Mittetulundusühinguõigus
Küsimus: Kuidas vormistada osaühingu omandus ümber, kuna senine omanik MTÜ ei tegutse enam?02.12.2015
Tere
6 aastat tagasi sai loodud OÜ, mille 100% omanik on MTÜ. Nüüdseks on MTÜ tegevus hääbunud ja võiks otsad kokku tõmmata, aga OÜ tegutseb edasi ja seetõttu ei saa ka MTÜ-d lõpetada, sest siis kaoks OÜ omanik. Kuidas oleks kõige õigem OÜ omandust muuta, arvestades, et OÜ-d juhib üks MTÜ liige, kes tegelikult seda OÜ-d veab ja asutust arendab. OÜ osa oleks soov osta ehk veel 2-3 sellesama MTÜ liikmel. MTÜ üldkoosolek müügi/kinke otsuse ka teeks. Küll aga tekib küsimus, mis hinnaga. On ju nad kõik kunagi loonud selle MTÜ ja sinna panustanud. MTÜ teenitud tuludest loodi OÜ.
Kas on võimalik, et MTÜ lihtsalt müüb osaku nn. kokkuleppe hinnaga soovijatele. Kingib koosoleku otsusega või peab müüma turuhinnaga. Siis tekib meil küsimus, mis on turuhind. Kas osaku väärtus?
OÜ tegevus ei ole eriti aktiivne ja suuremahuline. Kuidas üldse alustada. Esitada üldkoosolekul küsimus osaku müügist, samas osalejad on tegelikult needsamad, kes OÜ osa soovivad. Praegu on üks osa, kas siis tuleb osade arvu suurendada kui tahtjaid on näiteks kolm. Ehk siis üldkoosolek peab vastu võtma ilmselt otsuse müügi, kinkimise kohta. Ja millise hinnaga. Edasi siis juba on vaja notariaalset kinnitust.
Sai veidi segane kiri aga sisu ehk mõistetav. Vaja vabastada MTÜ OÜ-st ja on kitsas ringi huvilisi, kes samas teist korda ei taha suurt summat sisse panustada. Omal ajal on makstud nii MTÜ sisseastumis- kui aastaseid liikmemakse.
6 aastat tagasi sai loodud OÜ, mille 100% omanik on MTÜ. Nüüdseks on MTÜ tegevus hääbunud ja võiks otsad kokku tõmmata, aga OÜ tegutseb edasi ja seetõttu ei saa ka MTÜ-d lõpetada, sest siis kaoks OÜ omanik. Kuidas oleks kõige õigem OÜ omandust muuta, arvestades, et OÜ-d juhib üks MTÜ liige, kes tegelikult seda OÜ-d veab ja asutust arendab. OÜ osa oleks soov osta ehk veel 2-3 sellesama MTÜ liikmel. MTÜ üldkoosolek müügi/kinke otsuse ka teeks. Küll aga tekib küsimus, mis hinnaga. On ju nad kõik kunagi loonud selle MTÜ ja sinna panustanud. MTÜ teenitud tuludest loodi OÜ.
Kas on võimalik, et MTÜ lihtsalt müüb osaku nn. kokkuleppe hinnaga soovijatele. Kingib koosoleku otsusega või peab müüma turuhinnaga. Siis tekib meil küsimus, mis on turuhind. Kas osaku väärtus?
OÜ tegevus ei ole eriti aktiivne ja suuremahuline. Kuidas üldse alustada. Esitada üldkoosolekul küsimus osaku müügist, samas osalejad on tegelikult needsamad, kes OÜ osa soovivad. Praegu on üks osa, kas siis tuleb osade arvu suurendada kui tahtjaid on näiteks kolm. Ehk siis üldkoosolek peab vastu võtma ilmselt otsuse müügi, kinkimise kohta. Ja millise hinnaga. Edasi siis juba on vaja notariaalset kinnitust.
Sai veidi segane kiri aga sisu ehk mõistetav. Vaja vabastada MTÜ OÜ-st ja on kitsas ringi huvilisi, kes samas teist korda ei taha suurt summat sisse panustada. Omal ajal on makstud nii MTÜ sisseastumis- kui aastaseid liikmemakse.
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Osaühingut on võimalik võõrandada nii müügilepingu kui ka kinkelepingu teel – vastava otsuse teeb üldkoosolek. Kinke puhul (ning ka müümisel alla turuväärtuse) võib tekkida maksurisk, mistõttu seda varianti ei soovita. Kinkelepingu puhul otsustab MTÜ kingisaajate osade suuruse ning müügilepingu korral tuleb kokku leppida, kuidas osad uute osanike vahel jagunevad, kas võrdsetes osades või mitte.
Osaühingu osa turuhind oleneb ettevõtte väärtusest (mitte osa nimiväärtuses). Ettevõtte väärtust võib hinnata näiteks osaühingu varade realiseerimisväärtuse alusel, tulevikuväljavaadete ja osanike võimalusest tulevikus tulu teenida, osaühingu struktuuri ja kvaliteedi alusel jne. Lõpptulemusena on hind aga kokkuleppe küsimus - palju ollakse selle eest reaalselt valmis maksma ja millise hinnaga ollakse nõus seda müüma. Orienteeruva väärtuse kohta võib esmalt küsida osaühingu raamatupidajalt.
Äriseadustiku § 149 lg 4 kohaselt peab osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Seega OÜ osa võõrandamistehing peab toimuma notari juures.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas korteriühistu juhatuse liige saab anda teisele juhatuse liikmele volituse enda esindamiseks juhatuse koosolekul?24.11.2015
Kas KÜ üks juhatuse liige saab teisele juhatuse liikmele anda volituse enda esindamiseks/hääletamiseks KÜ juhatuse koosolekul, kui ta ei saa koosolekust osa võtta? Kas saavad ka mitu isikut volituse anda ühele juhatuse liikmele enda esindamiseks/hääletamiseks koosolekul? Kas volitusel peab olema märgitud, mis teemal, kuidas ta oma hääle annab? Kas selle volitamise kohta on ka mingi seadusepunkt?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas KÜ 9-liikmelise juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui osaleb 2 liiget ning 3 liiget on andnud neile volituse?13.11.2015
Tere!
1)KÜ-l on pooleli vaidlus endise töötajaga Töövaidluskomisjonis. KÜ juhatus ei arutanud endise töötaja esitatud kompromissettepanekut ja soovis vaidlust jätkata. Antud vaidlus on veninud juba väga pikaks ja tundub, et jätkub kohtus.
MTÜ seaduse § 19. Üldkoosoleku pädevus sätestab:
(1) Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4) ... , õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine;
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud küsimuste otsustamist ei tohi põhikirjaga anda juhatuse või muu organi pädevusse.
Kas juba käimasolev vaidlus Töövaidluskomisjonis läheb selle alla?
2)KÜ juhatuses on 9 liiget. Kui toimub KÜ juhatuse koosolek ja sellel osaleb ainult 2 liiget ning 3 liiget on andnud neile kahele lihtkirjaliku volitus, kas antud koosolek on informatiivne või otsustusvõimeline?
MTÜ seadus sätestab:
§ 29. Juhatuse otsus
(1) Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.
(2) Kui juhatus koosneb mitmest liikmest, on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
3)KÜ seaduses on kirjas : § 13. Korteriühistu otsused
(2) Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras.
Kui KÜ juhatus võtab küll vastu otsuseid, kui KÜ liikmetele teatavaks ei tee, kas nad on siis õigustühised?
1)KÜ-l on pooleli vaidlus endise töötajaga Töövaidluskomisjonis. KÜ juhatus ei arutanud endise töötaja esitatud kompromissettepanekut ja soovis vaidlust jätkata. Antud vaidlus on veninud juba väga pikaks ja tundub, et jätkub kohtus.
MTÜ seaduse § 19. Üldkoosoleku pädevus sätestab:
(1) Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4) ... , õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine;
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud küsimuste otsustamist ei tohi põhikirjaga anda juhatuse või muu organi pädevusse.
Kas juba käimasolev vaidlus Töövaidluskomisjonis läheb selle alla?
2)KÜ juhatuses on 9 liiget. Kui toimub KÜ juhatuse koosolek ja sellel osaleb ainult 2 liiget ning 3 liiget on andnud neile kahele lihtkirjaliku volitus, kas antud koosolek on informatiivne või otsustusvõimeline?
MTÜ seadus sätestab:
§ 29. Juhatuse otsus
(1) Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.
(2) Kui juhatus koosneb mitmest liikmest, on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
3)KÜ seaduses on kirjas : § 13. Korteriühistu otsused
(2) Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras.
Kui KÜ juhatus võtab küll vastu otsuseid, kui KÜ liikmetele teatavaks ei tee, kas nad on siis õigustühised?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Eelduslikult on nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtus peetavas vaidluses määratud juhatuse poolt konkreetne isik, kes seal KÜ-d esindab. Kompromissi sõlmimine või mittesõlmimine sõltub seega esindajast ja talle antud juhistsest (millistel tingimustel on kompromissi sõlmimine lubatud). Soovi korral võib endine töötaja teha omapoolseid kompromissettepanekuid ka kõigile juhatuse liikmetele, aga reeglina allkirjastab kompromissi ikkagi KÜ-d vaidluses esindav isik ehk eelkõige peaks endine töötaja suhtlema sel teemal temaga.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tagasiastunud, kuid üldkoosolekuni juhatuse koosolekutel osalenud ja hääletanud liikme hääletamine on õigustühine?02.11.2015
Korteriühistu juhatuse liige esitas veebruaris 2015 tagasiastumisavalduse juhatuse liikme kohalt. Samas osales ta hiljem juhatuse koosolekutel ja võttis osa hääletamisest otsuste tegemisel. KÜ üldkoosolek toimus alles oktoobris ja kinnitas tagasiastumise. Kas antud juhatuse liikme hääletused juhatuse koosolekutel perioodil veebr.- okt. on kehtivad või õigustühised?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Eeltoodut on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi p-s 15, märkis Riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 tehtud lahendi p-s 17 on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et „seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12 tehtud lahendi p-s 9 on Riigikohus otse väljendanud, et „seega on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus, et „juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177)“.
Kõik viidatud põhimõtted kehtivad ka mittetulundusühingute puhul.
Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et ka olukorras, kus registrikaardi kohaselt on juhatuse liikmete volitused kehtivad, on volitused siiski lõppenud juhatuse liikme tagasiastumise tõttu. Juhatuse liikme volituste lõppemise aja tuvastamiseks tuleb vaadata tagasiastumise avalduse täpset sisu.
Olukorras, kus isik pole enam juhatuse liige, ei saa ta osaleda ka juhatuse otsuste vastuvõtmisel ning tema poolt antud häältega ei saa arvestada.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas MTÜ võib pakkuda avalikel üritustel esmaabi teenust?21.09.2015
Tere,
Kas MTÜ võib pakkuda avalikel üritustel esmaabi teenust? Kõik liikmed on läbinud Punase Risti esmaabi koolituse (18h).
Lugupidamisega
Kas MTÜ võib pakkuda avalikel üritustel esmaabi teenust? Kõik liikmed on läbinud Punase Risti esmaabi koolituse (18h).
Lugupidamisega
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Seega tuleb lähtuda iga konkreetse ürituse korraldamiseks antud loast ja sellest tulenevatest nõuetest.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mis õigused mul on kandeid vaidlustada kui korteriühistu juhatuse on vassinud registrikandega?24.08.2015
Äriregistri andmetel on meie ühistus 30. juunil samaaegselt toimunud kaks üldkoosolekut, kus valiti ühistule uut juhatust. Sellesisulist teadet meie trepikoja teadetetahvlilt ma ei leidnud. Koosoleku esimeses protokollis on kirjas, et valiti kolmeliikmeline juhatus ja lisana arvati juhatusest välja kolm liiget ja lisati üks uus liige. (Äriregistrisse kantud 16. juuli), notariaalsed kinnitused juures.
Teises valiti juhatus neljaliikmeline. (Äriregistrisse kantud 27. juuli).
Minu küsimustele ühistu juhatusele, kuidas selline asi võimalik on, vastab juhatus: inimlik eksitus.
Kuidas on võimalik, et tegemist on inimliku eksitusega, kui koosolekul toimus õiguspärane ja seadusest lähtuv hääletamine ja protokollimine? Ja miks ei ole nii tähtsat protokolli infostendile korteriomanikele tutvumiseks üles pandud?
Kas saab nii tähtsas asjas eksida ja seejärel ilma uue koosolekuta 11 päeva pärast registrikannet muuta? Kas mul on õigus nõuda uusi juhatuse valimisi?
Teises valiti juhatus neljaliikmeline. (Äriregistrisse kantud 27. juuli).
Minu küsimustele ühistu juhatusele, kuidas selline asi võimalik on, vastab juhatus: inimlik eksitus.
Kuidas on võimalik, et tegemist on inimliku eksitusega, kui koosolekul toimus õiguspärane ja seadusest lähtuv hääletamine ja protokollimine? Ja miks ei ole nii tähtsat protokolli infostendile korteriomanikele tutvumiseks üles pandud?
Kas saab nii tähtsas asjas eksida ja seejärel ilma uue koosolekuta 11 päeva pärast registrikannet muuta? Kas mul on õigus nõuda uusi juhatuse valimisi?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud nt eelnimetatud nõudeid, ei ole MTÜS § 21 lg 3 kohaselt üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Seega olukorras, kus Teid üldkoosoleku(te) toimumisest ei teavitatud, puudus üldkoosoleku(te)l ka õigus otsused vastu võtta ja saate oma õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole.
Kokkuvõttes on Teil õigus kolme kuu jooksul alates üldkoosoleku otsuse teadasaamise päevast esitada kohtusse ühistu vastu hagi üldkoosoleku otsuste tühistamiseks (korteriühistuseadus § 13 lg 3).
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas lõpetada korteriühistu?10.08.2015
Tere! Kuidas oleks võimalik lõpetada korteriühistu tegevus? Oleme 4-korteriline maja, algul oli 3 korterit ühistus, nüüd 1 korter ära müüdud ja oleme veel kahe korteriga alles jäänud. Elan ise linnas ja väga tülikas on näiteks käia maal vaatamas, sest aastaid omal ka juba palju. Kas aitab sellest kui saadan notarile ühistu lõpetamise üldkoosoleku protokolli või käivad asjad teisiti, olen selles osas võhik. Ette tänades!
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Korteriühistu lõpetamisele laienevad tavalise mittetulundusühingu lõpetamise sätted. Seega võib korteriühistu lõpetada üldkoosoleku otsusega (mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 38), kuid selle otsuse poolt peab olema hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest (eeldusel, et ühistu põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet).
Kui üldkoosolekul õnnestub selline otsus häälteenamusega vastu võtta, tuleb juhatusel esitada korteriühistu lõpetamise registrisse kandmiseks registripidajale avaldus koos üldkoosoleku otsuse ja protokolliga (MTÜS § 41 lg 1 ja lg 2).
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mis sammud tuleb mul astuda, et korteriühistu juhatusest tagasi astuda?03.06.2015
Nii seadus kui KÜ põhikiri näeb ette, et "Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule". Soovin KÜ juhatusest lahkuda. Eraldi juhatuse liikme lepingut sõlmitud ei ole.
Mis sammud mul juhatusest lahkumiseks teha tuleb? Kas pean KÜ üldkoosolekule adresseerima oma tagasiastumise avalduse? Mis hetkest alates lõpevad minu õigused ja kohustused juhatuse liikmena ning vastutus? Kas minu tagasi astumine ja uue juhatuse liikme valimine tuleb panna üldkoosolekule otsustamiseks?
Mis sammud mul juhatusest lahkumiseks teha tuleb? Kas pean KÜ üldkoosolekule adresseerima oma tagasiastumise avalduse? Mis hetkest alates lõpevad minu õigused ja kohustused juhatuse liikmena ning vastutus? Kas minu tagasi astumine ja uue juhatuse liikme valimine tuleb panna üldkoosolekule otsustamiseks?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kuna juhatuse liikme määrab MTÜ liikmete üldkoosolek, tuleb tagasiastumise avaldus saata kõikidele MTÜ liikmetele. Teie volitused MTÜ juhatuse liikmena lõppevad avaldusse märgitud ajast.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas vastuolus hea tava ja heade kommetega toimuv üldkoosolek piirab hääleõigust?02.06.2015
Tere.
Kas võib olla alust üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks (kolme kuu jooksul või hiljem otsuste tühiseks tunnistamiseks), kui üldkoosolek kutsuti kokku ebamõistlikult väiksesse ruumi, kuhu füüsiliselt ei mahtunud või poleks saanud mahtuda kõik kohale tulnud osanikud, kusjuures paljud teised osanikud jätsid tulemata, sest nad teadsid või pidid teadma, et kvoorumi tagamiseks pidi ruum olema kordades suurem? Kujunenud olukorras ei olnud esmane koosolek (ehk "üldkoosolek", mis jäi toimumata kunstlikult tekitatud kvoorumi puudulikkuse tõttu) üldkoosolekute heale tavale vastav üritus, sest ukse taha jäänud osanikel oli hääle- ja sõnaõigus piiratud, mis on ka heade kommetega vastuolus. Seega, kas teine üldkoosolek (samas ruumis, kuhu taas ei mahtunud või poleks saanud inimväärikalt mahtuda kõik soovijad-osanikud) sai olla õiguspäraselt "korduv" üldkoosolek?
Teine korduv üldkoosolek kutsuti kokku kuue nädala möödudes, kuigi põhikiri sätestab maksimaalselt kolmenädalast vahet. Kas selline asjaolu võib olla aluseks üldkoosoleku otsuste tühiseks tunnistamiseks?
Lugupidamisega, osanikud.
Kas võib olla alust üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks (kolme kuu jooksul või hiljem otsuste tühiseks tunnistamiseks), kui üldkoosolek kutsuti kokku ebamõistlikult väiksesse ruumi, kuhu füüsiliselt ei mahtunud või poleks saanud mahtuda kõik kohale tulnud osanikud, kusjuures paljud teised osanikud jätsid tulemata, sest nad teadsid või pidid teadma, et kvoorumi tagamiseks pidi ruum olema kordades suurem? Kujunenud olukorras ei olnud esmane koosolek (ehk "üldkoosolek", mis jäi toimumata kunstlikult tekitatud kvoorumi puudulikkuse tõttu) üldkoosolekute heale tavale vastav üritus, sest ukse taha jäänud osanikel oli hääle- ja sõnaõigus piiratud, mis on ka heade kommetega vastuolus. Seega, kas teine üldkoosolek (samas ruumis, kuhu taas ei mahtunud või poleks saanud inimväärikalt mahtuda kõik soovijad-osanikud) sai olla õiguspäraselt "korduv" üldkoosolek?
Teine korduv üldkoosolek kutsuti kokku kuue nädala möödudes, kuigi põhikiri sätestab maksimaalselt kolmenädalast vahet. Kas selline asjaolu võib olla aluseks üldkoosoleku otsuste tühiseks tunnistamiseks?
Lugupidamisega, osanikud.
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Lisaks on oluline märkida, et üldkoosoleku tühisuse tõenäosus on eelkõige suurem olukorras, kus osanikud füüsiliselt ruumi ära ei mahu. Kui tegelikult tuli kohale selline arv osanikke, kes kõik ruumi ära mahtusid, siis saab üldkoosoleku kokkukutsuja (õigustatult) väita, et ta eeldaski (nt varasemalt praktikale tuginedes), et kõik osanikud kohale ei tule ja ruumiga probleeme ei teki. Samuti peaksid kohale tulnud osanikud üldkoosoleku alguses selle probleemi tõstatama (kui inimesed faktiliselt ruumi ära ei mahu) ning paluma koosoleku alguses viia koosolek üle mõnda teise ruumi. Kui sellist palvet esitatud pole ja/või kõik üldkoosolekule tulnud isikud mahtusid ruumi ära, siis on üldkoosoleku otsuse edukas vaidlustamine pigem vähetõenäoline.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas korteriühistu juhatuse liikme poolt tehtud tehingud on kehtivad, kui registris on tema volituste kuupäev ammu möödas?18.05.2015
Äriregistri teabesüsteemis olevate korteriühistu juhatuse liikmete volituste kestvuse kuupäevad on aegunud 2012 a. (uut juhatust pole valitud). Kas pärast seda juhatuse liikme poolt tehtud pangatehingud/allkirjastatud dokumendid on kehtivad või õigustühised?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Eeltoodut on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi p-s 15, märkis Riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 tehtud lahendi p-s 17 on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et „seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12 tehtud lahendi p-s 9 on Riigikohus otse väljendanud, et „seega on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus, et „juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177)“.
Kõik viidatud põhimõtted kehtivad ka mittetulundusühingute puhul.
Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et registrikaardile märgitud juhatuse liikmete volituste lõppemise aeg ei too kaasa seda seda, et juhatuse liikme volitused on ka õiguslikult lõppenud. Juhatuse liikme volituste lõppemise aja tuvastamiseks tuleb vaadata juhatuse liikme valimises otsust.
Juhul, kui juhatuse liikme volitused on lõppenud, siis tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Seega probleemide vältimiseks võiks uus juhatus eelmise juhatuse liikme poolt tehtud tehingud hiljem heaks kiita. Praktikas see aga suur probleem pole, kuna tehingu tühisuse peab tuvastama kohus ning üldjuhul puudub pooltel selle vastu huvi.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee