Maksud ja raamatupidamine

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas teenuse osutajal on õigus esitada internetiühenduse arveid, kui tarbimiskohta enam pole (maja lammutati)?04.06.2014

Tere, kas teenuse osutajal on õigus esitada arveid, kui tarbimiskohta enam pole? Ehksiis kasutasin interneti-ühenduseks teatud teenusepakkujat, märtsi lõpul pidin välja kolima elukohast, kuna maja läks lammutamisele. Märtsi arve on tasutud korrektselt. Edaspidi saadeti siiski arveid, nüüd saadeti asi inkassole. Kas ma olen kohustatud maksma inkassole või on minul siiski õigus?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Seni, kuni teenuse osutamise lepingut pole üles öeldud, tuleb oma kohustusi täita, sõltumata sellest, kas teenust kasutatakse või mitte. Lepingu ülesütlemise tingimused on toodud lepingu üldtingimustes.
 

Küsimus: Kuidas vaielda korteriühistuga selgeks võla summa, kui mul ei ole enam vanu arveid alles?30.05.2014

Tere,
Aasta 2008 tekkis mul majanduslikel põhjustel KÜ-le võlg, mida olen nende aastatega ka vahelduva eduga püüdnud vähendada. Olen mitu korda püüdnud saada kokkuleppele maksegraafiku suhtes, et teha eraldi graafik võlasummale, aga seda pole raamatupidaja ja ühistu esinaine vastu võtnud. Nüüd esitas raamatupidaja mulle võlasumma ja kui hakkasin seda võrdlema nende arvete järgi, mis mul alles on, siis tuli summas erinevus sisse. Pärisin selle kohta, aga vastust ma ei saa. Tean, et nad plaanivad juristi poole pöörduda, et võlga ametlikuks teha aga kuidas ma saan teada õiget summat? Endal mul ei ole enam neid vanu üüriarveid mille järgi vaadata.
Palun aidake.

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Võlausaldaja peab põhistama ainult oma nõuet ja ta ei pea selgitama, miks see erineb võlgniku poolt arvutatud summast. Pealegi on võlgnik antud juhul oma rehkendused teinud puudulike andmete alusel. Kõiki esitatud arveid ja tasumisi tõendavaid dokumente säilitatakse vähemalt 7 aastat. Seega saab KÜ raamatupidamisest võla tekkeloo hõlpsasti välja võtta ja ilmselt on seda ka tehtud, sest vastasel korral pole võimalik ka juristi abi kasutada. Võlgnikul on alati õigus võlausaldaja arvutuste õigsust ja arvutuse aluseks olevaid tõendeid kontrollida ning esitada vastuväiteid.
 

Küsimus: Kas kinkelepinguga saadud maja müügi tulu läheb tulumaksuga maksustamisele?28.05.2014

Tere!
2013.a sügisel kinkisid vanemad kinkelepinguga mulle maja, mis on olnud lapsepõlvest alates minu elukohaks. Nüüd (2014.a) on soov sealt ära kolida ja maja maha müüa. Majja on sisse kirjutatud veel inimesi, aga nad ei ela seal reaalselt. Maja jääks peale minu ära kolimist tühjaks. Kas nüüd maja müües pean ma maksma saadud tulu pealt tulumaksu?
Ette tänades

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

 

Küsimus: Mis on soetamiskulude tõenduseks maja (kinnistu) müümisel?27.05.2014

Tere,
soovitakse müüa teist kinnistut vähem kui kahe aasta jooksul. Müüja elab alaliselt müüdavas elamus, mille soetamisekulude põhiliseks tõendiks on eluaseme ehitamiseks võetud pangalaen. Küsimus - kas laenu ja seatud hüpoteeke saab lugeda tõenditeks tehtud soetamiskuludena? Tegemist on olukorraga, kus müügihind on madalam kui hoone ehitamiseks tehtud kulutused. Küsimus on selles, kuidas seda tõendada, kui teisi olulisi ehitamisele tehtud kulutusi peale pangalaenu tõendada ei ole?

Ette tänades,

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Pangalaenu võtmine ei tõenda ehitamisele tehtud kulutusi. Soetamismaksumust on võimalik tõendada ainult kuludokumentidega.
 

Küsimus: Kas kordusarvete vormistamise eest tasu küsimise piirid on seaduslikult määratletud?27.05.2014

Tere,
tekkis kaks küsimust seoses uue tarbijakaitseseaduse eelnõuga. Nimelt kohustatakse sellega teenusepakkujaid tarbijaile arveid esitama tasuta. Kas see kehtib ka kordusarvete kohta?
(http://tarbija24.postimees.ee/2804864/ministeerium-kohustab-teenusepakkujaid-esitama-tasuta-arveid)
Nimelt on silma jäänud selline asi, et kui prügiarve (keskmiselt 3-4€ ringis) jääb kogemata tähtajaks tasumata, siis kordusarve saatmise eest küsitakse 2,3€ (võlateate eest 3,2€) ning ähvardatakse inkassoga.
Kohati meenutab 3,2€ arve puhul inkasso ja 2,3€ kordusarvetasu teatud mõttes petuskeemi. Eks kõigil ole juhtunud, et mõni arve jääb tähtajaks tasumata, kuid 2,3€ kordusarve ning 3,2€ võlanõude eest 3,2€ arve eest on protsentuaalselt päris suur summa.
Kas kordusarvete vormistamise eest tasu küsimise piirid on seaduslikult määratletud või on igal firmal õigus ise määrata, kui palju ta õigeks peab?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Igal nõudel peab olema õiguslik alus. Aluseks saab olla ainult seadus või leping. Jäätmeseadus sellist alust ei anna ja ma ei tea ka ühtki muud seadust, mis võimaldaks kaupmehel (kordus)arve esitamise või muu kontoritöö eest ekstra arveid esitada – maksete laekumise võimalik viibimine on äririsk, mis on alati ettevõtja kanda. Kui tasu (kordus)arve esitamise eest on lepinguga ette nähtud, siis tuleb muidugi maksta. Kui sellist kokkulepet pole, siis on tegu kaupmehe kelmusekatsega ja maksma loomulikult ei pea. Küsimuses viidatud seadusmuudatus keelab arvete, sh kordusarvete esitamise eest tasu nõudmise.
 

Küsimus: Kui korter on erastatud EVP-de eest ja tahetakse müüa, kas selle pealt peab siis tulumaksu maksma?15.05.2014

Kui korter on erastatud EVP-de eest ja tahetakse müüa, kas selle pealt peab siis tulumaksu maksma?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Maksuvaba on ainult oma eluaseme müük. Maksustatakse korteri müügist saadud kasu, mis = müügihind – soetamismaksumus – müügikulud. Soetamismaksumuse arvutamisel võetakse aluseks EVP kurss korteri omandamise päeval.
 

Küsimus: Millise skeemi järgi kaks haiguspäeva vähendavad kuu palga summat?12.05.2014

Tere!
Olin haiguslehel 2 päeva ja tean, et seda kahte päeva ei tasustata. Aga palgast läheb kahe päeva ulatuses raha maha. Kui palk koosneb 500 eurost põhipalgast ja 500 eurost päevarahadest. See teeb kokku 1000 eurot. Ja tööpäevi kokku ühes kuus 21. Tööandja arvestuse järgi läksid need 2 haiguspäeva mulle maksma 94.76 eurot. Minu arvates on seda liiga palju.
Lugupidamisega

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Päevaraha ei ole palga osa, vaid hüvitis ebamugavuste eest, mida töölähetus kaasa toob. Päevarahal pole midagi tegemist kuu tööpäevade arvuga – seda makstakse lähetuses viibitud päevade eest, puhke- ja haiguspäevad kaasa arvatud. 500-eurose palga ja 21-päevase töökuu korral on kahe päeva palk 47 eurot ja 62 senti. Kui töötaja haiguse ajal lähetuses ei olnud, siis loomulikult ei ole põhjust ka päevaraha maksta.
 

