Mittetulundusühinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas KÜ juhatuse liikmeks valitud korteriomanik jääb juhatuse liikmeks edasi ka pärast oma korteri võõrandamist?20.01.2016

Teadaolevalt korteriühistuga majas lähevad peale korteriomandi võõrandamist KÜ liikme õigused ja kohustused üle korteri omandajale omandamise hetkest. Kui KÜ juhatuse liikmeks valitud korteri omanik võõrandab korteri, kas tema jääb edasi KÜ juhatuse liikmeks? Meie majas endine korteriomanik tegutseb juhatuse liikmena edasi. Allkirjastab lepinguid, suhtleb pangaga, korraldab ühistu raamatupidamist oma abikaasa osaühingu kaudu. Kas see on seaduslik? Omanikuvahetus on kinnistusosakonna registri järgi toimunud 2014.aasta juunis.

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Jah, KÜ juhatuse liikmeks valitud korteriomanik jääb juhatuse liikmeks edasi ka pärast korteri võõrandamist. Korteriühistu näol on tegemist mittetulundusühistuga, st sellega seonduvat reguleerib lisaks korteriühistuseadusele, mittetulunusühistute seadus (edaspidi MTÜS). MTÜS § 26 reguleerib juhatusega seonduvat ning antud paragrahvi esimese lõike kohaselt peab mittetulundusühingul olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Sama lõike teise lause kohaselt võib juhatusel olla üks liige või mitu liiget. Eelmärgitud paragrahvi järgnevatest lõigetest tulenevad kriteeriumid, millele juhatuse liikmeks olev isik peab vastama. Teise lõike kohaselt peab juhatuse liige olema teovõimeline füüsiline isik. Lõike 21 kohaselt ei või juhatuse liikmeks olla isik, kelle suhtes on kohus vastavalt karistusseadustiku §-le 49 ja 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb mittetulundusühing, või kellel on keelatus olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. Lõikest 3 tulenevalt peab vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Seega ei näe seadus ette tingimust, et korteriühistu juhatuse liige peab olema korteriühistu liige. Ent samas võib põhikirjaga määrata ka täiendavaid tingimusi. Seega kuivõrd seadusest ei tulene kohustust, et juhatuse liige peab olema KÜ liige, siis korteri müümine tema juhatuse liikmeks olemist ei mõjuta, ent selline piirang võib olla ette nähtud KÜ põhikirjas. Vastavalt MTÜS §7 lg-le 2 võib põhikirjaga ette näha ka muid tingimusi (kui sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud), mis ei ole seadusega vastuolus.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mis on kortermaja valitsemil vahet, kas teha seda KÜ või MTÜ vormis?15.12.2015

Kortermajas on hetkel ühisus. Majas on inimesi, kes väidavad nagu MTÜ oleks igati parem kui KÜ ja et KÜ puhul puudub kontroll majas toimuva üle (juhatus otsustab vaid ise ja teeb mis tahab jne). Põhilised KÜ eelistajad on aga ise suurimad üürivõlgnikud. Mis on KÜ eelised MTÜ ees? Mis oleks see põhjus, miks võlglane soovib valitsejaks oma MTÜ-d ja on KÜ loomise vastu.

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Alates 01.01.2018 hakkab kehtima korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mille kohaselt hakkab korteriomandite majandamine toimuma korteriühistu (KÜ) vormis. Hilisemate muudatuste ja segaduste vältimiseks on mõistlik juba praegu luua korteriühistu.

Korteriühistu on mittetulundusühingu eriliik, mis tähendab, et korteriühistule kohalduvad nagunii mittetulundusühingu seaduse sätted ja seda korteriühistuseaduse erisustega.

