Mittetulundusühinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas koosoleku protokolli saab kinnitada, kui üks osaline ei allkirjasta seda?22.08.2018

Tere!
Toimus erakorraline KÜ üldkoosolek. Kõik osalejad panin protokolli kirja. Üks osaleja oli volituse alusel. Mina olin protokollijaks ja kuna see mul esimene kord, siis ma ei võtnud osalejatelt allkirju. Nüüd saatsin meili laiali ja palusin digitaalselt allkirjastada. Kõik olid nõus allkirjastama va see üks, kes on volituse alusel. Ta väidab, et volikiri pole vastavuses tegelikkusega. Samas, ta ei täpsusta, mis on valesti kirjeldatud. Kirjutasin ja palusin selgitust. Mis võimalused mul on? Kas saab protokolli kinnitada ka ilma selle ühe isiku allkirjata, kui ta keeldub selgitusi andmast? Kas saab teda kuidagi sundida allkirjastama? Protokoll oli saadetud 2 päeva peale koosolekut kõigile ja siis vastuväiteid ei tulnud. Alles nüüd, kui ma palusin tal allkirja anda, kirjutas, et protokoll tuleks viia vastavusse tegelikkusega. Kas tuleb kokku kutsuda uus koosolek ja uuesti kinnitada kõik punktid, mis said eelnevalt vastuvõetud? Mainin, et inimene on pahatahtlik ja protokollis on kirjas otsused, millega tema polnud nõus, kuid ta oli ka ainuke vasturääkija.

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Asjaolu, et üks KÜ liikme volitatud esindaja ei ole nõus allkirjastama osalejate nimekirja/protokolli, ei tähenda, et protokoll ehk üldkoosolekul vastu võetud otsused oleksid tühised. Tegelikkuses ei oleks see isik siis justkui koosolekul osalenud.

Koosoleku juhataja ja protokollija (ehk Teie) võiksite protokolli juurde kirjutada vabas vormis õiendi, milles selgitate kujunenud olukorda, st seda, kus üks KÜ liikme volitatud esindaja oli tegelikkuses kohal, kuid ei olnud enda kohalolekut nõus registreerima, ning toote välja, kuidas protokollis vastu võetud otsustele antud poolt ja vastuhääled sellest tulenevalt kujunevad. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, kas ühe KÜ liikme puudumine võis tingida olukorra, kus üldkoosolek ei ole enam otsustusvõimeline.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Mida ma saaksin enda kaitseks teha, et ma lõpuks korteriühistu juhatusest ära saaksin?14.08.2018

Tere,
müüsin aasta alguses enda korteri. Sellest tulenevalt avaldasin soovi ja ka kirjutasin avalduse korteriühistu juhatusest välja astuda. Sellele aga ei järgnenud midagi ning põhjenduseks oli see, et enne ei muuda midagi kui uus liige leitud ei ole. Kuna põhikiri näeb ette minimaalselt kolme liiget.
Seni ei ole leitud uut liiget ning mina olen ikka juhatuses. Mida ma saaksin enda kaitseks teha, et ma lõpuks sealt juhatusest ära saaksin? Hetkel on seis, kus ma ei tea mis tegelikult majas toimub, kuna ei ela seal. Samas ei vahetata mind ka välja. Kuidas saan ma ennast kaitsta sellises olukorras, kus ülejäänud 2 juhatuse liiget, tehes näiteks ebasobivaid otsuseid, ka minule probleeme ei tekita.
Tean et seaduse järgi võib juhatuse liige olla ka mitteühistu liige. Kuid siiski ei soovi ma vastutada juhatuse eest, mille tegemistest ma midagi ei tea.
Lisaks lõpevad põhikirja järgi juhatuse volitused selle aasta septembris. Kas selle lõppemist kuidagi ka äriregister kontrollib ja kas võib siis olla olukord, kus kogu juhatus äriregistrist eemaldatakse?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 3 p 1 sätestab, et juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Kuna juhatuse liikme määrab KÜ üldkoosolek, tuleb tagasiastumise avaldus saata kõikidele KÜ liikmetele.

Seega Teie juhatuse volitused lõppesid päevast mis Te avaldusse märkisite. Kuid Te peate sealjuures suutma tõendada, et olete avalduse KÜ-le üle andnud.

Asjaolu, et olete märgitud juhatuse liikmeks ka äriregistris, ei oma sisulist tähendust, kuna kanne ei lõpeta ega alusta suhet KÜ-ga. Kustutamiseks tuleb äriregistrit teavitada registris olevate ebaõigetest andmetest. Registripidajal on kohustus andmed ise ära parandada.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas korteriühistu liiget võivad koosolekul esindada ka sugulased?03.05.2018

Korteriühistu põhikirjas on sätestatud peatüki "Ühistu liikme õigused, kohustused ja varaline vastutus" punkt, mis sätestab: "Ühistu liikmel on õigus osaleda ja hääletada ühistu liikmete üldkoosolekul isiklikult või oma esindaja kaudu, kellel liige on andnud lihtkirjaliku volikirja. Esindajaks võib olla ainult teine sama ühistu liige." Peatüki kaks alusel (Ühistu liikmeks võtmise, väljaastumise, ja väljaarvamise tingimused ning kord) saavad ühistu liikmeks olla vaid "Ühistu liikmeks võivad olla üksnes -aadress- paikneva elamu korteriomandite omanikuks olevad füüsilised või juriidilised isikud." Seega peaks põhikirja alusel KÜ üldkoosolekul saama teist ühistu liiget esindada vaid teised korteriomanikud. Kas taoline punkt on põhikirjas seaduspärane ning kas sellisel juhul on eelpool mainitud punkti eirates (volikirja alusel on omanikku esindanud tema lähisugulased) tehtud üldkoosoleku otsused õigustühised?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. 2018.a kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt ei ole seadusega keelatud korteriühistu liikme esindaja määramise õigust piirata korteriühistu põhikirjaga.

Alates 2009. aastast kuni 2017 lõpuni ei võinud aga põhikirjaga piirata korteriühistu liikme õigust esindaja määramiseks. Sellise sätte kehtestamine põhikirjas, et ühistu liikme esindajaks üldkoosolekul võib olla vaid teine ühistu liige, oli seadusega vastuolus.

Üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Oluline on siinkohal märkida, et viimasel mainitud juhul peab üldkoosoleku otsuse tühisus kui tagajärg seadusest selgelt tulenema. Seega tuleb MTÜ üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel tuvastada iga juhtumi korral individuaalselt.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kui toimub korduskoosolek, kas pean uuesti esitama eriarvamuse üldkoosoleku päevakorra kohta või on kehtiv eelmine?03.05.2018

Tere, Korteriühistu üldkoosolek jäi ära, sest ei olnud kvoorumit. Esitasin eriarvamuse ja vastuväite korteriühistu üldkoosoleku päevakorra punkti kohta. Kui toimub korduskoosolek, kas pean uuesti esitama eriarvamuse ja vastuväite korteriühistu üldkoosoleku päevakorra punkti kohta või on kehtiv eelmine? Vastuväite esitasin e-postile.

Tänud

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja MTÜ põhikirjast tulenevaid nõudeid. Antud juhul saan aru, et kokkukutsumisel on kõiki nõudeid täidetud. Kuna esimese koosoleku puhul ei olnud tegemist otsustusvõimelise üldkoosolekuga, siis on juhatus kutsunud sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule on vajalik ka viide üldkoosoleku kutses. Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik.

Eelnevast tulenevalt on Teil mõistlik minna eriarvamuse esitamiseks kas üldkoosolekule kohale või saata üldkoosolekule enda esindaja, kellele olete andnud enda esindamiseks lihtkirjaliku volikirja.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas enne korteri tulumaksuvabalt müümist peab seal kaks aastat sees elama või võib kahe aasta jooksul müüa tulumaksuvabalt ühe elukoha?26.03.2018

Tere!
Lugesin ühte artiklit lehest, kus väidetakse ühte ja samas teine väide lükkaks nagu selle ümber:
Väidetavalt peab tasuma tulumaksu kingituse või pärandina saadud kinnisvara müües, kui see pole inimese alaline elukoht. “Kui inimene elab samal pinnal ise sees, siis maksu ei lisandu,”.
Ja teine väide:
Kuskilt on tekkinud väärarusaam, et enne korteri tulumaksuvabalt müümist peab seal kaks aastat sees elama. Tegelikult ütleb seadus, et kahe aasta jooksul saab müüa tulumaksuvabalt ühe elukoha. Seega võib kahe aasta jooksul müüa kasvõi kümme korterit, kuid vaid ühelt ei pea tasuma tulumaksu,”.
Ehk siis minu küsimus on, et kas olen saanud õigesti aru. Pärin mingi vara. Kirjutan oma nimele, siis ma olen juba omanik (ütleme, et mul on veel üks korter samas linnas, ehk siis mul on nüüd kaks elukohta). Peale seda müün oma ühe elukoha maha. Riigile tulumaksu ei maksa. Või on mingi nüanss veel kuskil sees?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Kui maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana, ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. Kui kinnisasja, ehitist või korterit kasutati samaaegselt selle elukohana kasutamisega ka muul otstarbel, rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatud ruumide pindala suhtele. TuMS prg 15 lg 6. Ehk teine väide on õige.

Omaette teema on kahe elukoha pidamine ühe linna piires. Seda veenvalt põhistada ja tõendada saab olema väljakutse.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kuidas kinnitada registris uus KÜ juhataja, eelmine ootamatult suri ja ainult tema sai selliseid kandeid teha?26.03.2018

Korteriühistu (6 korteriomandit) ainus juhatuse liige suri ootamatult. Sai kokku kutsutud ühistu üldkoosolek ning koostatud üldkoosoleku protokoll uue juhatuse liikme valimiseks. Kõik ühistu liikmed, sh. ka uueks juhatuse liikmeks valitu olid otsusega nõus ning kinnitasid seda kirjalikult oma allkirjaga.
Kuna kandeavalduse esitamine registrile ettevõtjaportaali kaudu pole enam võimalik (pole ju enam inimest, kellel oleks ühistu nimel vastav ligipääs), edastasime registrile meilitsi vabas vormis avalduse uue juhatuse liikme registrisse kandmiseks, riigilõivu tasumist kinnitava maksedokumendi ning lisasime ühistu üldkoosoleku protokolli, mille digiallkirjastas omakorda uus juhatuse liige. Üldkoosoleku protokolli originaaldokument sai registrile saadetud ka posti teel.
Registrilt tuli vastus, et meilitsi edastatud üldkoosoleku protokoll juhatuse liikme valimise kohta on küll nendeni jõudnud, kuid (tsiteerin) "seaduses ettenähtud kandemuutmise avaldust esitatud ei ole". Põhjenduseks on lisatud, et (tsiteerin) "Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 593 lõike 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 79 lõike 1 kohaselt tehakse registri kanne juhatuse avalduse alusel. Registripidajale esitatav avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud (MTÜS § 79 lg 2) või elektroonilise esitamise korral Registrite ja Infosüsteemide Keskuse veebilehe https://ettevotjaportaal.rik.ee/ kaudu digitaalallkirjastatud (kohtule dokumentide esitamise kord¹ § 10 lg 1 p 1 ja MTÜS § 79 lg 3¹)".

Kas tõesti ei ole antud olukorras, kus ühistu senine ainuke juhatuse liige siit ilmast lahkus, muud võimalust, kui et tuleb pöörduda notari poole, leida sobiv aeg ning tasuda veel omakorda ka notaritoimingutega seotud kulud?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Uue juhatuse liikme registrisse kandmise avalduse esitab uus juhatuse liige läbi ettevõtjaportaali. Selle avalduse esitamiseks ei ole lahkunu allkirja vaja.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kuidas saab kõige väiksema korteri omanik oma õiguste eest seista?26.03.2018

Tere!
Olen 12-korterilise maja väikseima korteri (40,9 ruutmeetrit ja osakaal 5,98%) omanik. Elamu krunt on 7723 ruutmeetrit, millest muu/ muru 2407 ruutmeetrit. Korteriühistu koosolekul 19.09.2017 surutakse põhikirja: 4.2.6.8 Koristus- väliskoristus- niitmine vastavalt korterite arvule, lumekoristus vastavalt elanike arvule, sisekoristus vastavalt korterite arvule. Majas on kolm neljatoalist korterit (osakaal kokku 31,70%, kes niidavad 3 korda tsüklis; 4 kolmetoalist korterit (osakaal 33,90%), kes niidavad 4 korda ja 5 kahetoalist korterit, (osakaal 34,40%), kes niidavad 5 korda (nende hulgas ka mina osakaaluga 5,98% ja niidan 1 kord).
2.Läheme uuele kaugküttele. Elamu küttesüsteemis on projektijärgselt monteeritud 12 korteris radiaatorid 390 ribist, millede arv oli tänavu kevadeks süsteemitult kasvanud 552. Kütte arved hakkavad tulema ikka ruutmeetripõhiselt, sest süsteem olevat tasakaalus ja ribide lisamine ei muuda midagi. Minu eriarvamust ei peetud asutamiskoosoleku protokolli lisamise vääriliseks. Piirduti subjektiivse kommentaariga.
3.Asutamiskoosolek toimus 13.07.2017, sellest osavõttu sain oma allkirjaga kinnitada 26.09.2017.
Mind koheldakse ilmselt ülekohtuselt ja ma olen nõutu.
Tänan

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Mureküsimused on jäänud esitamata, st milles seisneb ülekohus?

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kuidas käib laenu võtmine ja maksed korteriühistu laenu osas, kui renoveeritakse kahte eraldi maja?26.03.2018

Tere. Elan ühistus, mis koosneb kahest erinevast majast. Aia 9/1 ja Aia 9/2. Esimeses majas on 10 omanikku, teises väiksemas on üks omanik (omab kõiki kolme korterit). Plaanis on renoveerida hooneid. Tellitud on kaks projekti, kummalegi hoonele eraldi. Ühistu plaanib võtta laenu. Küsimus: kas ühistul tuleb/võib võtta kaks eraldi laenu? Kas hinnapakkumised võib võtta kummalegi hoonele eraldi (kaks pakkumist üheaegselt)? Kui võetakse üks laen, kas laenu tagastatakse vastavalt ruutmeetritele või tagastavad 1. maja elanikud selle maja osa kulutused ja 2.maja elanikud teise maja osa? Tänan

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Lihtsama raamatupidamise ja järgitavuse huvides oleks mõistlik võtta kaks eraldi laenu. Aga võib ka koos.

Ilmselt alates 01.01.2018 on Teil kaks eraldi ühistut ja igaüks toimetab omaette.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kui liige ei saa osaleda korteriühistu üldkoosolekul, kas tal on õigus saada e-mailile protokolli?19.03.2018

Mitme inimese volitusega võib uue seaduse järgi KÜ liige hääletada KÜ üldkoosolekul? Kui liige ei saa osaleda üldkoosolekul, kas tal on õigus saada e-mailile protokolli?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Volituste arv ühe isiku lõikes ei ole seaduses piiratud. Soovi korral võib isikute ringi piirata põhikirja või korteriomanike omavahelise kokkuleppega (viimane eeldab 100%-list nõusolekut). KrtS § 22 lg 1 sätestab, et korteriomanike üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha, et igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus.

Kui liige teatab, et ta soovib asjaajamist ja kogu infot e-kirja teel, siis tuleb kogu nõutav teave edastada e-kirja teel. Kui teavitust tehtud ei ole, siis hea usu, läbinähtavuse ja teabe saamise õiguse põhimõtetest lähtuvalt viisakas vormis saadetud palvele võiks KÜ juhatus vastata.
KrtS 45 lg 3 alusel, võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas saab MTÜ tegutseda ühe juhatuse liikmega?19.03.2018

Tere,
Meie MTÜs on 2 juhatuse liiget ning üks ei saa hakkama oma ülesannetega oma tervise tõttu, kas teda saab juhatusest eemaldada ning üksinda jätkata tegevust? Ning see juhatuse liige tervise tõttu ei ole võimeline tulema kohale ning allkirjastama dokumenti.

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Juhatuse liikmete arv või nende ülem- ja alammäär määratakse kindlaks põhikirjaga. Seaduse kohaselt võib juhatusel olla üks liige (juhataja) või mitu liiget (MTÜS § 26 lg 1). Seega tuleb esmalt vaadata põhikirja ja seda vajadusel muuta.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee