Mittetulundusühinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas tagasi astuda MTÜ juhatuse liikme kohalt, kui ei ole avaldust kellelegi esitada, sest olin ainuke juhatuse liige?23.05.2016

Tere, soovin tagasi astuda korteriühistu juhatuse liikme kohalt. Sain eelnevalt abi ühest Teie vastusest, kus te nendite, et "Mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 3.1 sätestab, et juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Kuna juhatuse liikme määrab MTÜ liikmete üldkoosolek, tuleb tagasiastumise avaldus saata kõikidele MTÜ liikmetele. Teie volitused MTÜ juhatuse liikmena lõppevad avaldusse märgitud ajast." Minu küsimus: kui ma olen äriregistris ainukesena KÜ juhatuse liikmeks, siis kuidas ma saan tagasi astuda, eemaldades oma nime sealt kui mul ei ole kellegi teise nime sinna lisada. Kas sellisel juhul ei jää muud üle kui KÜ tegevus lõpetada? (Kas ma saan seda ainuisikuliselt üldse teha?) KÜ venitab juba üle aasta mulle asemiku leidmisega. Tegin ametliku avalduse eesseisvale üldkoosolekule ja märkisin ka lõpukuupäeva. Kuidas ma saan praktiliselt edasi minna, eemaldades end juhatuse liikme staatusest nii, et KÜ püsima jääks?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Korteriühistu on mittetulundusühing. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni ning see ei sõltu selles, kas isiku andmed on juhatuse liikmena registrisse kantud või registrist kustutatud.

Eeltoodut on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi p-s 15, märkis Riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 tehtud lahendi p-s 17 on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et „seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12 tehtud lahendi p-s 9 on Riigikohus otse väljendanud, et „seega on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus, et „juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177)“.

Kõik viidatud põhimõtted kehtivad ka mittetulundusühingute puhul.

Kokkuvõttes tähendab eeltoodu seda, et KÜ juhatusest tagasiastumine ei eelda uue juhatuse liikme valimist. Te peate saatma KÜ liikmetele teate enda tagasiastumise kohta. Seejärel tuleks informeerida mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit sellest, et registris on ebaõiged andmed, kuna Te pole enam juhatuse liige, kuna olete tagasi astunud. Sellises olukorras on registripidajal kohustus andmed ise ära parandada. Praktikas annab registripidaja seejärel KÜ liikmetele tähtaja uue juhatuse liikme valimiseks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas garaažiühistu juhatuse esimehe kohalt on võimalik tagasi astuda ilma uut esimeest valimata?23.05.2016

Probleem selles, et hetkel esimeheks oleval isikul ei ole enam aastaid garaažiühistus olnud ühtegi isiklikku ruumi, kuid esimehe kohast loobuda pole võimalik. Kahjuks ei tule koosolekule üle paari liikme kunagi kohale, ja nendest, kes kohale tulevadki, pole keegi antud kohast huvitatud. Kuna ühistu vajab raamatupidamist jne, kuid teenuste ostmine pole võimalik, sest ka liikmetasusid ei maksta, siis sooviks sellest kohast loobuda. Kuidas peaks tegutsema, et oleks võimalik loobuda esimehe ja üldse liikme staatusest garaažiühistus?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Garaažiühistu näol on tegemist mittetulundusühinguga. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni ning see ei sõltu selles, kas isiku andmed on juhatuse liikmena registrisse kantud või registrist kustutatud.

Eeltoodut on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi p-s 15, märkis Riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 tehtud lahendi p-s 17 on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et „seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12 tehtud lahendi p-s 9 on Riigikohus otse väljendanud, et „seega on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus, et „juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177)“.

Kõik viidatud põhimõtted kehtivad ka mittetulundusühingute puhul.

Kokkuvõttes tähendab eeltoodu seda, et garaažiühistu juhatusest tagasiastumine ei eelda uue juhatuse liikme valimist. Te peate saatma ühistu liikmetele teate enda tagasiastumise kohta. Seejärel tuleks informeerida mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit sellest, et registris on ebaõiged andmed, kuna Te pole enam juhatuse liige, kuna olete tagasi astunud. Sellises olukorras on registripidajal kohustus andmed ise ära parandada.

Kui Te soovite ka garaažiühistust välja astuda, siis selleks tuleb üldjuhul esitada avaldus juhatusele. Seega peaksite esmalt saama juhatuse liikmena end garaažiühistust välja arvata ning seejärel saate ka juhatusest tagasi astuda. Enne seda tuleks aga kontrollida garaažiühistu põhikirja, kuna liikme väljaastumisega seonduva kohta võib põhikirjas olla eriregulatsioon.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Milline peab olema avaldus, tõendamaks, et juhatusse valitud isikul on seaduslik õigus olla korteriühistu juhatuses?30.03.2016

Tere,

Kirjutan küsimusega, mis puudutab korteriühistu juhatuse muutmist.
Ühistu on vastavalt põhikirjale neljaliikmeline. Neljast liikmest kolm on korteriomanikud ning üks lihtsalt korteri esindaja (omaniku elukaaslane). Juhatusse valiti kõik neli liiget ühehäälselt, kuid nüüd tuleb ühel liikmel esitada täiendav avaldus, kus ta kinnitab enda seaduslikku õigust olla ühistu juhatuse liige.
Palun täpsustada, mida peab see avaldus täpsemalt sisaldama? Kuna hetkel on edastatud maakohtule kõik vajalikud protokollid ja otsused, põhikiri ning avaldus juhatuse muutmiseks, kuid see pole piisav.

Tänan vastamast!

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Vastuse andmiseks tuleks tutvuda kohtumäärusega, millega kohustati korteriühistut esitama registriosakonnale täiendavaid andmeid/dokumente. Võimalik, et probleem seisneb selles, et korteriühistu põhikirjaga on sätestatud korteriühistu juhatuse liikmele täiendavad nõuded ning registriosakond soovib kontrollida, kas juhatusse valitud isik vastab nendele tingimustele. Aga seda pole võimalik öelda ilma kohtumäärusega tutvumata.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas MTÜ kinnisvara müügi korral piisab juhatuse otsusest või peab otsus olema vastu võetud üldkoosolekul?11.03.2016

Kas MTÜ kinnisvara müügi korral piisab juhatuse otsusest või peab otsus olema vastu võetud üldkoosolekul? Põhikiri ei reguleeri kinnisva müüki.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

MTÜS § 27 lg 4 kohaselt võib juhatus mittetulundusühingu kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata üldkoosoleku otsusega ja selles otsuses ettenähtud tingimustel, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Seega peab kinnisvara müügi ning tingimused otsustama MTÜ liikmete üldkoosolek.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas KÜ juhatuse liikmeks valitud korteriomanik jääb juhatuse liikmeks edasi ka pärast oma korteri võõrandamist?20.01.2016

Teadaolevalt korteriühistuga majas lähevad peale korteriomandi võõrandamist KÜ liikme õigused ja kohustused üle korteri omandajale omandamise hetkest. Kui KÜ juhatuse liikmeks valitud korteri omanik võõrandab korteri, kas tema jääb edasi KÜ juhatuse liikmeks? Meie majas endine korteriomanik tegutseb juhatuse liikmena edasi. Allkirjastab lepinguid, suhtleb pangaga, korraldab ühistu raamatupidamist oma abikaasa osaühingu kaudu. Kas see on seaduslik? Omanikuvahetus on kinnistusosakonna registri järgi toimunud 2014.aasta juunis.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Jah, KÜ juhatuse liikmeks valitud korteriomanik jääb juhatuse liikmeks edasi ka pärast korteri võõrandamist. Korteriühistu näol on tegemist mittetulundusühistuga, st sellega seonduvat reguleerib lisaks korteriühistuseadusele, mittetulunusühistute seadus (edaspidi MTÜS). MTÜS § 26 reguleerib juhatusega seonduvat ning antud paragrahvi esimese lõike kohaselt peab mittetulundusühingul olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Sama lõike teise lause kohaselt võib juhatusel olla üks liige või mitu liiget. Eelmärgitud paragrahvi järgnevatest lõigetest tulenevad kriteeriumid, millele juhatuse liikmeks olev isik peab vastama. Teise lõike kohaselt peab juhatuse liige olema teovõimeline füüsiline isik. Lõike 21 kohaselt ei või juhatuse liikmeks olla isik, kelle suhtes on kohus vastavalt karistusseadustiku §-le 49 ja 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb mittetulundusühing, või kellel on keelatus olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. Lõikest 3 tulenevalt peab vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Seega ei näe seadus ette tingimust, et korteriühistu juhatuse liige peab olema korteriühistu liige. Ent samas võib põhikirjaga määrata ka täiendavaid tingimusi. Seega kuivõrd seadusest ei tulene kohustust, et juhatuse liige peab olema KÜ liige, siis korteri müümine tema juhatuse liikmeks olemist ei mõjuta, ent selline piirang võib olla ette nähtud KÜ põhikirjas. Vastavalt MTÜS §7 lg-le 2 võib põhikirjaga ette näha ka muid tingimusi (kui sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud), mis ei ole seadusega vastuolus.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mis on kortermaja valitsemil vahet, kas teha seda KÜ või MTÜ vormis?15.12.2015

Kortermajas on hetkel ühisus. Majas on inimesi, kes väidavad nagu MTÜ oleks igati parem kui KÜ ja et KÜ puhul puudub kontroll majas toimuva üle (juhatus otsustab vaid ise ja teeb mis tahab jne). Põhilised KÜ eelistajad on aga ise suurimad üürivõlgnikud. Mis on KÜ eelised MTÜ ees? Mis oleks see põhjus, miks võlglane soovib valitsejaks oma MTÜ-d ja on KÜ loomise vastu.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Alates 01.01.2018 hakkab kehtima korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mille kohaselt hakkab korteriomandite majandamine toimuma korteriühistu (KÜ) vormis. Hilisemate muudatuste ja segaduste vältimiseks on mõistlik juba praegu luua korteriühistu.

Korteriühistu on mittetulundusühingu eriliik, mis tähendab, et korteriühistule kohalduvad nagunii mittetulundusühingu seaduse sätted ja seda korteriühistuseaduse erisustega.

KÜ liikmelisus on korteriomanikele kohustuslik ja korteri üleminekul uuele omanikule (näiteks müümise või pärimise korral), on uueks KÜ liikmeks automaatselt uus korteriomanik. MTÜ puhul liikmelisus kohustuslik ei ole ja korteri uus omanik ei ole automaatselt MTÜ liige. MTÜ liige saab igal ajal ühingust välja astuda ja liiget saab üldkoosoleku või juhatuse otsusega ühingust välja arvata. KÜ-s kehtib sundliikmelisus ja väljaastumine- ja arvamine ei ole võimalik.

KÜ olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad KÜ liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. MTÜ puhul õigused ja kohustused üle ei lähe.

Ebaõige on väide, et KÜ puhul puudub majaelanikel kontroll KÜ tegevuse üle. Selles osas on MTÜ ja KÜ võrdsed – kõrgeim organ on liikmete (majaelanike) üldkoosolek ning juhatus viib ellu üldkoosoleku otsuseid. Samuti on üldkoosolekul õigus igal ajal juhatuse liikmeid tagasi kutsuda ning vahetada.

Kokkuvõttes puudub MTÜ loomisel igasugune mõte. Tavalise MTÜ puhul ei pea korteriomanikud sellega liituma, liikmed saavad igal ajal MTÜ-st välja astuda ning MTÜ-l puudub reaalne kontroll kortermaja üle. KÜ puhul on aga KÜ-l võimalik esitada nõudeid võlgnike vastu ja samuti ei saa korteriomanikud vältida KÜ ees oma kohustuste täitmist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas vormistada osaühingu omandus ümber, kuna senine omanik MTÜ ei tegutse enam?02.12.2015

Tere
6 aastat tagasi sai loodud OÜ, mille 100% omanik on MTÜ. Nüüdseks on MTÜ tegevus hääbunud ja võiks otsad kokku tõmmata, aga OÜ tegutseb edasi ja seetõttu ei saa ka MTÜ-d lõpetada, sest siis kaoks OÜ omanik. Kuidas oleks kõige õigem OÜ omandust muuta, arvestades, et OÜ-d juhib üks MTÜ liige, kes tegelikult seda OÜ-d veab ja asutust arendab. OÜ osa oleks soov osta ehk veel 2-3 sellesama MTÜ liikmel. MTÜ üldkoosolek müügi/kinke otsuse ka teeks. Küll aga tekib küsimus, mis hinnaga. On ju nad kõik kunagi loonud selle MTÜ ja sinna panustanud. MTÜ teenitud tuludest loodi OÜ.
Kas on võimalik, et MTÜ lihtsalt müüb osaku nn. kokkuleppe hinnaga soovijatele. Kingib koosoleku otsusega või peab müüma turuhinnaga. Siis tekib meil küsimus, mis on turuhind. Kas osaku väärtus?
OÜ tegevus ei ole eriti aktiivne ja suuremahuline. Kuidas üldse alustada. Esitada üldkoosolekul küsimus osaku müügist, samas osalejad on tegelikult needsamad, kes OÜ osa soovivad. Praegu on üks osa, kas siis tuleb osade arvu suurendada kui tahtjaid on näiteks kolm. Ehk siis üldkoosolek peab vastu võtma ilmselt otsuse müügi, kinkimise kohta. Ja millise hinnaga. Edasi siis juba on vaja notariaalset kinnitust.
Sai veidi segane kiri aga sisu ehk mõistetav. Vaja vabastada MTÜ OÜ-st ja on kitsas ringi huvilisi, kes samas teist korda ei taha suurt summat sisse panustada. Omal ajal on makstud nii MTÜ sisseastumis- kui aastaseid liikmemakse.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Osaühingu võõrandamiseks on soovitatav MTÜ juhatuse poolt kokku kutsuda üldkoosolek, kes teeb vastava otsuse ning annab juhatusele korralduse ostu-müügitehingu sõlmimiseks (mittetulundusühingute seaduse § 27 lg 5 kohaselt on mittetulundusühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud üldkoosolek). Mittetulundusühingute seaduse § 22 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Osaühingut on võimalik võõrandada nii müügilepingu kui ka kinkelepingu teel – vastava otsuse teeb üldkoosolek. Kinke puhul (ning ka müümisel alla turuväärtuse) võib tekkida maksurisk, mistõttu seda varianti ei soovita. Kinkelepingu puhul otsustab MTÜ kingisaajate osade suuruse ning müügilepingu korral tuleb kokku leppida, kuidas osad uute osanike vahel jagunevad, kas võrdsetes osades või mitte.

Osaühingu osa turuhind oleneb ettevõtte väärtusest (mitte osa nimiväärtuses). Ettevõtte väärtust võib hinnata näiteks osaühingu varade realiseerimisväärtuse alusel, tulevikuväljavaadete ja osanike võimalusest tulevikus tulu teenida, osaühingu struktuuri ja kvaliteedi alusel jne. Lõpptulemusena on hind aga kokkuleppe küsimus - palju ollakse selle eest reaalselt valmis maksma ja millise hinnaga ollakse nõus seda müüma. Orienteeruva väärtuse kohta võib esmalt küsida osaühingu raamatupidajalt.

Äriseadustiku § 149 lg 4 kohaselt peab osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Seega OÜ osa võõrandamistehing peab toimuma notari juures.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas korteriühistu juhatuse liige saab anda teisele juhatuse liikmele volituse enda esindamiseks juhatuse koosolekul?24.11.2015

Kas KÜ üks juhatuse liige saab teisele juhatuse liikmele anda volituse enda esindamiseks/hääletamiseks KÜ juhatuse koosolekul, kui ta ei saa koosolekust osa võtta? Kas saavad ka mitu isikut volituse anda ühele juhatuse liikmele enda esindamiseks/hääletamiseks koosolekul? Kas volitusel peab olema märgitud, mis teemal, kuidas ta oma hääle annab? Kas selle volitamise kohta on ka mingi seadusepunkt?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 6 kohaselt ei või juriidilise isiku organi liige oma seadusest tulenevaid organi liikme õigusi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud säte hõlmab ka volituse andmist teisele juhatuse liikmele. Korteriühistuseadusest ja mittetulundusühingute seadusest ei tulene, et MTÜ (sh KÜ) juhatuse liige saaks volitada teist juhatuse liiget end esindama juhatuse koosolekul. Seega ei ole vastava volituse andmine lubatud.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas KÜ 9-liikmelise juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui osaleb 2 liiget ning 3 liiget on andnud neile volituse?13.11.2015

Tere!
1)KÜ-l on pooleli vaidlus endise töötajaga Töövaidluskomisjonis. KÜ juhatus ei arutanud endise töötaja esitatud kompromissettepanekut ja soovis vaidlust jätkata. Antud vaidlus on veninud juba väga pikaks ja tundub, et jätkub kohtus.
MTÜ seaduse § 19. Üldkoosoleku pädevus sätestab:
(1) Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4) ... , õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine;
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud küsimuste otsustamist ei tohi põhikirjaga anda juhatuse või muu organi pädevusse.
Kas juba käimasolev vaidlus Töövaidluskomisjonis läheb selle alla?
2)KÜ juhatuses on 9 liiget. Kui toimub KÜ juhatuse koosolek ja sellel osaleb ainult 2 liiget ning 3 liiget on andnud neile kahele lihtkirjaliku volitus, kas antud koosolek on informatiivne või otsustusvõimeline?
MTÜ seadus sätestab:
§ 29. Juhatuse otsus
 (1) Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.
 (2) Kui juhatus koosneb mitmest liikmest, on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

3)KÜ seaduses on kirjas : § 13.  Korteriühistu otsused
  (2) Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras.
Kui KÜ juhatus võtab küll vastu otsuseid, kui KÜ liikmetele teatavaks ei tee, kas nad on siis õigustühised?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

MTÜS § 19 lg 1 p 4 käsitleb MTÜ (sh KÜ) juhatuse liikme vastu hagi esitamist. Olukorras, kus MTÜ teeb enda seadusliku esindajaga tehingu või esitab tema vastu nõude, peavad seda otsustama MTÜ liikmed ning määrama ka isiku, kes selles tehingus või vaiduses MTÜ-d esindab.

Eelduslikult on nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtus peetavas vaidluses määratud juhatuse poolt konkreetne isik, kes seal KÜ-d esindab. Kompromissi sõlmimine või mittesõlmimine sõltub seega esindajast ja talle antud juhistsest (millistel tingimustel on kompromissi sõlmimine lubatud). Soovi korral võib endine töötaja teha omapoolseid kompromissettepanekuid ka kõigile juhatuse liikmetele, aga reeglina allkirjastab kompromissi ikkagi KÜ-d vaidluses esindav isik ehk eelkõige peaks endine töötaja suhtlema sel teemal temaga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas tagasiastunud, kuid üldkoosolekuni juhatuse koosolekutel osalenud ja hääletanud liikme hääletamine on õigustühine?02.11.2015

Korteriühistu juhatuse liige esitas veebruaris 2015 tagasiastumisavalduse juhatuse liikme kohalt. Samas osales ta hiljem juhatuse koosolekutel ja võttis osa hääletamisest otsuste tegemisel. KÜ üldkoosolek toimus alles oktoobris ja kinnitas tagasiastumise. Kas antud juhatuse liikme hääletused juhatuse koosolekutel perioodil veebr.- okt. on kehtivad või õigustühised?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni

Eeltoodut on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi p-s 15, märkis Riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 tehtud lahendi p-s 17 on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et „seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12 tehtud lahendi p-s 9 on Riigikohus otse väljendanud, et „seega on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus, et „juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177)“.

Kõik viidatud põhimõtted kehtivad ka mittetulundusühingute puhul.
Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et ka olukorras, kus registrikaardi kohaselt on juhatuse liikmete volitused kehtivad, on volitused siiski lõppenud juhatuse liikme tagasiastumise tõttu. Juhatuse liikme volituste lõppemise aja tuvastamiseks tuleb vaadata tagasiastumise avalduse täpset sisu.

Olukorras, kus isik pole enam juhatuse liige, ei saa ta osaleda ka juhatuse otsuste vastuvõtmisel ning tema poolt antud häältega ei saa arvestada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee