Mittetulundusühinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas isik võib olla mitu perioodi korteriühistu juhatuse liige nii, et kokku on ametis üle 5 aasta?27.02.2015

Meie KÜ-s valitakse juhatuse liige 2 a-ks. Seaduse järgi ei või liikme ametiaeg olla üle viie aasta. Mitu korda saab siis järjest olla juhatuse liige? Ja kui aeg on kokku piiratud viie aastaga, siis millal saab sama isik uuesti olla juhatuse liige?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 1.1 kohaselt valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks kui seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär.

See tähendab, et juhatuse liikme üks ametiaeg on kuni 5 aastat, kuid seadus ei reguleeri seda, mitu ametiaega (järjest) võib isik juhatuse liige olla. Seega sama isiku saab juhatuse liikmeks valida piiramatul arvul kordi.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas saaks kontrollida korteriühistu raamatupidamist?09.02.2015

Tere! Kuidas korteriühistu raamatupidamist oleks võimalik lasta kontrollida? Kas raamatupidaja peaks olema ise ka sellest huvitatud? Seda ei ole tehtud väga palju aastaid.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Korteriühistu raamatupidamise kontrollimiseks on võimalik üldkoosolekul määrata revisjoni või audiitorkontroll. Järelvalve teostamist reguleerib mittetulundusühingute seaduse § 34. Revidendiks või audiitoriks ei või olla korteriühistu juhatuse liige ega raamatupidaja (lg 1.1). Juhatuse ja muu organi liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega või andma vajalikku teavet (lg 2). Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule.

Seega on korteriühistu raamatupidamise kontrollimiseks võimalik määrata revisjoni või audiitorkontrolli, kes järelevalvet teostab. Kontrolli määramise üle otsustab üldkoosolek, mistõttu raamatupidaja huvi olemasolu kontrolli vastu ei ole oluline.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Millise häälte arvuga on korteriühistu juhatuse otsus kehtiv?03.02.2015

Tere! KÜ-l on juhatuses 9 liiget. Toimub juhatuse koosolek, kohal on füüsiliselt 4 juhatuse liiget, viies on teinud volituse ühele koosolekul osalenud liikmele. Juhatuse koosolekul võetakse vastu otsus, poolt on 4 liiget ja 1 on erapooletu. Kas sellisel juhul on juhatuse otsus kehtiv või peab poolt olema 5 juhatuse liiget?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Mittetulundusühingute seaduse § 29 lg 1 kohaselt võib juhatus vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Lg 2 järgi on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Seadusest ei tulene, et juhatuse liige ei saa volitada teist juhatuse liiget end juhatuse koosolekul esindama. Seega kuna koosolekul osales viis liiget (üks volitusega), oli kohal üle poole juhatuse liikmetest ning juhatus oli otsustusvõimeline. Kui otsuse poolt hääletas 4 liiget, on täidetud ka poolthäälteenamuse nõue ning otsus on vastu võetud ja eelduslikult ka kehtiv.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mis aja jooksul on võimalik vaidlustada MTÜ juhatuse otsused, mis on vastuolus põhikirjaga?27.01.2015

Milline on tähtaeg, mille jooksul on võimalik vaidlustada erakooli pidajaks oleva MTÜ juhatuse otsused, mis on vastuolus kooli põhikirjaga? Tänan.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Mittetulundusühingute seaduse 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole sama tähtaja jooksul esitatud hagi.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas üldkoosolek võib korteriühistu juhatajaks nimetada ühistu raamatupidaja mehe?21.01.2015

Kas üldkoosolek võib korteriühistu juhatajaks nimetada ühistu raamatupidaja mehe. Aastaid on see raamatupidaja õigustanud ühistu juhataja mängimist sellega, et keegi peab seda tööd tegema. Raamatupidajal on probleeme suhtlemisega, temaga koos töötada on pea võimatu. Kas selline töösuhe on seadusega kooskõlas? Tänan, kui vastate.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Töölepingu seaduse § 1 lg 5 kohaselt ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule. Seega juhatuse liige tegutseb käsunduslepingu, mitte töölepingu alusel.

Korteriühistute tegevust reguleerib korteriühistuseadus, mis ei näe ette erisusi juhatuse valimisele. Seega kohaldub neile mittetulundusühingute seaduse üldregulatisoon. Kui Teie korteriühistu põhikirjas pole konkreetseid reegleid korteriühistu juhatuse liikmete valimise kohta, siis seadusest tuleneva regulatsiooni kohaselt raamatupidaja mehe juhatusse valimiseks piiranguid pole.

Siiski on võimalike probleemide vältimiseks soovitatav valida juhatuse liikmeks keegi teine, kuna raamatupidaja allub juhatusele ning kui juhatuse ainus liige on raamatupidaja mees, siis võib korteriühistu liikmetele tekkida kahtlus selles, kas raamatupidamisega on ikka kõik korras. Selliste kahtluste vältimiseks on parem, kui raamatupidaja allub isikule, kes pole tema abikaasa või lähisugulane. Aga juriidiliselt mingeid takistusi selleks siiski pole.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mida teha, kui juhatus ei teatanud hinnatõusust ja vastab oma liikmete päringutele valikuliselt?17.12.2014

Lp Keijo Lindeberg!
MTÜ ehk korteriühistu ei teatanud kaugküttehinnatõusust. Hinna muutus toimus 7.nov ja sooja arvel oli hind 2 reaga. Hinnatõusust sain liikmena teada 5.dets, kui arve pandi postkasti ja teadete tahvlile pandi teave, et arvel on kaugküttehind 2 reaga, kuna 7. nov-st hind tõusis.
Missugused õigused on mul? Kirjutasin ka juhatusele, et ei ole nõus sellise hinnatõusuga, kus saan tagantjärele teada muutusest. Vastust pole saanud ja juhatus on varemgi ebameeldivatele küsimustele jätnud lihtsalt vastamata. Kas mul on õigus jätta maksmata kallima hinna järgi ja kuidas toimub vaidlustamine sellises küsimuses?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Korteriühistu üldjuhul üksnes edastab korteriomanikele kaugkütteteenuse pakkuja poolt esitatud arveid, sest korteriühistutel reeglina enda katlamaja pole. Seega reguleerib hinnatõusu eelkõige kaugkütteteenuse pakkujaga sõlmitud leping. Hinnatõusu puhul tuleb esmalt analüüsida, kas see on toimunud kooskõlas sõlmitud lepinguga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 62 52 000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 62 52 000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas mul on õigus nõuda lisatasu, kui olen teinud töövõtulepinguga tööd sisuliselt 24/7?17.11.2014

Tere!
Töötan töövõtulepinguga ühes MTÜ-s. Töö on l projektipõhine, kestab aasta.
Kahjuks ei ole lepingus märgitud töötunde, kuigi töö kestab 24/7 - nõustamine telefoni teel, mis peab vastama igal ajal. Projektis on äramärgitud töötajaid kolm, kes peaksid seda tööd tegema. Saan aru, et 24/7 töö juures on ka ikkagi mingidki piirangud. Kuni 01.novembrini olen töötanud praktiliselt üksi ja tööpäevi on 263, s.t 6312 töötundi. Kas mul on õigus nõuda juhatajalt oma töötasu, mille tegin tegelikult tema eest. Oma töö eest sain töötasu, aga tegin ka teiste töö üksinda.

Aitäh!

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Esmalt tuleks analüüsida, milline leping Teiega sõlmiti. Lepingu liigi hindamisel tuleb analüüsida lepingu sisu ja selle pealkiri pole oluline. Võimalik, et tegemist on töövõtulepinguga, aga tegemist võib olla ka töölepingu või käsunduslepinguga. Seda pole võimalik ilma lepingut analüüsimata öelda.

Igal juhul tuleb aga maksta tasu lähtudes töömahust, milles Te kokku leppisite. Kui tegelik töömaht ületab kokkulepitud töömahtu, peab ka Teile makstav tasu olema suurem. Kui aga Teie poolt allkirjastatud tööleping osutub töölepinguks, tuleb eraldi analüüsida mh ületunnitööga seonduvat.

Igal juhul (sõltumata lepingu liigist) on väga suur tõenäosus, et Teil on võimalik nõuda lepingus fikseeritust suuremat tasu, mis vastab Teie tegelikult töömahule.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mida teha, kui nüüd juba eksabikaasa ei anna MTÜ aastaaruandele allkirja?11.11.2014

Tere
Lõime abikaasaga mõned aastad tagasi kahasse MTÜ. Suvel keeldus nüüdseks juba eksabikaasa MTÜ aastaaruandele allkirja andmast ja sel teemal üldse rääkimast. Mida teha?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Esmalt tuleks kutsuda kokku MTÜ liikmete üldkoosolek ja otsustada seal majandusaasta aruande kinnitamine. Kui Teie eksabikaasa üldkoosolekule ei ilmu, siis saate selle ilmselt ka üksi kinnitada (kui põhikirjas piiranguid pole). Ettevõtjaportaalis on aruande esitamisel vaja juhatuse liikme allkirja. Kui Teie eksabikaasa on samuti juhatuse liige ning keeldub seda allkirjastamast, siis (tehniliselt) aruande esitamiseks peaks piisama ka ühe juhatuse liikme allkirjast. Kui siiski on vaja kõigi juhatuse liikmete allkirju, siis on ilmselt ainus võimalus saata aruanne üksnes Teie allkirjaga äriregistrile e-kirjaga ning lisada sellele ka selgitused, miks on aruande allkirjastanud üksnes üks juhatuse liige. Aga esmalt proovige see esitada ettevõtjaportaali vahendusel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas üldkoosolekute puuduliku läbiviimise eest vastutavad mittetulundusühingu liikmed koos juhatusega?03.11.2014

Tere. Suure liikmearvuga mittetulundusühingu kõik üldkoosolekud korraldasid juhatused viimase 10 aasta jooksul väikses ruumis, kuhu sai mahtuda vaid väike osa liikmetest - alla 10%. Nüüd selgus tagantjärele, et üldkoosolekutel tahtlikult vastuvõetud seadusevastased otsused on toonud suure kahju mitmetele ühingu liikmetele, kes ei saanud osaleda koosolekutel just ruumipuuduse tõttu ja keda jättis ühing informeerimata tehtud otsustest, mille alusel võis juhatus omastada ja müüa ühisvara ka pettuse mõjul. Juhatus ja need liikmed, kes on alati mahtunud pisiruumi, ei olnud nõus suurema ruumi rentimisega ühistu raha kokkuhoiu nimel. Need liikmed, kes ei mahtunud ruumi, ei saanud nõuda oma õigusi ega erakorralise üldkoosoleku korraldamist põhikirja täiendamiseks üldkoosolekute korraldamise osas, sest nõutava liikmete arvuga pole võimalik mõistlikul viisil ühendust saada. Selline nõiaring tekitab Küsimusi: 1) kas selliste üldkoosolekute läbiviimise eest vastutavad solidaarselt ühingu liikmed või juhatuse liikmed? 2) kas vastutus aegub täielikult 3, 5 või 10 aastaga või hoopis 3 kuuga, kui õigusvastased otsused ei olnud koheselt vaidlistatud ka kohtus? Tänud vastuse eest.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Ammendava vastuse andmiseks tuleks tutvuda täpsete asjaoludega. Kui Teie hinnangul on juhatuse liikmed pannud toime kuriteo, tuleks esitada kuriteokaebus politseile ning kriminaalmenetluse raames on võimalik esitada kahjuhüvitise saamiseks ka tsiviilhagi (mis kriminaalnemenetluses on riigilõivuvaba).

Lisaks peavad juhatuse liikmed mittetulundusühingute seaduse § 32 kohaselt täitma oma kohustusi juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui mittetulundusühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega.

MTÜ-de otsuste vaidlustemisega seonduv üldregulatsioon on aga järgmine: Mittetulundusühingute seaduse § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Sellise nõude aegumistähtaeg on aga kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Kui hagi pole õigeaegselt esitatud, on tegemist kehtiva otsusega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mis õigused mul on garaažiboksi osas, kui astun endise omaniku asemel tulundusühistu liikmeks?22.09.2014

Soovin osta garaaži tulundusühistus. Tehing notariaalselt ei toimu. Müüja astub ühistust välja, ostja astub liikmeks. Mis õigused mul edaspidi on garaažiboksile, näiteks ühistu pankroti korral? Garaaže liikmetele erastada pole plaanis. Kas kõik on seaduspärane?
Ette tänades

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Teie küsimusele vastamiseks tuleks tutvuda ühistu põhikirjaga. Kui tegemist on hooneühistuga, on ühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutusõigus. Kui aga tegemist on tavalise tulundusühistuga (või hoopis MTÜ-ga), tuleb liikme õiguste tuvastamiseks tutvuda põhikirjaga. Lisaks on oluline märkida, et näiteks hooneühistuseaduse § 8 lg 2 kohaselt peab liikmesuse loovutamise tehing olema notariaalselt tõestatud. Seega tuleks täpselt tuvastada, millise juriidilise isikuga on tegemist ja seejärel saab soovitada, kuidas peaks liikmesuse üleandmine täpselt toimuma.

Pankroti korral aga igal juhul ühistu (või MTÜ) vara müüakse ja saadud raha arvel tasutakse võlausaldajatele. Kui tegemist on pankrotiga, ületavad kohustused varasid ehk kogu vara müüakse (sh kinnistu(d), kus asuvad garaažid).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee