Maksud ja raamatupidamine

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas tütarettevõte saab emaettevõttele antud laenust loobuda?25.08.2014

Tütarettevõte on andnud laenu emaettevõttele (90% osalus). Kas laenust loobumine toob kaasa maksukohustuse või saab seda teha maksuvabalt seotud kasumi tõttu?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Laenust loobumine toob kaasa maksukohustuse.
 

Küsimus: Kuidas tuleks rahvusvahelisest portaalist saadud tulu raamatupidamises kajastada?22.08.2014

Ma teen aegajalt töid .com veebilehe kaudu. Valdkonnaks on kirjutamine (content, blogging, rewrite, ghostwriting, review). Kasutajakonto on tehtud minu OÜ nimele. Tasumine käib portaalisiseselt. Teen töö ära ja klient maksab minu arvele portaalis, kus on mul siis rahasumma võimalik Eesti pangaarvele (OÜ arvele) üle kanda. Või kas lubatud oleks ka PayPali konto OÜ pangaarvega sidumine ja sealtkaudu ülekande tegemine?

Ma ei tee ülekannet iga tasutud töö eest eraldi, vaid ootan, kuni mingi suurem summa on kogunenud. St et kuigi ma saan kokku korjata minu poolt esitatud arved (nt summades 18$, 25$, 30$), siis ülekanne tuleb kõik summa korraga ning eurodes. Valuutavahetustasu saan kanda OÜ kuludesse. Kuid kas ülejäänud summa juurde pean lihtsalt märkima, et "Tasu töö A, B ja C" eest?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Saan aru, et teenuste osutajaks on OÜ, kes esitab klientidele arveid oma nimel. See on OÜ tulu, mis võetakse OÜ raamatupidamises arvele esitatud arvete alusel, sõltumata sellest, millal või kuhu raha laekub või kuidas raha edasi liigutatakse või milliseid kulusid OÜ kannab või kes füüsiliselt töö tegi. Arvetel näidatud summad kantakse tuluna ühele reale, soovi korral võib pidada lisaks ka arvestust klientide lõikes. Kulud summeeritakse omaette reale.
 

Küsimus: Kuidas aastaid hiljem tõendada, et seotud isiku ja ettevõtte vaheline tehing toimus turuhinnaga?21.08.2014

Meediat ja maksuameti seisukohti lugedes on väikeettevõtja tehingutest iseenda ja sugulastega jäänud selline kahtlane maik, neid ei tohiks nagu üldse teha. Ometigi on just palgatööga soetatud ja sugulaste kasutuseta vara enamasti need asjad, mida on võimalik väikeettevõtjale vastuvõetavatel (loe: soodsatel) tingimustel tarvitada.

Maksunduses on kasutusel sellised terminid nagu siire ja siirdehinnad. Ühtlasi olen kuulnud, et siirdehindadega tehingud kontserni ettevõtete ja sidusettevõtete vahel peaks toimuma turutingimustel ning maksuameti huvi korral peab ettevõte suutma turutingimusi ka tõestada.

Minu küsimus on, kas ja kuidas tuleks enda kui eraisiku ja ettevõtte ning teiste seotud isikute vahelistele tehingutele kohandada siirde põhimõtteid? Kas ja millal aitaks see vältida või võita hilisemaid võimalikke maksuvaidlusi?

Kas ning kuidas peaks eraisikust vara omanik kontrollima, et tema teenitav üüri- ja renditulu vastaks turutingimustele ning pakutavad soodustused oleks maksuameti silmis põhjendatud?
Konkreetne näide - kui mulle kuuluv ettevõte ostab minult kui eraisikult auto, kas ja kuidas pean tõestama, et ei tegelenud nt ettevõttest raha välja kantimisega? Samas on auto hindamine kohe täiendav kulu, ca 100 eurot. Paar-kolm aastat tagasi sai pankade ja kindlustuste aktsepteeritud auto hindamist vaid kahest ettevõttest, millest üks oli Roheline Laine.

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Pole parata, aga ettevõtjat peavad suliks paljud neist, kellele ettevõtja leiva lauale annab - alates rahandusministrist ja maksuametnikest ning ajakirjanike ja laiade töörahvahulkadega lõpetades. Kuna Eestis kasumit ei maksustata, siis pole Eesti juriidiliste isikute vahel toimuvate tehingute puhul siirdehindade teemal sisulist väärtust. Kontserni ettevõtjad ei pruugi tehinguid teha turutingimustel, oluline on tehingu otstarbekus kontserni kui terviku seisukohalt. Auto hinna, nagu ka korteriüüri mõistlikkuse hindamine on lihtne – internet on infot täis. Eraisiku üüritulu suurus pole maksuhalduri asi. Kui tekib kahtlus, et osa üürist makstakse „mustalt“, siis peab seda tõendama maksuhaldur. Ka tehingute turutingimustele mittevastavust peab tõendama maksuhaldur.
 

Küsimus: Kas mõttekam oleks auto vormistada oma või ettevõtte nimele ja milliseid maksuaspekte peab silmas pidama?19.08.2014

Liisisin sõiduautot eraisikuna ja kuna kapitalirendi periood sai just läbi, pean otsustama, kas vormistada auto liisinguandja nimelt enda või oma ettevõtte nimele. Auto jääkmaksumus on null eurot, st lepingu lõppemisega seoses liisingufirmale enam midagi maksta ei tule. Samas on auto 2001. aasta sõiduk, läbisõit ca 160 000 km. Praegu on sõiduk töökorras, kuid on tunda, et see hakkab lagunema ning käigus hoidmiseks kulub senisest rohkem raha, sh on vaja starteri ja siduri vahetust, uusi suve- ja talverehve jne.
Näen praegu ise auto edasisel kasutamisel kolme varianti:
- vormistan auto enda kui eraisiku nimele ja võtan ettevõttest isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist;
- vormistan auto enda nimele, kuid kasutan seda vastavalt enda kui eraisikust autoomaniku ja ettevõtte vahel sõlmitud auto kasutuse lepingule, kus on kulud ja kohustused ära jagatud.
- vormistan auto enda osaühingu nimele, mis kannab ka edasised remondi ja kindlustuse kulud, kuid tasun vastavalt erasõitudele erisoodustusmaksu.
Lisan, et olen autoga ühes kalendrikuus sõitnud umbes 1000 km, vahel isegi rohkem, kuid isiklikke sõidukilomeetreid on sellest kuni 1/3. Minu töö iseloom (konsultatsioon, tootmine, müük) eeldab sõiduki olemasolu ja igapäevast kasutamist.
Milline sõiduki vormistamine ja edasine arveldamine on maksude seisukohalt kõige soodsam variant? Millega peaks kindlasti arvestama, mille läbi mõtlema?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kasutatakse kõiki variante. Kui auto saab tasuta, siis võiks selle võtta oma nimele ja kasseerida hüvitist. Ettevõte saab hüvitist maksta maksuvabalt kuni 335 eurot kuus, arvestusega 30 senti/km. Tulevikus on võimalik auto ettevõttele ära müüa. Autokuludelt tasutud käibemaks jääb omaniku kuludesse. Kui auto vormistada ettevõttele, siis kannab kõik kulud ettevõte ja arvestab kuludega seotud sisendkäibemaksu maha oma käibemaksust (alates 2015. aastast tõenäoliselt 50 % sisendkäibemaksust). Samas tuleb erasõitude eest maksta tulu- ja sotsiaalmaksu. Kuna hüvitamise ja erisoodustuse reeglid jäävad igal juhul kehtima, siis toob auto kasutamine ja autokulude jaotamine lepingu alusel kaasa täiendava arvestuse.
 

Küsimus: Kas suvel võin sõiduauto kompensatsiooni arvestusse arvata ka sõitu maakodust linna tööle?18.08.2014

Tere,
Oman keskmist liit-liikumispuuet, on ka väljastatud vastav invaparkimise tõend, olen valitud korteriühistu juhatusse ja saan üldkoosoleku otsusega siiani auto kompensatsiooni 64 € kuus. Korteriühistu asub Tartu linnas, minu registrijärgne sissekirjutis on samas majas (korter kuulub abikaasale), minu põhiline elukoht (teine elukoht) on maal, kus mulle kuulub talu, kuhu ma sisse kirjutatud pole, kuna Tartus arstiabi jne kättesaadavam, posti teenus kindlam jne.
Küsimus – kas sõidupäevikus võib märkida sõit elukohast töökohta ja tagasi. 64€ seejuures ma ei ületaks. Bussiühendus antud maakohaga on vilets, harv ja bussipeatusse minek tervislike probleemide tõttu vaevaline. Olen pensionäär ja korteriühistu juhatuse liikme tegevus on minu tööks.
Tänan ette vastuse eest, kena päeva.

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Võite küll, sõltumata sissekirjutusest või sellest, kas sõidate tööle alalisest või ajutisest elukohast. Alates 1. septembrist on hüvitise maksuvaba piirmäär 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus.
 

Küsimus: Kas peab maksma maja müügilt tulumaksu kui see on minu teine elukoht?14.08.2014

Tere,
Kas peab maksma maja müügilt tulumaksu kui see on minu teine elukoht. Elasin seal nädalalõppudel, maja asub maakonnas. Töökoha tõttu elasin nädala sees linnas ja linnas on mul ka elukoht registreeritud. Inimesel ei pea ju seaduse järgi olema ainult üks elukoht, mida mõistetakse elukoha all? Maja on saadud kinkimise teel 10 aastat tagasi.
Ette tändades

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kinnisasja võõrandamisest saadud kasu on maksuvaba juhul, kui kinnisasja oluliseks osaks on eluruum, mida maksumaksja kasutas kuni võõrandamiseni oma elukohana. Elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Seega, tuleb öelda: maja on peamine elukoht, linnakorterit kasutatakse olude sunnil seni, kuni linnas tööl tuleb käia ja korteri registreerimine elukohana oli vajalik linlase soodustuste saamiseks (tasuta sõit, lapse kool vmt).
 

Küsimus: Kas meie krundist uue krundi eraldamisel ja selle müümisel peame maksma tulumaksu?12.08.2014

Tere,
Meil on kinnistu koos majaga, kus oleme elanud ca 20 aastat. Nüüd on meil tehtud detailplaneering ja soovime moodustada eraldi 2 kinnistut. Üks jääb majaga kinnistu ja teine tühi, ehitusõigusega krunt.
Kui soovime seda tühja krunti müüa, kas siis peame maksma tulumaksu?
Tänud vastuse eest.

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Hoonestamata maatüki müümine on maksuvaba ainult juhul, kui tegemist on omandireformi käigus tagastatud maaga.
 

Küsimus: Kas 1. septembrist muutub isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsiooni regulatsioon?12.08.2014

3. juulil 2014 avaldati Riigi Teatajas Tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2 muudatus, mis jõustub 2014. aasta 1. septembril.
Kas seega ei ole 1. septembrist alates isikliku sõiduauto kasutamise eest enam võimalik maksuvabalt ilma arvestust (sõidupäevikut) pidamata kompensatsiooni 64 € kuus saada?
Samas sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korra kohta käivas määruses on kirjas, et kui sõidupäevikut ei peeta, siis võib maksuvabalt hüvitada 64 € kuus, mitte rohkem.
Ette tänades vastuse eest.

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Maksuvabalt saab hüvitist maksta ainult sõiduarvestuse korral. Tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2 kolmas lause hakkab olema: “Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta.“ Kui määruse norm on seadusega vastuolus, siis seda ei rakendata.
 

Küsimus: Kas internetirakenduse haldaja peab ka maksma mingeid makse või maksab need juba reklaamivahenduse agentuur?12.08.2014

Tervist. Kui on internetis loodud leht või rakendus, mille külastajate arv on suur ja sinna on riputanud ka erinevaid reklaame, mille vaatamiste pealt reklaamiagentuur lehe(saidi)/rakenduse haldajale raha kannab, kas antud reklaamrahade pealt maksab makse reklaamiagentuur või on mingi kohustus ka saidi haldajal endal? Aitäh.

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Tegemist on elektroonilise teenusega, mida lehe/rakenduse haldur osutab reklaamiagentuurile või muule tellijale. Haldur peab end registreerima maksukohustuslasena ja järgima käibemaksuseadusega sätestatud eeskirju alates päevast, kui tema maksustatav käive kokku ületab 16 000 euro piiri.
 

Küsimus: Kas korterimüügi tulu maksustamise seisukohast on oluline korterisse sissekirjutus?10.07.2014

Tere,
kui olen saanud kinkelepinguga korteri ning sinna elama asunud, kas on seatud miinimum aeg, kui kaua peab olema seal elatud, et korteri müümisel tulumaksu maha ei arvestata?
Seaduses on kirjas, et ei maksustata inimese alalise elukoha müügist saadud tulu. Aga loogiliselt võttes ei saa ma ju enne oma korterit maha müüa, kui uus elamine on olemas. Kui on olemas juba uus korter milles remonti teen, kuid sisse olen kirjutatud vanasse korterisse, siis kas vana korterit peetaks siiski mu alaliseks elukohaks ning selle müümise pealt tulu ei maksustata?
Ette tänades

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Elamise miinimumaega ei ole kehtestatud. Elanike registrisse kantud elukoha aadress pole määrava tähtsusega. Loeb võõrandatava korteri omaniku tegelik elukoht – eluruum, kus on ta asjad ja kus ta tavaliselt ööbib. Alalist elukohta ei muuda ka ajutine eemalviibimine (näiteks korteri müügieelse remondi tõttu).