Maksud ja raamatupidamine

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas osaühingul on võimalik katta sissemaksmata osakapital tekkinud kasumiga? vol 210.07.2014

Vastasite, et osakapitali sissemakset saab katta jaotatud kasumi arvelt. Äriseadustik § 97 lg 3 annab selle võimaluse. Samas ÄS § 140´1 lg 4 ei luba teha osanikele ühtegi väljamakset.
Kas kasumi jaotamise otsus ja väljamakse tegemise otsus on juriidiliselt erinevad?

Selleks, et kustutada äriregistrist märge "Asutatud sissemakset tegemata" tuleb ÄS § 145 lg 2 p 1 kohaselt esitada panga teatis sissemakse kohta. Kui rahade liikumist ei toimu, siis mida saab esitada äriregistrile? Kas kasumi arvelt teostatavat osakapitali sissemakset võib käsitleda mitterahalise sissemaksena? Kui võib, siis mida peab sisaldama ÄS § 145 lg 2 p 2 kohaselt esitatav sissemakse osaühingule üleandmise leping?

Eelnimetatud seadusepunktid on omavahel minumeelest vastuolulised. Ühtpidi saab katta tekkinud kasumi arvelt osakapitali sissemakset, teistpidi ei saa võtta maha märget äriregistris. Kuidas seda lahendada?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Seaduses vastuolu ei ole. Kasumi jaotamise otsus ei ole väljamakse. Otsuse alusel tekib äriühingul dividendi väljamaksmise kohustus ja osanikul nõudeõigus äriühingu vastu. Nõudeõigus kuulub selle omaniku vara hulka ja sellega on võimalik teha muuhulgas ka mitterahalisi sissemakseid selle või mõne muu äriühingu kapitali. Mitterahalise sissemakse üleandmise leping on kahe allkirjaga paber, kus sissemakse tegija kinnitab, et loobub nõudeõigusest, tehes sellega sissemakse osakapitali ja juhatus kinnitab, et võtab sissemakse vastu ning selle väärtus katab osa nimiväärtuse.
 

Küsimus: Kui osakapital on kantud firma arvele, kas seda summat on võimalik kasutada näiteks firmale auto ostuks?09.07.2014

Tere.
Osaühing on asutatud sissemakset tegemata. Põhikirjas on punkt, et osanikud teevad sissemakse hiljemalt 1 aasta jooksul peale osaühingu alustamist. Kui osakapital on kantud firma arvele, kas seda summat on võimalik kasutada näiteks firmale auto ostuks?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Sissemakstud vara on osaühingu oma ja ta võib sellega teha kõike, mida tahab.
 

Küsimus: Kas osaühingul on võimalik katta sissemaksmata osakapital tekkinud kasumiga?09.07.2014

Osaühing on asutatud sissemakset tegemata. Esimese aasta jooksul tekkis piisavalt kasumit, mis katab sissemakse osa. Kas osaühingul on võimalik katta sissemaksmata osakapital tekkinud kasumiga ja seejärel esitada äriregistrile vastavasisuline taotlus "Asutatud sissemakset tegemata" märke kustutamiseks äriregistrist?

Kui see ei ole võimalik, siis kas on seaduspärane selline viis, et võetakse välja firma kontolt 2500 €, viiakse see panka, tehakse osakapitali sissemakse ja samal päeval otsustatakse dividendide maksmine samas summas? Kas see on seaduspärane?

Kas on üldse mingeid muid võimalusi sissemakse tegemiseks kasumi arvelt?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kasum on osaühingu oma, selle arvelt saab ta osaniku otsusel katta varasemat kahjumit, moodustada reserve, emiteerida uusi osi (fondiemissioon), maksta dividende. Äriühingu kapitali sissemakseid saab teha ainult väljastpoolt, st seda teevad teised isikud, äriühing ise seda teha ei saa. Osanik saab sissemakse teha dividendi arvelt. Selleks teeb ta esmalt kasumi jaotamise otsuse, millega paneb äriühingule kohustuse maksta osanikule soovitud suurusega dividend. Seejärel teeb osanik dividendinõudest loobumisega sissemakse osakapitali. Raha pole vaja liigutada. Tuleb arvestada, et kasumist jätkuks 665 eurot ka tulumaksu tasumiseks.
 

Küsimus: Kuidas vormistada raamatupidamislikult sissemakse osaühingu omakapitali?02.07.2014

Osaühingu netovara ei vasta aastaaruandes nõuetele. Omanik soovib teha täiendava sissemakse omakapitali antud laenu arvelt. Võlausaldaja annab OÜ-le oma nõudest loobumise teate, märkides, et see on täiendav sissemakse omakapitali. Juhatus koostab mitterahalise sissemakse hindamisakti ja nende algdokumentide alusel lisatakse bilanssi vastav kirje. Milline on raamatupidamise kanne? Kas on vaja muuta OÜ põhikirja? Kuidas sõnastada? Kuidas informeerida kandest Äriregistrit?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Raamatupidamiskanne: D omaniku laen/K täiendav sissemakse omakapitali. Põhikirja ei muudeta, äriregistrit ei teavitata.
 

Küsimus: Mida peaksin teadma, kui osaühing hakkab kirjastatud ristsõnade lahendajatele auhindu välja andma?26.06.2014

Tere, soov on asutada osaühing, kus hakkaksin koostama ja ka kirjastama ristsõnu. Igal ristsõnaajakirjal on ka auhinnad. Mis seaduse alt saaksin infot auhinnade korraldamise kohta - kas pean selle tegevuse ka majandustegevuse registris registreerima jne.

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Ei tea, et peale maksuseaduste oleks muid auhindade jagamist reguleerivaid seotud seadusi. Kuna auhind on kingitus, st saaja tulu, siis tuleb rahalise auhinna väljamaksmisel tulumaks kinni pidada, deklareerida ja tasuda (tänavu 21%). Mitterahalise auhinna andmine on maksuvaba, kui selle käibemaksuta väärtus ei ületa 10 eurot. Kui väärtus on suurem, siis deklareerib ja maksab auhinna andja tulumaksu 21/79 auhinna väärtusest. Kui auhinna andja on maksukohustuslane, siis tekib tal üle 10-euroste mitterahaliste auhindade andmisel ka käibemaksukohustus. Kohustust tegevuse majandustegevuse registrisse kandmiseks ei ole.
 

Küsimus: Mis tšeki ma pean siis majaomanikuna väljastama, et üürniku elektrikulu kompenseeritaks?17.06.2014

Mulle kuulub kortermaja. Sellest üks korter on välja üüritud sotsiaaltoetuse saajale. Maja üldelektri maksmine on minu maksta. Korteritel on oma voolumõõtja.
Sotsiaalabi ameti juhataja keeldub kompenseerimast minu kirjutatud elektri summat, põhjendusega, et pole kviitung teenuse eest.
Nõudega, et see isik peab ise sõlmima elektrivarustajaga kokkuleppe. Kas juhatajal on õigus keelduda selle pere kulude kompenseerimisest?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Keeldumiseks pole mingit alust. Nõue, et toetuse taotleja peab ise sõlmima elektrivarustajaga kokkuleppe on absurdne. Toimetulekutoetuse määramisel võetakse tarbitud elektrienergia maksumus, nagu ka muud eluruumi alalised kulud, arvesse kuludokumentide esitamisel, milleks on jooksval kuul tasumisele kuuluv arve või maksekviitung ning eluruumi omaniku või haldaja poolt täidetud eluasemekulude tõend. Juhul, kui elektri eest tasutakse eluruumi omanikule, siis on kuludokumendiks omaniku või halduri eluasemekulude tõend.
 

Küsimus: Kuudas käib puhkuseraha arvestamine, kui töölepingul on tähtajaline lisa?16.06.2014

Tere,
Kuidas oleks õige lisada töötajale täiendav tööülesanne kindlaks perioodiks? Kuidas toimub puhkusetasu arvestus, kui tähtajaline töö on puhkusele mineku ajaks lõppenud?
Mõlemad saadud töötasud ei jookse kuue kuu keskmise sisse, kuna rahastamine on käinud sama asutuse erinevate allüksuste kaudu.
Tegu õpetajaga, kellele on tehtud TL lisa teatud perioodil olla ka ringijuht. Töötasu kontod on erinevad ja väljamaksmise allüksused samuti.
Tehes õpetaja puhkusetasu, ei kajastu sealse 6 kuu keskmise hulgas ringijuhina saadud tasud.
Kuidas on õige arvestada puhkuserahad ringijuhina. Kas välja arvutada ringijuhina tööl oldud perioodi eest kogunenud puhkusepäevad ning maksta TL lisa lõppemise päeval välja puhkusehüvitis?

Suured tänud vastuse eest!

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Puhkusetasu arvestab tööandja arvestamise kuule eelnenud 6 kuu kogupalga alusel. Pole oluline, milles töö seisnes või millise tööandja allüksuse kaudu töötajaga arveldati, arvesse lähevad kõik summad. Päevatasu arvutamisel võetakse ringijuhi lisatasu arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti. Töölepingu lisa tähtaja lõppemisel muutus töö sisu, nagu see muutus ka lisa jõustamisel. Ei ole eraldi õpetajapuhkust ja ringijuhipuhkust.
 

Küsimus: Kas osaühingu poolt põhivara arvele võtmine õiglases väärtuses ning ülekursina kajastamine on õige?16.06.2014

Tere
Poeg asutas 3 aastat tagasi e-äriregistri kaudu äriregistri poolt pakutava põhikirjaga osaühingu. Ainuosanikuna maksis osakapitali 2500 eurot sularahas ning võttis üle FIE-st isa põllumajandusliku tegevuse. FIE andis üle 0 väärtusega põhivara (nt. traktor), mille OÜ võttis arvele õiglases väärtuses ning kajastas seda omakapitali hulgas ülekursina. Põhikirjaga pole ette nähtud muid reserve peale kohustusliku reservkapitali.
Kas selline kajastamine on õige? Kui mitte, siis kuidas nüüd, kolm aastat hiljem, teha parandused?

Tänan vastuse eest.

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Ülekurss võrdub osakapitali tehtud sissemakse ja selle eest saadud osa nimiväärtuse vahega. Antud juhul sissemakse tegija osa ei omandanud, st ülekurssi ei tekkinud. Tehingut võiks nimetada täiendavaks sissemakseks omakapitali ja kajastada bilansis omakapitali koosseisus sellenimelisel real. Seega pole vaja muud, kui ülekurss ümber nimetada. FIE poolt üleantud vara kohta peab kindlasti olema hindamisakt, mille alusel vara osaühingus arvele võeti.
 

Küsimus: Milline on loogika, et puhkusetasust maksuvaba tulu maha ei arvestata?06.06.2014

Tere!
Palun selgitage loogikat, mille alusel puhkusetasust maksuvaba tulu maha ei arvestata?

Tänan!

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Maksuvaba tulu arvatakse maha aastatulust, sõltumata sellest, mis liiki tulu on saadud. Maha arvatakse 1728 eurot aastas. Vastava avalduse alusel arvab tööandja iga kuu tulust maha 1/12 aasta maksuvabast tulust (144 eur). Kui puhkusetasust mahaarvamist ei tehtud, siis järelikult on selle kuu 144 eurot juba varem maha arvatud.
 

Küsimus: Kas MTÜ võib hüvitada mittetöötajatest töögrupi liikmetele sõidukulusid?05.06.2014

MTÜ-s on loodud juhatuse otsusega mitmeid valdkonna tegevust korraldavaid töörühmi. Nende töörühmade liikmed ei valitud üldkoosolekul, vaid töörühmad on moodustatud vastavalt vajadusele. Töörühmades osalevad isikud, kel ei ole töösuhet MTÜ-ga. Töörühmad saavad sageli kokku mitmel pool üle riigi ning inimesed maksavad oma sõidukulud ise. Teatavasti sätestab TLS, et lähetuskulud kompenseeritakse ainult töötajale ja juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele, seega lähetuskulusid ei saa MTÜ neile maksta. Kuid kui sõidud on vältimatult vajalikud ja isik on maksnud oma sõidukulude eest ise, kas siis on võimalik kulud hüvitada kuludokumendi alusel (vastavalt TuMS §12 lg 3).

Ette tänades

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Igaühel on õigus teise isiku huvides tehtud kulutuste hüvitamisele. Seda ka juhul, kui kuludokumenti pole esitada. Kuludokumendi alusel makstud hüvitis on maksuvaba nii hüvitise saaja kui maksja jaoks.