Maksud ja raamatupidamine

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mis lepingu alusel maksta osaühingu juhatajale tasu, et alustaval ettevõttel oleks võimalikult väiksed maksud?03.02.2014

Tegu on ettevõttega, mis on alles tegevust alustanud. Millist juhatuse liikmega (kes ka ettevõttes kogu töö ära teeb) lepinguliiki (tööleping, käsundusleping, juhatuse liikme leping) oleks veel minimaalset kasumit teeniva ettevõtte jaoks maksude poolest kõige kasulikum kaaluda, tingimusega, et juhatuse liikmel oleks ka tervisekindlustus ja ettevõttel minimaalselt maksukohustust?
Aitäh.

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Lepingu liigist ei sõltu eriti midagi, vältida saab ainult töötuskindlustusmakseid. Mina ei teeks mingit ekstra lepingut, vaid võtaksin vastavalt vajadusele/võimalusele juhatuse liikme tasu.
 

Küsimus: Kuidas peaks FIE pidama arvestust oma sõiduauto kasutamise üle?27.01.2014

Tere!
Kui mul on eraisikuna auto, millega teen sõite kesklinna, kus FIE-na töötan st tööruume rendin, siis kas ja kuidas saaksin autoga seonduvaid kulusid nt bensiin, hooldus, remont, rehvivahetus, autopesu FIE kuludesse kanda? Hetkel pean sõidupäevikut, kust selgub, et pooled autoga tehtud sõitudest on FIE sõidud. Hetkel olen FIEna ostnud bensiini nö ette ja siis arvestanud kui palju kilomeetreid pean sõitma, enne kui tohin uuesti bensiini osta, kas see on õige käitumine?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Õige. Bensiini, nagu ka muid ettevõtluses kasutatavaid kaupu, võib varuks osta. Proportsionaalselt ettevõtlusega seotud läbisõidule võib ettevõtluskuludesse kanda kõiki dokumentaalselt tõendatud autokulusid.
 

Küsimus: Kas mul tekib tulumaksukohustus korteri müügil, kui korter on minu nimel, kuid sees on elanud kogu aeg poeg?23.01.2014

Poeg soetas korteri, mis on tema elukohaks. Korteri soetamisel võttis ta laenu ning mina olen laenu kaastaotleja ning esialgu olime mõlemad omanikud 50%. Kuna tal oli plaan minna välismaale õppima ning et asjaajamine siin keeruliseks ei läheks juhul, kui on tarvis korteriga tehinguid teha, siis vormistasime kogu korteri minu nimele, sest pank ütles, et pole tähtis, kelle nimel korter on, peaasi, et on olemas laenutagatis ning tasutakse igakuiseid laenumakseid.
Poeg aga õppima ei läinud, on elanud kogu aeg alates 2008.a. selles korteris. Kui nüüd korterit müüma hakata, siis kas võetakse seda arvesse, et korteri vormistamine minu nimele oli vaid tehniliselt vajalik ning tegelikult müüakse esialgselt 50% ulatuses minu poja poolt soetatud elamispinda, mis on olnud tema põhiliseks elukohaks, s.o. kui tekib tulumaksukohustus, siis ainult 50% ulatuses minul, kes ma korteris pole elanud.

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Eluaseme võõrandamisel on maksuvabastus ainult isikul, kes on korteri omanik vahetult enne võõrandamist. Pole oluline, kuidas konkreetne omand saadi (osteti, päriti, kinkena, vahetati jne). Asjaolusid teadmata on arusaamatu, miks poeg oma kaasomandi vanemale loovutas, selle asemel, et anda talle volitus korteriga tehingute tegemiseks. Ja miks ei võiks poeg olla korteri ainuomanik?
 

Küsimus: Kas poed võivad hinnasiltidega mängida ja reklaamida soodushinda, mis on tegelikult endine tavahind?23.01.2014

Tere!
Olen allahindluste ajal poodides märganud, et hinna alandamise asemel lihtsalt kleebitakse vanale sildile peale uus hinnasilt. Uuel sildil on peal uus kõrgem hind, mis on maha tõmmatud, ja endine hind on uueks (soodsamaks) hinnaks märgitud. Enne allahindlust hindu ei tõstetud, kas selline käitumine on lubatud?
Tänud!