KÜ liikmelisus on korteriomanikele kohustuslik ja korteri üleminekul uuele omanikule (näiteks müümise või pärimise korral), on uueks KÜ liikmeks automaatselt uus korteriomanik. MTÜ puhul liikmelisus kohustuslik ei ole ja korteri uus omanik ei ole automaatselt MTÜ liige. MTÜ liige saab igal ajal ühingust välja astuda ja liiget saab üldkoosoleku või juhatuse otsusega ühingust välja arvata. KÜ-s kehtib sundliikmelisus ja väljaastumine- ja arvamine ei ole võimalik.

KÜ olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad KÜ liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. MTÜ puhul õigused ja kohustused üle ei lähe.

Ebaõige on väide, et KÜ puhul puudub majaelanikel kontroll KÜ tegevuse üle. Selles osas on MTÜ ja KÜ võrdsed – kõrgeim organ on liikmete (majaelanike) üldkoosolek ning juhatus viib ellu üldkoosoleku otsuseid. Samuti on üldkoosolekul õigus igal ajal juhatuse liikmeid tagasi kutsuda ning vahetada.

Kokkuvõttes puudub MTÜ loomisel igasugune mõte. Tavalise MTÜ puhul ei pea korteriomanikud sellega liituma, liikmed saavad igal ajal MTÜ-st välja astuda ning MTÜ-l puudub reaalne kontroll kortermaja üle. KÜ puhul on aga KÜ-l võimalik esitada nõudeid võlgnike vastu ja samuti ei saa korteriomanikud vältida KÜ ees oma kohustuste täitmist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas vormistada osaühingu omandus ümber, kuna senine omanik MTÜ ei tegutse enam?02.12.2015

Tere
6 aastat tagasi sai loodud OÜ, mille 100% omanik on MTÜ. Nüüdseks on MTÜ tegevus hääbunud ja võiks otsad kokku tõmmata, aga OÜ tegutseb edasi ja seetõttu ei saa ka MTÜ-d lõpetada, sest siis kaoks OÜ omanik. Kuidas oleks kõige õigem OÜ omandust muuta, arvestades, et OÜ-d juhib üks MTÜ liige, kes tegelikult seda OÜ-d veab ja asutust arendab. OÜ osa oleks soov osta ehk veel 2-3 sellesama MTÜ liikmel. MTÜ üldkoosolek müügi/kinke otsuse ka teeks. Küll aga tekib küsimus, mis hinnaga. On ju nad kõik kunagi loonud selle MTÜ ja sinna panustanud. MTÜ teenitud tuludest loodi OÜ.
Kas on võimalik, et MTÜ lihtsalt müüb osaku nn. kokkuleppe hinnaga soovijatele. Kingib koosoleku otsusega või peab müüma turuhinnaga. Siis tekib meil küsimus, mis on turuhind. Kas osaku väärtus?
OÜ tegevus ei ole eriti aktiivne ja suuremahuline. Kuidas üldse alustada. Esitada üldkoosolekul küsimus osaku müügist, samas osalejad on tegelikult needsamad, kes OÜ osa soovivad. Praegu on üks osa, kas siis tuleb osade arvu suurendada kui tahtjaid on näiteks kolm. Ehk siis üldkoosolek peab vastu võtma ilmselt otsuse müügi, kinkimise kohta. Ja millise hinnaga. Edasi siis juba on vaja notariaalset kinnitust.
Sai veidi segane kiri aga sisu ehk mõistetav. Vaja vabastada MTÜ OÜ-st ja on kitsas ringi huvilisi, kes samas teist korda ei taha suurt summat sisse panustada. Omal ajal on makstud nii MTÜ sisseastumis- kui aastaseid liikmemakse.

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Osaühingu võõrandamiseks on soovitatav MTÜ juhatuse poolt kokku kutsuda üldkoosolek, kes teeb vastava otsuse ning annab juhatusele korralduse ostu-müügitehingu sõlmimiseks (mittetulundusühingute seaduse § 27 lg 5 kohaselt on mittetulundusühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud üldkoosolek). Mittetulundusühingute seaduse § 22 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Osaühingut on võimalik võõrandada nii müügilepingu kui ka kinkelepingu teel – vastava otsuse teeb üldkoosolek. Kinke puhul (ning ka müümisel alla turuväärtuse) võib tekkida maksurisk, mistõttu seda varianti ei soovita. Kinkelepingu puhul otsustab MTÜ kingisaajate osade suuruse ning müügilepingu korral tuleb kokku leppida, kuidas osad uute osanike vahel jagunevad, kas võrdsetes osades või mitte.

