Maksud ja raamatupidamine

Oli küll. Ettepaneku teeb juhatus ja see pole osanikele siduv. Nemad võivad dividendide maksmise otsustada igal ajal.

Remondifondi maksed kuuluvad korteriühistu majandamiskulude hulka. Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

Eelmise vastuse kaks esimest lauset jäävad kehtima. Nüüd saan aru, et te ei ole mitte arveid maksnud, vaid olete saanud teenuseid ja maksnud nende eest mingit dokumenti vastu saamata.
Arvete tagantjärgi esitamise kohustust ei ole kellelgi. Soliidsetes töökodades säilitatakse iga teenindatud auto kohta kogu informatsioon arvutis (tellitud ja tehtud tööd, kasutatud osad ja materjalid, esitatud arved). Sealt saab andmed hõlpsasti kätte. Ilmselt antud juhul see nii ei ole ja töökojal pole tehtud tööde kohta andmeid lihtne väljastada. Jutt, et eelmise aasta müügiarveid ei saa kätte, pole tõsiseltvõetav – need on raamatupidaja kaustas ja/või raamatupidamisprogrammi sisestatult arvutis. Sealt saab need kliendi nime järgi välja filtreerida. Aga kuna te kavatsete töökoda vahetada, siis selline huvi tõenäoliselt puudub. Kui on tegu "mustemat" sorti töökojaga, siis korralikke (st detailseid) arveid pole võib olla kunagi vormistatudki ja võimalik, et ka raha saamist pole iga kord kassaraamatusse märgitud. Sel juhul pole ka hea tahte korral kuskilt midagi võtta.

Küsida ikka saab. Aga eks sellise teenuse osutamise tingimustes, sh hinnas tuleb kokkuleppele jõuda. Märgite, et olete maksnud töökojalt saadud arvete alusel. Miks pole nende põhjal võimalik ise soovikohast analüüsi teha?

Tegemist on ettevõtlustuluga, mis liidetakse tuludeklaratsioonis muude aasta jooksul saadud tuludega. Tulude summast saab enne tulumaksu arvutamist teha tulumaksuseaduses ettenähtud mahaarvamisi (maksuvaba tulu, eluasemelaenu intressid, koolituskulud jm). Seda tehakse kord aastas, sõltumata sellest, kas inimene on ettevõtjana registreeritud või mitte. Kuna ettevõtlustulust saab vastavaid kulusid maha arvata ainult registreeritud ettevõtja, siis tasuks küsijal end äriregistrisse kanda. Täiendavaid maksukohustusi see kaasa ei too, kui tööandja tasub küsija eest sotsiaalmaksu vähemalt nõutavas alammääras (tänavu 95,7 eurot kuus).

Veidi ebaselge, aga saan aru, et värske osaühing kavatseb hakata Soome ettevõtja alltöövõtjaks ja küsija on osaühingu (ainus) töötegija. Kuna küsija "läheb tööle Soome firmasse", siis võidakse teda käsitleda renditöötajana. Renditööle osundavad järgmised asjaolud: töö tegemise koha eest vastutab Soome ettevõtja, tehtud töö eest osaühingule makstav summa arvutatakse töötatud aja alusel, töövahendid annab (peamiselt) Soome ettevõtja, tööd tehakse Soome ettevõtja juhendamisel ja juhtimisel. Kui nii, siis on küsija võrdses olukorras kõigi teiste sama ettevõtja juures töötavate inimestega (palgatingimused, maksustamine, sotsiaalsed tagatised) ja küsija peab võtma kohalikust maksuametist maksukaardi (verokortti) ning andma selle Soome ettevõtjale, kes siis Soome maksustamisreeglite täitmise eest hoolitseb. Arvatavasti Soome ettevõtja seda silmas pidaski. Kui ta käsitleks osaühingut tavalise alltöövõtjana, kes ise oma tegemiste eest vastutab, siis poleks tal asja mingi (Eesti) maksupaberiga ja ega seda polegi kuskilt saada.

Kui töötaja on töötanud vähem, kui kuus kalendrikuud, võetakse arvutamise aluseks need kalendrikuud, mille eest töötasu on sissenõutavaks muutunud (antud juhul maksimaalselt 4 kalendrikuud). Kui töötasu on olnud muutumatu, siis keskmist ei arvutata ja puhkuse ajal jätkatakse muutumatu töötasu maksmist.

Äritulu on äritegevuse tulemusena teenitud sissetulek. Antud juhul ei teeni osaühing midagi, vaid saab osanikult kingituse. Seega ei ole tegemist ärituluga. Kui tekitada äritulu kaudu kunstlikult kasum, siis maksustataks selle summa tulevane väljamaksmine (dividend) tulumaksuga. Omakapitali tehtud sissemakse väljamakset aga ei maksustata nagu ka saadud laenu tagastamist. Seega, kui osanik suurendab omakapitali oma nõude arvel, siis tuleks see kajastada nii, nagu asi tegelikult on: debiteerida võlakohustust ja krediteerida "täiendavat sissemakset omakapitali".

Kui tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega pole kokku lepitud, siis muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel vastava makseettepaneku (välislähetuse päevaraha ja töölähetuse kulude aruanne) tööandja kätte jõudmisest. Maksmisega viivitamise korral on õigus nõuda viivist 8,75 protsenti aastas.

Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate mõistlike kulude hüvitamist kuludokumentide alusel, sõltumata sellest, kas neid kulutusi tehti Eestis või välismaal. Lisaks sellele peab tööandja maksma välislähetuses oldud aja eest päevaraha vähemalt 22,37 eurot päevas, kui pooled ei ole kokku leppinud suuremas summas. Välislähetuse väljasõidu päeva eest makstakse välislähetuse päevaraha juhu, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt k 21 ja saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduk saabub pärast k 3. Antud näites tuleb välislähetuse päevaraha maksta reede eest. Maksuvabalt võib tööandja maksta välislähetuse päevaraha kuni 32 eurot päeva kohta, seda ületav päevaraha osa maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga. Muu Eestis viibitud aja eest võib loomulikult päevaraha maksta, kuid see maksustatakse täies ulatuses. Milliseid kulusid loetakse mõistlikeks ja hüvitatakse, on mõistlik tööandjaga kokku leppida (näiteks ööbimine mõnes Tallinna lähedases kämpingus või teatud tingimustel Eestisse saabumine Heinaste asemel läbi Valga, mis teeb tee Tallinna alla 100 km pikemaks).