Mittetulundusühinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas korteriühistu juhatuse liikme poolt tehtud tehingud on kehtivad, kui registris on tema volituste kuupäev ammu möödas?18.05.2015

Äriregistri teabesüsteemis olevate korteriühistu juhatuse liikmete volituste kestvuse kuupäevad on aegunud 2012 a. (uut juhatust pole valitud). Kas pärast seda juhatuse liikme poolt tehtud pangatehingud/allkirjastatud dokumendid on kehtivad või õigustühised?

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni

Eeltoodut on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi p-s 15, märkis Riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 tehtud lahendi p-s 17 on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et „seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12 tehtud lahendi p-s 9 on Riigikohus otse väljendanud, et „seega on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus, et „juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177)“.

Kõik viidatud põhimõtted kehtivad ka mittetulundusühingute puhul.

Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et registrikaardile märgitud juhatuse liikmete volituste lõppemise aeg ei too kaasa seda seda, et juhatuse liikme volitused on ka õiguslikult lõppenud. Juhatuse liikme volituste lõppemise aja tuvastamiseks tuleb vaadata juhatuse liikme valimises otsust.

Juhul, kui juhatuse liikme volitused on lõppenud, siis tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Seega probleemide vältimiseks võiks uus juhatus eelmise juhatuse liikme poolt tehtud tehingud hiljem heaks kiita. Praktikas see aga suur probleem pole, kuna tehingu tühisuse peab tuvastama kohus ning üldjuhul puudub pooltel selle vastu huvi.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas võin oma ettevõtte kaudu pakkuda korteriühistutele haldusteenust kui olen samal ajal ka seal juhatuse liige?20.04.2015

Tere. Töötasin enne ühes haldusfirmas haldurina ning pakkusin KÜ-dele haldusteenust. KÜ-de üldkoosolekud valisid ka mind oma KÜ juhatuse liikmeks (kokku 12 iseseisvat ühistut). Nüüd lõppes mul haldusfirmaga tööleping ning asutasin oma isikliku haldusfirma ning sooviksin kõik need KÜ-d nüüd oma isiklikule firmale üle võtta (töölepingus ei olnud klauslit, et peale töölepingu lõppemist ei tohi konkurentsi pakkuda). Küsin aga hoopis seda, et kas juhatuse liikmena võin haldusteenust pakkuda ka läbi oma firma kui KÜ juhatus nii otsustab või tuleks mul juhatuse liikme staatusest siiski loobuda? Majad sooviksid minu juhatuses edasi tegutsemist, sest neil endil ei ole piisavalt aega KÜ probleemidega igapäevaselt tegeleda, kuid palusid küsida, et kas ei teki siin nö huvide konflikti? Ise arvan, et kui on olemas võetud erinevatelt firmadelt haldusteenuse pakkumised ning ennast hääletamisel taandan, siis ei tohiks see probleemiks olla. Ning veel - kui mu tegutsemisluba võimaldab, kas võiksin siis ka mõnda teenust läbi oma firma pakkuda, kui mitmele ühistule tellides on soodsam pakkumist saada? Ette tänades

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Esmalt märgin, et ei saa täielikult välistada, et Teie endine tööandja Teie tegevuse tulemusena Teie vastu nõuet ei esita. Mh võib tegemist olla saladuse hoidmise kohustuse rikkumisega.

Korteriühistu võib teenuseid osta ka äriühingult, mis kuulub korteriühistu juhatuse liikmele või esimehele. Peamine piirang tuleneb mittetulundusühingute seaduse § 27 lg-st 5, mille kohaselt mittetulundusühingu (mille alla kuuluvad ka korteriühistud) ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud üldkoosolek. See ei kehti aga tehingu kohta, mis tehakse mittetulundusühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.

Seega tuleks Teile kuuluva äriühinguga sõlmitavad lepingud allkirjastada korteriühistu esindajana mõnel muul juhatuse liikmel. Lisaks on kindlasti mõistlik otsustada Teile kuuluva äriühinguga lepingute sõlmimine korteriühistu üldkoosolekul (küsides enne hinnapakkumisi ka teistelt teenusepakkujatelt).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas on võimalik ise MTÜ juhatuse liikme kohalt tagasi astuda kui minu sellekohast avaldust ignoreeritakse?06.04.2015

Tere,
Kuidas astuda MTÜ juhatusest tagasi, kui ma pole enam sellega pikemat aega seotud olnud? MTÜ liikmed ja teine juhatuse liige on passiivsed ega tee selleks midagi.
MTÜ-l on kaks juhatuse liiget, rahaasjad on korras, aruanded esitatud. Kas minul on mingi võimalus ise end tagasi kutsuda juhatuse liikme kohalt ja kuidas see käib?

Tänud ette!

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere

MTÜ juhatusest tagasi astumise avaldus tuleks saata MTÜ liikmetele. Seejärel tuleks sellest teavitada mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit (registriosakond@kohus.ee). Juhatuse liikme volitused lõpevad tagasiastumisega ning register peab ise viima registri tegeliku olukorraga kooskõlla. Seda reguleerivad mh mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 3.2 ja § 82.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas isik võib olla mitu perioodi korteriühistu juhatuse liige nii, et kokku on ametis üle 5 aasta?27.02.2015

Meie KÜ-s valitakse juhatuse liige 2 a-ks. Seaduse järgi ei või liikme ametiaeg olla üle viie aasta. Mitu korda saab siis järjest olla juhatuse liige? Ja kui aeg on kokku piiratud viie aastaga, siis millal saab sama isik uuesti olla juhatuse liige?

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 1.1 kohaselt valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks kui seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär.

See tähendab, et juhatuse liikme üks ametiaeg on kuni 5 aastat, kuid seadus ei reguleeri seda, mitu ametiaega (järjest) võib isik juhatuse liige olla. Seega sama isiku saab juhatuse liikmeks valida piiramatul arvul kordi.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas saaks kontrollida korteriühistu raamatupidamist?09.02.2015

Tere! Kuidas korteriühistu raamatupidamist oleks võimalik lasta kontrollida? Kas raamatupidaja peaks olema ise ka sellest huvitatud? Seda ei ole tehtud väga palju aastaid.

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Korteriühistu raamatupidamise kontrollimiseks on võimalik üldkoosolekul määrata revisjoni või audiitorkontroll. Järelvalve teostamist reguleerib mittetulundusühingute seaduse § 34. Revidendiks või audiitoriks ei või olla korteriühistu juhatuse liige ega raamatupidaja (lg 1.1). Juhatuse ja muu organi liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega või andma vajalikku teavet (lg 2). Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule.

Seega on korteriühistu raamatupidamise kontrollimiseks võimalik määrata revisjoni või audiitorkontrolli, kes järelevalvet teostab. Kontrolli määramise üle otsustab üldkoosolek, mistõttu raamatupidaja huvi olemasolu kontrolli vastu ei ole oluline.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Millise häälte arvuga on korteriühistu juhatuse otsus kehtiv?03.02.2015

Tere! KÜ-l on juhatuses 9 liiget. Toimub juhatuse koosolek, kohal on füüsiliselt 4 juhatuse liiget, viies on teinud volituse ühele koosolekul osalenud liikmele. Juhatuse koosolekul võetakse vastu otsus, poolt on 4 liiget ja 1 on erapooletu. Kas sellisel juhul on juhatuse otsus kehtiv või peab poolt olema 5 juhatuse liiget?

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Mittetulundusühingute seaduse § 29 lg 1 kohaselt võib juhatus vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Lg 2 järgi on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Seadusest ei tulene, et juhatuse liige ei saa volitada teist juhatuse liiget end juhatuse koosolekul esindama. Seega kuna koosolekul osales viis liiget (üks volitusega), oli kohal üle poole juhatuse liikmetest ning juhatus oli otsustusvõimeline. Kui otsuse poolt hääletas 4 liiget, on täidetud ka poolthäälteenamuse nõue ning otsus on vastu võetud ja eelduslikult ka kehtiv.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mis aja jooksul on võimalik vaidlustada MTÜ juhatuse otsused, mis on vastuolus põhikirjaga?27.01.2015

Milline on tähtaeg, mille jooksul on võimalik vaidlustada erakooli pidajaks oleva MTÜ juhatuse otsused, mis on vastuolus kooli põhikirjaga? Tänan.

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Mittetulundusühingute seaduse 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole sama tähtaja jooksul esitatud hagi.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas üldkoosolek võib korteriühistu juhatajaks nimetada ühistu raamatupidaja mehe?21.01.2015

Kas üldkoosolek võib korteriühistu juhatajaks nimetada ühistu raamatupidaja mehe. Aastaid on see raamatupidaja õigustanud ühistu juhataja mängimist sellega, et keegi peab seda tööd tegema. Raamatupidajal on probleeme suhtlemisega, temaga koos töötada on pea võimatu. Kas selline töösuhe on seadusega kooskõlas? Tänan, kui vastate.

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Töölepingu seaduse § 1 lg 5 kohaselt ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule. Seega juhatuse liige tegutseb käsunduslepingu, mitte töölepingu alusel.

Korteriühistute tegevust reguleerib korteriühistuseadus, mis ei näe ette erisusi juhatuse valimisele. Seega kohaldub neile mittetulundusühingute seaduse üldregulatisoon. Kui Teie korteriühistu põhikirjas pole konkreetseid reegleid korteriühistu juhatuse liikmete valimise kohta, siis seadusest tuleneva regulatsiooni kohaselt raamatupidaja mehe juhatusse valimiseks piiranguid pole.

Siiski on võimalike probleemide vältimiseks soovitatav valida juhatuse liikmeks keegi teine, kuna raamatupidaja allub juhatusele ning kui juhatuse ainus liige on raamatupidaja mees, siis võib korteriühistu liikmetele tekkida kahtlus selles, kas raamatupidamisega on ikka kõik korras. Selliste kahtluste vältimiseks on parem, kui raamatupidaja allub isikule, kes pole tema abikaasa või lähisugulane. Aga juriidiliselt mingeid takistusi selleks siiski pole.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mida teha, kui juhatus ei teatanud hinnatõusust ja vastab oma liikmete päringutele valikuliselt?17.12.2014

Lp Keijo Lindeberg!
MTÜ ehk korteriühistu ei teatanud kaugküttehinnatõusust. Hinna muutus toimus 7.nov ja sooja arvel oli hind 2 reaga. Hinnatõusust sain liikmena teada 5.dets, kui arve pandi postkasti ja teadete tahvlile pandi teave, et arvel on kaugküttehind 2 reaga, kuna 7. nov-st hind tõusis.
Missugused õigused on mul? Kirjutasin ka juhatusele, et ei ole nõus sellise hinnatõusuga, kus saan tagantjärele teada muutusest. Vastust pole saanud ja juhatus on varemgi ebameeldivatele küsimustele jätnud lihtsalt vastamata. Kas mul on õigus jätta maksmata kallima hinna järgi ja kuidas toimub vaidlustamine sellises küsimuses?

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Korteriühistu üldjuhul üksnes edastab korteriomanikele kaugkütteteenuse pakkuja poolt esitatud arveid, sest korteriühistutel reeglina enda katlamaja pole. Seega reguleerib hinnatõusu eelkõige kaugkütteteenuse pakkujaga sõlmitud leping. Hinnatõusu puhul tuleb esmalt analüüsida, kas see on toimunud kooskõlas sõlmitud lepinguga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 62 52 000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 62 52 000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas mul on õigus nõuda lisatasu, kui olen teinud töövõtulepinguga tööd sisuliselt 24/7?17.11.2014

Tere!
Töötan töövõtulepinguga ühes MTÜ-s. Töö on l projektipõhine, kestab aasta.
Kahjuks ei ole lepingus märgitud töötunde, kuigi töö kestab 24/7 - nõustamine telefoni teel, mis peab vastama igal ajal. Projektis on äramärgitud töötajaid kolm, kes peaksid seda tööd tegema. Saan aru, et 24/7 töö juures on ka ikkagi mingidki piirangud. Kuni 01.novembrini olen töötanud praktiliselt üksi ja tööpäevi on 263, s.t 6312 töötundi. Kas mul on õigus nõuda juhatajalt oma töötasu, mille tegin tegelikult tema eest. Oma töö eest sain töötasu, aga tegin ka teiste töö üksinda.

Aitäh!

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Esmalt tuleks analüüsida, milline leping Teiega sõlmiti. Lepingu liigi hindamisel tuleb analüüsida lepingu sisu ja selle pealkiri pole oluline. Võimalik, et tegemist on töövõtulepinguga, aga tegemist võib olla ka töölepingu või käsunduslepinguga. Seda pole võimalik ilma lepingut analüüsimata öelda.

Igal juhul tuleb aga maksta tasu lähtudes töömahust, milles Te kokku leppisite. Kui tegelik töömaht ületab kokkulepitud töömahtu, peab ka Teile makstav tasu olema suurem. Kui aga Teie poolt allkirjastatud tööleping osutub töölepinguks, tuleb eraldi analüüsida mh ületunnitööga seonduvat.

Igal juhul (sõltumata lepingu liigist) on väga suur tõenäosus, et Teil on võimalik nõuda lepingus fikseeritust suuremat tasu, mis vastab Teie tegelikult töömahule.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee