Mittetulundusühinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas KÜ 9-liikmelise juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui osaleb 2 liiget ning 3 liiget on andnud neile volituse?13.11.2015

Tere!
1)KÜ-l on pooleli vaidlus endise töötajaga Töövaidluskomisjonis. KÜ juhatus ei arutanud endise töötaja esitatud kompromissettepanekut ja soovis vaidlust jätkata. Antud vaidlus on veninud juba väga pikaks ja tundub, et jätkub kohtus.
MTÜ seaduse § 19. Üldkoosoleku pädevus sätestab:
(1) Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4) ... , õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine;
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud küsimuste otsustamist ei tohi põhikirjaga anda juhatuse või muu organi pädevusse.
Kas juba käimasolev vaidlus Töövaidluskomisjonis läheb selle alla?
2)KÜ juhatuses on 9 liiget. Kui toimub KÜ juhatuse koosolek ja sellel osaleb ainult 2 liiget ning 3 liiget on andnud neile kahele lihtkirjaliku volitus, kas antud koosolek on informatiivne või otsustusvõimeline?
MTÜ seadus sätestab:
§ 29. Juhatuse otsus
 (1) Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.
 (2) Kui juhatus koosneb mitmest liikmest, on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

3)KÜ seaduses on kirjas : § 13.  Korteriühistu otsused
  (2) Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras.
Kui KÜ juhatus võtab küll vastu otsuseid, kui KÜ liikmetele teatavaks ei tee, kas nad on siis õigustühised?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

MTÜS § 19 lg 1 p 4 käsitleb MTÜ (sh KÜ) juhatuse liikme vastu hagi esitamist. Olukorras, kus MTÜ teeb enda seadusliku esindajaga tehingu või esitab tema vastu nõude, peavad seda otsustama MTÜ liikmed ning määrama ka isiku, kes selles tehingus või vaiduses MTÜ-d esindab.

Eelduslikult on nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtus peetavas vaidluses määratud juhatuse poolt konkreetne isik, kes seal KÜ-d esindab. Kompromissi sõlmimine või mittesõlmimine sõltub seega esindajast ja talle antud juhistsest (millistel tingimustel on kompromissi sõlmimine lubatud). Soovi korral võib endine töötaja teha omapoolseid kompromissettepanekuid ka kõigile juhatuse liikmetele, aga reeglina allkirjastab kompromissi ikkagi KÜ-d vaidluses esindav isik ehk eelkõige peaks endine töötaja suhtlema sel teemal temaga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas tagasiastunud, kuid üldkoosolekuni juhatuse koosolekutel osalenud ja hääletanud liikme hääletamine on õigustühine?02.11.2015

Korteriühistu juhatuse liige esitas veebruaris 2015 tagasiastumisavalduse juhatuse liikme kohalt. Samas osales ta hiljem juhatuse koosolekutel ja võttis osa hääletamisest otsuste tegemisel. KÜ üldkoosolek toimus alles oktoobris ja kinnitas tagasiastumise. Kas antud juhatuse liikme hääletused juhatuse koosolekutel perioodil veebr.- okt. on kehtivad või õigustühised?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni

Eeltoodut on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi p-s 15, märkis Riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 tehtud lahendi p-s 17 on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et „seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12 tehtud lahendi p-s 9 on Riigikohus otse väljendanud, et „seega on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus, et „juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177)“.

Kõik viidatud põhimõtted kehtivad ka mittetulundusühingute puhul.
Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et ka olukorras, kus registrikaardi kohaselt on juhatuse liikmete volitused kehtivad, on volitused siiski lõppenud juhatuse liikme tagasiastumise tõttu. Juhatuse liikme volituste lõppemise aja tuvastamiseks tuleb vaadata tagasiastumise avalduse täpset sisu.

Olukorras, kus isik pole enam juhatuse liige, ei saa ta osaleda ka juhatuse otsuste vastuvõtmisel ning tema poolt antud häältega ei saa arvestada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas MTÜ võib pakkuda avalikel üritustel esmaabi teenust?21.09.2015

Tere,
Kas MTÜ võib pakkuda avalikel üritustel esmaabi teenust? Kõik liikmed on läbinud Punase Risti esmaabi koolituse (18h).

Lugupidamisega

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Nõuded avalikule üritusele sõltuvad konkreetsest kohalikust omavalitsusest ja samuti ürituse suurusest ning ohtlikkusest. Sageli tuleb üritused kooskõlastada ka Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeametiga, kellele võivad samuti olla erisoovid. Näiteks Viljandis toimuvate (väiksemate) ürituste puhul piisab üldjuhul sellest, et vastutavatel isikutel on kehtiv esmaabitunnitus (https://www.viljandi.ee/avaliku-sundmuse-luba).

Seega tuleb lähtuda iga konkreetse ürituse korraldamiseks antud loast ja sellest tulenevatest nõuetest.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mis õigused mul on kandeid vaidlustada kui korteriühistu juhatuse on vassinud registrikandega?24.08.2015

Äriregistri andmetel on meie ühistus 30. juunil samaaegselt toimunud kaks üldkoosolekut, kus valiti ühistule uut juhatust. Sellesisulist teadet meie trepikoja teadetetahvlilt ma ei leidnud. Koosoleku esimeses protokollis on kirjas, et valiti kolmeliikmeline juhatus ja lisana arvati juhatusest välja kolm liiget ja lisati üks uus liige. (Äriregistrisse kantud 16. juuli), notariaalsed kinnitused juures.
Teises valiti juhatus neljaliikmeline. (Äriregistrisse kantud 27. juuli).
Minu küsimustele ühistu juhatusele, kuidas selline asi võimalik on, vastab juhatus: inimlik eksitus.
Kuidas on võimalik, et tegemist on inimliku eksitusega, kui koosolekul toimus õiguspärane ja seadusest lähtuv hääletamine ja protokollimine? Ja miks ei ole nii tähtsat protokolli infostendile korteriomanikele tutvumiseks üles pandud?
Kas saab nii tähtsas asjas eksida ja seejärel ilma uue koosolekuta 11 päeva pärast registrikannet muuta? Kas mul on õigus nõuda uusi juhatuse valimisi?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida mh koosoleku päevakord. Lg 5 sätestab, et sellest tuleb ette teatada vähemalt 7 päeva (eeldusel, et põhikirjas pole määratud täpsemat üldkoosoleku kokkukutsumise korda).

Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud nt eelnimetatud nõudeid, ei ole MTÜS § 21 lg 3 kohaselt üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Seega olukorras, kus Teid üldkoosoleku(te) toimumisest ei teavitatud, puudus üldkoosoleku(te)l ka õigus otsused vastu võtta ja saate oma õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole.

Kokkuvõttes on Teil õigus kolme kuu jooksul alates üldkoosoleku otsuse teadasaamise päevast esitada kohtusse ühistu vastu hagi üldkoosoleku otsuste tühistamiseks (korteriühistuseadus § 13 lg 3).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas lõpetada korteriühistu?10.08.2015

Tere! Kuidas oleks võimalik lõpetada korteriühistu tegevus? Oleme 4-korteriline maja, algul oli 3 korterit ühistus, nüüd 1 korter ära müüdud ja oleme veel kahe korteriga alles jäänud. Elan ise linnas ja väga tülikas on näiteks käia maal vaatamas, sest aastaid omal ka juba palju. Kas aitab sellest kui saadan notarile ühistu lõpetamise üldkoosoleku protokolli või käivad asjad teisiti, olen selles osas võhik. Ette tänades!

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Esmalt märgin, et korteriühistu liikmeteks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud (korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1). Uus omanik muutub automaatselt ühistu liikmeks samast päevast, mil ta sai oma korteri omanikuks (KÜS § 5 lg 2). Seega Teie korteriühistus on endiselt 4 liiget.

Korteriühistu lõpetamisele laienevad tavalise mittetulundusühingu lõpetamise sätted. Seega võib korteriühistu lõpetada üldkoosoleku otsusega (mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 38), kuid selle otsuse poolt peab olema hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest (eeldusel, et ühistu põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet).

Kui üldkoosolekul õnnestub selline otsus häälteenamusega vastu võtta, tuleb juhatusel esitada korteriühistu lõpetamise registrisse kandmiseks registripidajale avaldus koos üldkoosoleku otsuse ja protokolliga (MTÜS § 41 lg 1 ja lg 2).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mis sammud tuleb mul astuda, et korteriühistu juhatusest tagasi astuda?03.06.2015

Nii seadus kui KÜ põhikiri näeb ette, et "Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule". Soovin KÜ juhatusest lahkuda. Eraldi juhatuse liikme lepingut sõlmitud ei ole.
Mis sammud mul juhatusest lahkumiseks teha tuleb? Kas pean KÜ üldkoosolekule adresseerima oma tagasiastumise avalduse? Mis hetkest alates lõpevad minu õigused ja kohustused juhatuse liikmena ning vastutus? Kas minu tagasi astumine ja uue juhatuse liikme valimine tuleb panna üldkoosolekule otsustamiseks?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 3.1 sätestab, et juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile.

Kuna juhatuse liikme määrab MTÜ liikmete üldkoosolek, tuleb tagasiastumise avaldus saata kõikidele MTÜ liikmetele. Teie volitused MTÜ juhatuse liikmena lõppevad avaldusse märgitud ajast.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas vastuolus hea tava ja heade kommetega toimuv üldkoosolek piirab hääleõigust?02.06.2015

Tere.
Kas võib olla alust üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks (kolme kuu jooksul või hiljem otsuste tühiseks tunnistamiseks), kui üldkoosolek kutsuti kokku ebamõistlikult väiksesse ruumi, kuhu füüsiliselt ei mahtunud või poleks saanud mahtuda kõik kohale tulnud osanikud, kusjuures paljud teised osanikud jätsid tulemata, sest nad teadsid või pidid teadma, et kvoorumi tagamiseks pidi ruum olema kordades suurem? Kujunenud olukorras ei olnud esmane koosolek (ehk "üldkoosolek", mis jäi toimumata kunstlikult tekitatud kvoorumi puudulikkuse tõttu) üldkoosolekute heale tavale vastav üritus, sest ukse taha jäänud osanikel oli hääle- ja sõnaõigus piiratud, mis on ka heade kommetega vastuolus. Seega, kas teine üldkoosolek (samas ruumis, kuhu taas ei mahtunud või poleks saanud inimväärikalt mahtuda kõik soovijad-osanikud) sai olla õiguspäraselt "korduv" üldkoosolek?
Teine korduv üldkoosolek kutsuti kokku kuue nädala möödudes, kuigi põhikiri sätestab maksimaalselt kolmenädalast vahet. Kas selline asjaolu võib olla aluseks üldkoosoleku otsuste tühiseks tunnistamiseks?
Lugupidamisega, osanikud.

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tegemist pole otseselt seaduses sätestatud kohustuse rikkumisega, kuid samas võib tegemist olla siiski õiguse üldise põhimõtte (eelkõige hea usu põhimõtte) rikkumisega, mis võib tuua kaasa üldkoosoleku tühisuse. Konkreetsema vastuse andmine eeldab faktiliste asjaoludega põhjalikku tutvumist ning lõpliku hinnangu peab igal juhul andma kohus.

Lisaks on oluline märkida, et üldkoosoleku tühisuse tõenäosus on eelkõige suurem olukorras, kus osanikud füüsiliselt ruumi ära ei mahu. Kui tegelikult tuli kohale selline arv osanikke, kes kõik ruumi ära mahtusid, siis saab üldkoosoleku kokkukutsuja (õigustatult) väita, et ta eeldaski (nt varasemalt praktikale tuginedes), et kõik osanikud kohale ei tule ja ruumiga probleeme ei teki. Samuti peaksid kohale tulnud osanikud üldkoosoleku alguses selle probleemi tõstatama (kui inimesed faktiliselt ruumi ära ei mahu) ning paluma koosoleku alguses viia koosolek üle mõnda teise ruumi. Kui sellist palvet esitatud pole ja/või kõik üldkoosolekule tulnud isikud mahtusid ruumi ära, siis on üldkoosoleku otsuse edukas vaidlustamine pigem vähetõenäoline.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas korteriühistu juhatuse liikme poolt tehtud tehingud on kehtivad, kui registris on tema volituste kuupäev ammu möödas?18.05.2015

Äriregistri teabesüsteemis olevate korteriühistu juhatuse liikmete volituste kestvuse kuupäevad on aegunud 2012 a. (uut juhatust pole valitud). Kas pärast seda juhatuse liikme poolt tehtud pangatehingud/allkirjastatud dokumendid on kehtivad või õigustühised?

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni

Eeltoodut on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi p-s 15, märkis Riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 tehtud lahendi p-s 17 on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et „seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12 tehtud lahendi p-s 9 on Riigikohus otse väljendanud, et „seega on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus, et „juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177)“.

Kõik viidatud põhimõtted kehtivad ka mittetulundusühingute puhul.

Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et registrikaardile märgitud juhatuse liikmete volituste lõppemise aeg ei too kaasa seda seda, et juhatuse liikme volitused on ka õiguslikult lõppenud. Juhatuse liikme volituste lõppemise aja tuvastamiseks tuleb vaadata juhatuse liikme valimises otsust.

Juhul, kui juhatuse liikme volitused on lõppenud, siis tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Seega probleemide vältimiseks võiks uus juhatus eelmise juhatuse liikme poolt tehtud tehingud hiljem heaks kiita. Praktikas see aga suur probleem pole, kuna tehingu tühisuse peab tuvastama kohus ning üldjuhul puudub pooltel selle vastu huvi.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas võin oma ettevõtte kaudu pakkuda korteriühistutele haldusteenust kui olen samal ajal ka seal juhatuse liige?20.04.2015

Tere. Töötasin enne ühes haldusfirmas haldurina ning pakkusin KÜ-dele haldusteenust. KÜ-de üldkoosolekud valisid ka mind oma KÜ juhatuse liikmeks (kokku 12 iseseisvat ühistut). Nüüd lõppes mul haldusfirmaga tööleping ning asutasin oma isikliku haldusfirma ning sooviksin kõik need KÜ-d nüüd oma isiklikule firmale üle võtta (töölepingus ei olnud klauslit, et peale töölepingu lõppemist ei tohi konkurentsi pakkuda). Küsin aga hoopis seda, et kas juhatuse liikmena võin haldusteenust pakkuda ka läbi oma firma kui KÜ juhatus nii otsustab või tuleks mul juhatuse liikme staatusest siiski loobuda? Majad sooviksid minu juhatuses edasi tegutsemist, sest neil endil ei ole piisavalt aega KÜ probleemidega igapäevaselt tegeleda, kuid palusid küsida, et kas ei teki siin nö huvide konflikti? Ise arvan, et kui on olemas võetud erinevatelt firmadelt haldusteenuse pakkumised ning ennast hääletamisel taandan, siis ei tohiks see probleemiks olla. Ning veel - kui mu tegutsemisluba võimaldab, kas võiksin siis ka mõnda teenust läbi oma firma pakkuda, kui mitmele ühistule tellides on soodsam pakkumist saada? Ette tänades

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Esmalt märgin, et ei saa täielikult välistada, et Teie endine tööandja Teie tegevuse tulemusena Teie vastu nõuet ei esita. Mh võib tegemist olla saladuse hoidmise kohustuse rikkumisega.

Korteriühistu võib teenuseid osta ka äriühingult, mis kuulub korteriühistu juhatuse liikmele või esimehele. Peamine piirang tuleneb mittetulundusühingute seaduse § 27 lg-st 5, mille kohaselt mittetulundusühingu (mille alla kuuluvad ka korteriühistud) ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud üldkoosolek. See ei kehti aga tehingu kohta, mis tehakse mittetulundusühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.

Seega tuleks Teile kuuluva äriühinguga sõlmitavad lepingud allkirjastada korteriühistu esindajana mõnel muul juhatuse liikmel. Lisaks on kindlasti mõistlik otsustada Teile kuuluva äriühinguga lepingute sõlmimine korteriühistu üldkoosolekul (küsides enne hinnapakkumisi ka teistelt teenusepakkujatelt).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas on võimalik ise MTÜ juhatuse liikme kohalt tagasi astuda kui minu sellekohast avaldust ignoreeritakse?06.04.2015

Tere,
Kuidas astuda MTÜ juhatusest tagasi, kui ma pole enam sellega pikemat aega seotud olnud? MTÜ liikmed ja teine juhatuse liige on passiivsed ega tee selleks midagi.
MTÜ-l on kaks juhatuse liiget, rahaasjad on korras, aruanded esitatud. Kas minul on mingi võimalus ise end tagasi kutsuda juhatuse liikme kohalt ja kuidas see käib?

Tänud ette!

Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere

MTÜ juhatusest tagasi astumise avaldus tuleks saata MTÜ liikmetele. Seejärel tuleks sellest teavitada mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit (registriosakond@kohus.ee). Juhatuse liikme volitused lõpevad tagasiastumisega ning register peab ise viima registri tegeliku olukorraga kooskõlla. Seda reguleerivad mh mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 3.2 ja § 82.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee