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Teilt võlgnevuse sissenõudmisega seoses kantud nn inkassokulu puhul võiks põhimõtteliselt olla tegu krediidiandja kahjuna, mida inkassofirma Teilt Krediidiandjaga sõlmitud lepingu alusel nõuab. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-66-05 tehtud lahendi p-s 22 samuti leidnud, et inkassoteenuse kasutamiseks tehtud mõistlikud kulud on vaadeldavad võlausaldaja kahjuna.

Vaadata tuleks eeltooduga seoses muidugi seda, kas inkassofirma kulu on olnud mõistlikus suuruses, arvestades seda, et lihtsamate inkassonõuete koostamine pole reeglina keeruline, ei võta rohkelt aega ja selleks kasutatakse praktikas varem vormistatud nõudekirjade põhju. Juhul, kui nn inkassokulu on ebamõistlikus suuruses võib inkassofirma nõudele esitada vastava vastuväite. Esmalt peaksite Krediidiandjalt kontrollima, kas kahju on Krediidiandjal üleüldse tekkinud ehk, kas Krediidiandja on nn inkassoteenuse eest inkassofirmale midagi tasunud. Kui Krediidiandja inkassofirmale võla nõudmise eest midagi tasunud ei ole, ei ole Krediidiandjal ka vastavat kahju tekkinud. Nimetatud asjaolu tõendamiskoormus lasub isikul, kes Teilt vastavate kulude hüvitamist nõuab.

VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule. Seega poleks Krediidiandjal põhimõtteliselt tarvis Teie eelnevat nõusolekut, kui ta soovib Teie vastu olemasoleva nõude üle anda kolmandale isikule (nt inkassofirmale). VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik muidugi keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.

Krediidiinfosse andmete lisamisest. Peaksite vaatama, mida ütleb Teie krediidileping Krediidiinfosse nõuete ülespaneku kohta. Eespool viitasin, et nõue võib esitatud olla selliselt, et nn inkassokulu nõude puhul tegu Krediidiandja kahjuga, mida Teilt nõutakse. Seega põhimõtteliselt, kui krediidileping ütleb, et Krediidiandjal on õigus nõuet kogu ulatuses (sh kahjunõuet) Krediidiinfosse lisada, oleks Krediidiinfosse kahjunõude lisamist raske vaidlustada. Krediidiinfosse Teie võlgnevuse kohta andmete lisamist reguleerib Teie ja Krediidiandja vaheline laenuleping. Isikuandmete töötlemise tingimused ja korra, isikuandmete töötlemise riikliku järelevalve korra ja vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest sätestab isikuandmete kaitse seadus.

Küsimuse tagamaad jäävad arusaamatuks, sest kinnistu hinda ei määra mitte ehitisregistris olevate hoonete arv, vaid ikka see, mis maatükil reaalselt olemas. Samas on kinnistul asuvate hoonete juurde käivate dokumentide puudumine kahtlematult puudus, mille kõrvaldamist saaksite endiselt omanikult nõuda.

Te ei saa ilma volituseta neid asju teha. Kui inimene on teadvusel ja mõistab enda ümber toimuvat, siis saab ta anda teile volituse nii, et notar tõestab volitaja tahte suuliste ütluste kaudu.

Inkassofirma võib põhimõtteliselt ka sellise nõudega kohtusse minna, mingit keeldu selleks ei ole. Iseküsimus on see, kui perspektiivne see nõue neil on - s.t kui hästi on see nõue tõendatud ja põhjendatud.

Ilma materjalidega täpsemalt tutvumata võiks arvata, et võite nõude aegumisele tuginedes selle tasumisest keelduda.

Kohtupraktika ütleb, et võlausaldaja võib nõuda mõistlike inkassokulude hüvitamist. See, millised kulud on konkreetsel juhul mõistlikud, on raske öelda - see oleneb paljus sellest, milliseid toiminguid inkasso teilt võla sissenõudmiseks tegi. Teinekord võivad tõepoolest inkassokulud suuremad olla, sest näiteks võlanõude koostamine saja euro saamiseks on enamasti sama töömahukas kui võlanõude koostamine miljoni euro saamiseks, seda juhul kui nõue tuleneb samadest asjaoludest.

Seadus ütleb, et rendileandjal on õigus ka asja korrapärase majandamise tulemusena tekkinud viljale. Samuti ütleb seadus, et rendilepingu sõlmimisel tuleb koostada asja kirjeldus, kus oleks selle seisund täpselt kirjeldatud - seega praegu siis võsa. Nagu aru saan, andsite praegu rendile sisuliselt sellise maatüki, millest pidi rentniku töö tulemusena saama põllumaa. Ilma täiendavate kokkulepetega võiks asuda seisukohale, et rentnik tegutses maatüki põllumaaks muutmisel vastavalt kokkuleppele ning võsa maharaiumine oli tema korrapärane ja oodatav tegevus. Kui eraldi kokkulepet puidu rendileandjale andmiseks ei ole, siis võikski asuda seisukohale, et rentnikul on õigus see endale jätta. Kui oli kokkulepe, et puit tuli rendileandjale anda, siis peaks selle kokkuleppe, jah, eraldi tuvastama. Suulist kokkulepet saab tõendada kohtus tunnistajatega.

Saan aru, et küsite selle kohta, kas pangal on õigus hoida enda käes liisinguga seotud dokumente olukorras, kus pangale on tasumata krediitkaardi võlgnevus.
VÕS § 110 lg 1 kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest.
Seega oleks võlgnikul õigus keelduda üksnes juhul, kui omavahelised kohustused tulenevad samast õigussuhtest. Kohtupraktikas on piisavaks seoseks peetud juhtu, mil kohustused tuleva nt samast lepingust. Teie osundatud olukord erineks sellest, kuna tegu oleks erinevate lepingutega (krediidileping ja liisinguleping), mille puhul tuleks sarnast seost eitada. Seega oleks pank eeltoodud normi järgi pigem kohustatud liisingudokumendid Teile väljastama ja ei saaks keelduda nende väljastamisest krediitkaardi võla ettekäändel. Samas tuleb aga käesoleval juhul täpsustada teievaheliste lepingute tingimusi. Välistada ei saa, et olete pangaga sellekohase kokkuleppe sõlminud ning pangal on lepinguline alus dokumentide kinnihoidmiseks.

Saan aru, et olete telefonisideoperaatoriga kokku leppinud paketis (ehk teisisõnu sõlminud lepingu), mille järgi on 1000 minutit kõneaega tasuta ja nüüd on operaatorfirma ühepoolselt paketi tingimusi muutnud.
VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 13 lg 1 kohaselt lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel.
Seega peaksite esmalt uurima operaatorfirmaga sõlmitu lepingut, kas seal on kirjas erisusi (õigusi) paketi hilisema muutmise kohta, sest lepingut ei saa üldjuhul poolte kokkuleppeta ühepoolselt muuta. Peaksite eeltoodut selgitama ka inkassofirmale.
Juhul, kui inkassofirma jätkab vaatamata antud selgitustele edasi raha nõudmist, tuleks koguda tõendeid, mis kinnitaksid, et Teie poolt soetatud paketi hulka kuulus 1000 minutit kõneaega (tõenditeks sobivad allesolevad e-kirjad jms kirjalikud materjalid, mille kaudu saaksite kokkulepitud paketi tingimusi omapoolselt tõendada).