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Uuel sildil tavahinna esitlemine alandatud hinnana on ilmselt ostja eksitamine, st tegemist võib olla ebaausa kauplemisvõttega. Ebaausate kauplemisvõtete kasutamine on keelatud. Kahtlusest tuleks informeerida tarbijakaitseametit, kes selliseid juhtumeid menetleb ja pahategijat karistab.
 

Küsimus: Kuidas toimub maksustamine, kui kingituse saaja müüb korteri (soetamismaksumus ju puudub)?22.01.2014

Omanik peab maksma tulumaksu objekti ostu- ja müügihinna vahelt juhul, kui ta ei suuda tõestada, et see oli tema põhiliseks elukohaks. Kuidas toimub maksustamine juhul, kui kingituse saaja soovib korterit müüja ja tema jaoks korteri soetamismaksumus puudub? Või juhul, kui vahetatakse 2 objekti ning inimene müüb objekti peale vahetust ning see ei ole tema tegelik alaline elukoht või on olnud seda väga limiteeritud aja jooksul?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kuna kingituse soetamismaksumus on null, siis maksustatakse kogu müügitulu, millest on maha arvatud otseselt müügiga seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Ka kingitusena saadud korteri vahetamisel saadud korteri soetamismaksumus on null.
 

Küsimus: Kas peatöövõtja võib viivitada alltöövõtjale tasumisega põhjendusega, et neile ei ole veel makstud?22.01.2014

Tere
Olen firma juhataja ning alltöövõtja. Kas oskate öelda, kui kaua on õigus peatöövõtjal venitada arve tasumisega? Minu poolne töö on tehtud, kuid alltöövõtjana öeldi mulle, et enne kui nemad ei ole saanud ise raha kätte, ei tehta ka tehtud töö eest arvet ära. Kui kaua nad võivad sellise asjaga viivitada? Varasemalt oli nii, et tehtud töö eest tegime ka kõik arved ja 10 päeva oli aega tasuda. Kuidas seadus ette näeb?

Ette tänades

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Igaüks esitab oma kauba või teenuse eest arve ise (kui just pole eraldi kirjalikku kokkulepet, et arveid esitab keegi teine). Saadud teenuse eest tasumise tähtaega ükski seadus ei reguleeri, see on lepingu oluline tingimus, milles pooled lepivad omavahel kokku enne töö alustamist. Kui sellist kokkulepet ei ole, siis kohaldatakse tingimust, mis on mõistlik asjaoludest, lepingupoolte tahtest, lepingu olemusest ja eesmärgist ning hea usu põhimõttest lähtudes. See tähendab, et tuleks järgida konkreetsel tegevusalal kehtivaid kombeid. Kui olete samale tellijale ka varem teenuseid osutanud, siis on võimalik maksetähtaja määramisel tugineda ka poolte vahel tekkinud praktikale. Nii, et esitage mõistliku maksetähtajaga arve ja maksmisega viivitamisel nõudke seadusjärgset viivist.
 

Küsimus: Kuidas vormistada eraisiku osaühingule antud laen osaühingu kasuks?22.01.2014

Tere!
Eraisik andis OÜ laenu jooksvalt tegevuse arendamiseks. OÜ-l ei ole võimalus laenu tagasi maksta ja eraisik on nõus laenust loobuma (OÜ omakapital on samas miinustes kahjumi tõttu). Kas ja kuidas sellist tehingut vormistama peab? Osaühingul on soov tegevust jätkata.

Palun võimalikud erinevad variandid tekkinud probleemile: laenust loobumine OÜ kasuks ja omakapitali "parandus" nõuetele vastavaks.

Tänud ette!

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Tuleb teha osaniku(e) otsus: "Osaühingu omakapitali viimiseks seaduses sätestatud tasemele teha täiendav sissemakse omakapitali. Sissemakse esemeks on XXX loobumine oma nõudest osaühingu vastu summas .....". Otsusele lisada XXX teade oma nõudest loobumise kohta ja osaühingu juhatuse hindamisakt sissemakse väärtuse kohta. Nende paberite alusel tehakse vastavad raamatupidamiskanded.
 

Küsimus: Kas 16-aastane võib suvel iseseisvalt jäätiseäri ajada?22.01.2014

Tere,
Kas alaealine saab luua nö minifirma. Plaan oleks hakkata müüma masinajäätist, kuid lugesin, et selleks peab kohalikult omavalitsuselt taotlema kaubandustegevuse loa, kuid kas alaealisel on selleks voli ja kas ta peab selleks omama ka firmat, kui tegu oleks ainult lühiajalise kaubandusega, ehk siis ainult suvel ja üritustel. Ehk siis lühidalt, kas mina 16 aastane isik saan hakata müüma masin jäätis olles ka ise enda ülemus?

Tänud,

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Eesti on vaba maa ja keegi ei pea kauplemiseks kelleltki luba küsima. Küll tuleb andmed kauplemise kohta kanda majandustegevuse registrisse ja järgida konkreetset äri reguleerivat seadusandlust. Registrisse kandmiseks esitab ettevõtja taotluse kohalikule omavalitsusele (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/13319877 ), kellel praktiliselt pole võimalik registreerimisest hoiduda. Alla 18-aastane (kuid vähemalt 7-aastane) inimene võib iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid oma seadusliku esindaja (lapsevanema) eelneval nõusolekul või hilisemal heakskiidul. Tehingud on kehtivad ka siis, kui need tehti vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Seega, kui vanemad lubavad, siis võib ettevõtlusega tegeleda, sh jäätist müüa iga alaealine. Kuna jäätise valmistamise ja müügiga kaasnevad kulud, siis tasub registreerida end äriregistris füüsilisest isikust ettevõtjana (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/123122013027 § 75). See võimaldab enne tulumaksu arvestamist müügitulust kantud kulud maha arvata.
 

Küsimus: Kas elumaja juurde ostueesõigusega erastatud maa osalise müügi korral tuleb tasuda tulumaksu?22.01.2014

Kas elumaja juurde ostueesõigusega erastatud maa osalise müügi korral tuleb tasuda 21% tulumaksu?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kui elumaja ei soetatud ostueesõigusega erastamisega, siis maksuvabastust ei saa rakendada ja tehing tuleb deklareerida. Maksustamisele kuulub mitte müügitulu, vaid kasu tehingust ehk see osa, mille võrra isiku vara on suurenenud. Vara võõrandamisest saadav kasu on müügitulu ja soetamismaksumuse vahe. Kasust on võimalik maha arvata vara võõrandamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulutused. Tehing kajastatakse tuludeklaratsiooni tabelis 6.3. Kui maa müügist saadud kasu ei ületa soetamismaksumust, siis maksukohustust ei teki.
 

Küsimus: Kas maksuamet saab nõuda viivist kirja saatmise päevast või võla tekkimise päevast alates?22.01.2014

Tere,
EMTA saatis nädal tagasi 13. jaanuaril kirja, et olen jätnud aastal 2012 välistulu deklareerimata. Jah unustasin, kuna oli aasta keskel ühekordne summa. Tegin tagantjärgi täienduse ära ning nüüd 20. jaanuar 2014 saadet maksuteade, et mul tuleb teha juurdemakse. Tähtajaks oli aga pandud 1. juuli 2013 ning nüüd küsitakse lisaks ka poole aasta viivis.
Et unustasin välistulu märkimata (mille pealt olid maksud makstud juba teises riigis) on küll minu poolne viga, kuid kuidas ja kas on neil õigust küsida viivist, kui sain nende esitatud nõude alles selle aasta jaanuaris. Lisaks kas see pole ka mitte nende poolt tegemata töö, et nad ise alles seda aasta hiljem küsivad?

Ette tänades

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kui miski on õigel ajal deklareerimata jäänud, siis on see maksumaksja, mitte maksuhalduri probleem. Maksuhalduri ülesanne on pärast maksustamisperioodi lõppu kontrollida, kas kõik maksud on õigeaegselt tasutud. Kui ta tuvastab, et mingi maks on maksmata, siis peab ta näitama, mis ajaks pidanuks see laekuma ning määrama tasumisele kuuluva maksusumma ja viivisintressi maksu tasumisega viivitamise eest. Maksu määramise tähtaeg on kolm aastat pärast vastava deklaratsiooni esitamise tähtpäeva, st 2012. aasta tulumaksu määramise tähtaeg lõpeb 2016. aasta suvel.