Küsimus: Kuidas toimub juhatuse liikme, kes on samal ajal ka müügiüksuse juht, töötasu maksustamine?07.05.2014

Kui juhatuse liige töötab samal ajal ka müügiüksuse juhina, siis kas tema töötasult tuleb kinni pidada töötuskindlustusmakset?

Kas töösuhte lõpetamisel saab see töötaja võtta end arvele töötuna ja talle makstakse hüvitisi sarnaselt tavatöötajatega?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kui juhatuse liige on samaaegselt ka töötaja töölepingu alusel, siis töölepingu alusel makstud töötasu maksustatakse töötuskindlustusmaksega. Töötuna ei võeta arvele isikut, kes on mõne äriühingu juhatuse liige.
 

Küsimus: Mis järjekorras üürivõla summat tuleb vähendada, kas kõigepealt põhisumma, võlg või viivis?06.05.2014

Elanikul on tekkinud majanduslikel põhjustel 3-4 a jooksul KÜ-le võlg ca 1000 eurot, mida ta on nende aastatega ka vahelduva eduga püüdnud vähendada. Koostatud on maksegraafik ja hetkel on asi kontrolli all ja liikumas paremuse poole.
Küsimused on:
Kuidas igakuisel arvel rmtp. peab viivist arvestama? Kas viivistel peab olema omaette arvestus? Praegu: põhihoolduskulud + teenuse = kokku + võlg + viivis = tasumisele kuuluv. Sellest tehtest võib aru saada ka nii, et viivised lähevad võlale juurde, mille eest järgmisel kuul uuesti viivist arvutatakse, st viivistest võetakse viivist. Võib tundub, et viivis ei ole märkimisväärne summa, aga kui 3-4 aasta arvetelt viivised liita, tuli ca 800 eurot.
Kas raamatupidaja peab arvel näitama kui palju on elanik tasunud ja millise rea katteks on tasutud summa läinud?
Mis järjekorras üürivõla summat tuleb vähendada, kas kõigepealt põhisumma, võlg või viivis?
Kas arvet tasudes (st. osade kaupa) on vaja näidata mille eest tasutakse (põhihooldus+teenuste eest, võla eest või viivise eest)?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus seaduse järgi nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest kulude tekkimise maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Viivist võib, kuid ei pea nõudma, kui see just põhikirja või liikmete otsusega pole kohustuslikuks tehtud. Nõude aegumise tähtaeg on kolm aastat, st sellest vanemate arvete maksmine pole kohustuslik. Viiviseid arvestatakse igalt tasumata arvelt eraldi. Jooksval arvel ei saa viivist näidata. Maksegraafiku sõlmimisel lepitakse kokku tasumisele kuuluv summa ja selle tasumise kord ning rohkem vanade arvetega ei tegeleta.
 

Küsimus: Kas pean maksma tulumaksu, kui soovin müüa kinkelepinguga saadud maa?06.05.2014

Tere!
Ema oli represseeritu, kui tulid seadused maade tagastamise kohta, sai ema tagasi maa, mis kuulus talle enne represseerimist.
Ema kinkis kinkelepinguga maa mulle.
Minu küsimus: Soovin müüa selle maa, kas ma pean maksma müügi hinna pealt tulumaksu ja mis seadusesätte alusel? Ette tänades

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Maksuvaba on omandireformi käigus tagastatud maa müük. Kuna kõnealune maa ei ole tagastatud, vaid saadud kinkena, siis maksustatakse tehing tulumaksuga. Alus: tulumaksuseaduse § 15 lg 1 ja § 37).