Osaühingu osa turuhind oleneb ettevõtte väärtusest (mitte osa nimiväärtuses). Ettevõtte väärtust võib hinnata näiteks osaühingu varade realiseerimisväärtuse alusel, tulevikuväljavaadete ja osanike võimalusest tulevikus tulu teenida, osaühingu struktuuri ja kvaliteedi alusel jne. Lõpptulemusena on hind aga kokkuleppe küsimus - palju ollakse selle eest reaalselt valmis maksma ja millise hinnaga ollakse nõus seda müüma. Orienteeruva väärtuse kohta võib esmalt küsida osaühingu raamatupidajalt.

Äriseadustiku § 149 lg 4 kohaselt peab osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Seega OÜ osa võõrandamistehing peab toimuma notari juures.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas korteriühistu juhatuse liige saab anda teisele juhatuse liikmele volituse enda esindamiseks juhatuse koosolekul?24.11.2015

Kas KÜ üks juhatuse liige saab teisele juhatuse liikmele anda volituse enda esindamiseks/hääletamiseks KÜ juhatuse koosolekul, kui ta ei saa koosolekust osa võtta? Kas saavad ka mitu isikut volituse anda ühele juhatuse liikmele enda esindamiseks/hääletamiseks koosolekul? Kas volitusel peab olema märgitud, mis teemal, kuidas ta oma hääle annab? Kas selle volitamise kohta on ka mingi seadusepunkt?

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 6 kohaselt ei või juriidilise isiku organi liige oma seadusest tulenevaid organi liikme õigusi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud säte hõlmab ka volituse andmist teisele juhatuse liikmele. Korteriühistuseadusest ja mittetulundusühingute seadusest ei tulene, et MTÜ (sh KÜ) juhatuse liige saaks volitada teist juhatuse liiget end esindama juhatuse koosolekul. Seega ei ole vastava volituse andmine lubatud.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas KÜ 9-liikmelise juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui osaleb 2 liiget ning 3 liiget on andnud neile volituse?13.11.2015

Tere!
1)KÜ-l on pooleli vaidlus endise töötajaga Töövaidluskomisjonis. KÜ juhatus ei arutanud endise töötaja esitatud kompromissettepanekut ja soovis vaidlust jätkata. Antud vaidlus on veninud juba väga pikaks ja tundub, et jätkub kohtus.
MTÜ seaduse § 19. Üldkoosoleku pädevus sätestab:
(1) Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4) ... , õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine;
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud küsimuste otsustamist ei tohi põhikirjaga anda juhatuse või muu organi pädevusse.
Kas juba käimasolev vaidlus Töövaidluskomisjonis läheb selle alla?
2)KÜ juhatuses on 9 liiget. Kui toimub KÜ juhatuse koosolek ja sellel osaleb ainult 2 liiget ning 3 liiget on andnud neile kahele lihtkirjaliku volitus, kas antud koosolek on informatiivne või otsustusvõimeline?
MTÜ seadus sätestab:
§ 29. Juhatuse otsus
 (1) Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.
 (2) Kui juhatus koosneb mitmest liikmest, on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

3)KÜ seaduses on kirjas : § 13.  Korteriühistu otsused
  (2) Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras.
Kui KÜ juhatus võtab küll vastu otsuseid, kui KÜ liikmetele teatavaks ei tee, kas nad on siis õigustühised?

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

MTÜS § 19 lg 1 p 4 käsitleb MTÜ (sh KÜ) juhatuse liikme vastu hagi esitamist. Olukorras, kus MTÜ teeb enda seadusliku esindajaga tehingu või esitab tema vastu nõude, peavad seda otsustama MTÜ liikmed ning määrama ka isiku, kes selles tehingus või vaiduses MTÜ-d esindab.

Eelduslikult on nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtus peetavas vaidluses määratud juhatuse poolt konkreetne isik, kes seal KÜ-d esindab. Kompromissi sõlmimine või mittesõlmimine sõltub seega esindajast ja talle antud juhistsest (millistel tingimustel on kompromissi sõlmimine lubatud). Soovi korral võib endine töötaja teha omapoolseid kompromissettepanekuid ka kõigile juhatuse liikmetele, aga reeglina allkirjastab kompromissi ikkagi KÜ-d vaidluses esindav isik ehk eelkõige peaks endine töötaja suhtlema sel teemal temaga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas tagasiastunud, kuid üldkoosolekuni juhatuse koosolekutel osalenud ja hääletanud liikme hääletamine on õigustühine?02.11.2015

Korteriühistu juhatuse liige esitas veebruaris 2015 tagasiastumisavalduse juhatuse liikme kohalt. Samas osales ta hiljem juhatuse koosolekutel ja võttis osa hääletamisest otsuste tegemisel. KÜ üldkoosolek toimus alles oktoobris ja kinnitas tagasiastumise. Kas antud juhatuse liikme hääletused juhatuse koosolekutel perioodil veebr.- okt. on kehtivad või õigustühised?

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni

Eeltoodut on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi p-s 15, märkis Riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 tehtud lahendi p-s 17 on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et „seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12 tehtud lahendi p-s 9 on Riigikohus otse väljendanud, et „seega on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus, et „juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177)“.

Kõik viidatud põhimõtted kehtivad ka mittetulundusühingute puhul.
Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et ka olukorras, kus registrikaardi kohaselt on juhatuse liikmete volitused kehtivad, on volitused siiski lõppenud juhatuse liikme tagasiastumise tõttu. Juhatuse liikme volituste lõppemise aja tuvastamiseks tuleb vaadata tagasiastumise avalduse täpset sisu.

Olukorras, kus isik pole enam juhatuse liige, ei saa ta osaleda ka juhatuse otsuste vastuvõtmisel ning tema poolt antud häältega ei saa arvestada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas MTÜ võib pakkuda avalikel üritustel esmaabi teenust?21.09.2015

Tere,
Kas MTÜ võib pakkuda avalikel üritustel esmaabi teenust? Kõik liikmed on läbinud Punase Risti esmaabi koolituse (18h).

Lugupidamisega

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Nõuded avalikule üritusele sõltuvad konkreetsest kohalikust omavalitsusest ja samuti ürituse suurusest ning ohtlikkusest. Sageli tuleb üritused kooskõlastada ka Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeametiga, kellele võivad samuti olla erisoovid. Näiteks Viljandis toimuvate (väiksemate) ürituste puhul piisab üldjuhul sellest, et vastutavatel isikutel on kehtiv esmaabitunnitus (https://www.viljandi.ee/avaliku-sundmuse-luba).

Seega tuleb lähtuda iga konkreetse ürituse korraldamiseks antud loast ja sellest tulenevatest nõuetest.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mis õigused mul on kandeid vaidlustada kui korteriühistu juhatuse on vassinud registrikandega?24.08.2015

Äriregistri andmetel on meie ühistus 30. juunil samaaegselt toimunud kaks üldkoosolekut, kus valiti ühistule uut juhatust. Sellesisulist teadet meie trepikoja teadetetahvlilt ma ei leidnud. Koosoleku esimeses protokollis on kirjas, et valiti kolmeliikmeline juhatus ja lisana arvati juhatusest välja kolm liiget ja lisati üks uus liige. (Äriregistrisse kantud 16. juuli), notariaalsed kinnitused juures.
Teises valiti juhatus neljaliikmeline. (Äriregistrisse kantud 27. juuli).
Minu küsimustele ühistu juhatusele, kuidas selline asi võimalik on, vastab juhatus: inimlik eksitus.
Kuidas on võimalik, et tegemist on inimliku eksitusega, kui koosolekul toimus õiguspärane ja seadusest lähtuv hääletamine ja protokollimine? Ja miks ei ole nii tähtsat protokolli infostendile korteriomanikele tutvumiseks üles pandud?
Kas saab nii tähtsas asjas eksida ja seejärel ilma uue koosolekuta 11 päeva pärast registrikannet muuta? Kas mul on õigus nõuda uusi juhatuse valimisi?

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida mh koosoleku päevakord. Lg 5 sätestab, et sellest tuleb ette teatada vähemalt 7 päeva (eeldusel, et põhikirjas pole määratud täpsemat üldkoosoleku kokkukutsumise korda).

Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud nt eelnimetatud nõudeid, ei ole MTÜS § 21 lg 3 kohaselt üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Seega olukorras, kus Teid üldkoosoleku(te) toimumisest ei teavitatud, puudus üldkoosoleku(te)l ka õigus otsused vastu võtta ja saate oma õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole.

Kokkuvõttes on Teil õigus kolme kuu jooksul alates üldkoosoleku otsuse teadasaamise päevast esitada kohtusse ühistu vastu hagi üldkoosoleku otsuste tühistamiseks (korteriühistuseadus § 13 lg 3).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas lõpetada korteriühistu?10.08.2015

Tere! Kuidas oleks võimalik lõpetada korteriühistu tegevus? Oleme 4-korteriline maja, algul oli 3 korterit ühistus, nüüd 1 korter ära müüdud ja oleme veel kahe korteriga alles jäänud. Elan ise linnas ja väga tülikas on näiteks käia maal vaatamas, sest aastaid omal ka juba palju. Kas aitab sellest kui saadan notarile ühistu lõpetamise üldkoosoleku protokolli või käivad asjad teisiti, olen selles osas võhik. Ette tänades!

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Esmalt märgin, et korteriühistu liikmeteks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud (korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1). Uus omanik muutub automaatselt ühistu liikmeks samast päevast, mil ta sai oma korteri omanikuks (KÜS § 5 lg 2). Seega Teie korteriühistus on endiselt 4 liiget.

Korteriühistu lõpetamisele laienevad tavalise mittetulundusühingu lõpetamise sätted. Seega võib korteriühistu lõpetada üldkoosoleku otsusega (mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 38), kuid selle otsuse poolt peab olema hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest (eeldusel, et ühistu põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet).

Kui üldkoosolekul õnnestub selline otsus häälteenamusega vastu võtta, tuleb juhatusel esitada korteriühistu lõpetamise registrisse kandmiseks registripidajale avaldus koos üldkoosoleku otsuse ja protokolliga (MTÜS § 41 lg 1 ja lg 2).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mis sammud tuleb mul astuda, et korteriühistu juhatusest tagasi astuda?03.06.2015

Nii seadus kui KÜ põhikiri näeb ette, et "Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule". Soovin KÜ juhatusest lahkuda. Eraldi juhatuse liikme lepingut sõlmitud ei ole.
Mis sammud mul juhatusest lahkumiseks teha tuleb? Kas pean KÜ üldkoosolekule adresseerima oma tagasiastumise avalduse? Mis hetkest alates lõpevad minu õigused ja kohustused juhatuse liikmena ning vastutus? Kas minu tagasi astumine ja uue juhatuse liikme valimine tuleb panna üldkoosolekule otsustamiseks?

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 3.1 sätestab, et juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile.

Kuna juhatuse liikme määrab MTÜ liikmete üldkoosolek, tuleb tagasiastumise avaldus saata kõikidele MTÜ liikmetele. Teie volitused MTÜ juhatuse liikmena lõppevad avaldusse märgitud ajast.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee