Perekonnaõigus
Küsimus: Mis on elatisraha vähendamise aluseks, mis näitavad, et üks laps on majanduslikult vähem kindlustatud?17.10.2013
Olen olukorras, kus abikaasal on eelmisest elust laps ja ta maksab mitteametlikult lapsele elatisraha (160 eur). Kuid täna on kujunenud olukord, kus meie ühise lapse kulud katan ainukesena mina ja mul ei ole tõesti võimalik oma lapsele ühes kuus 160 eurot kulutada. Rääkimata sellest, et ka meie saaksime mõlemad oma lapsele kokku kulutada 320 eur. Sügisel abikaasa sissetulek oluliselt vähenes. Olen aru saanud, et elatisraha vähendatakse juhul, kui üks laps jääb majanduslikult vähem kindlustatuks. Mis on need kriteeriumid/näitajad mis näitavad, et üks laps on majanduslikult vähem kindlustatud? Kuidas seda välja selgitada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 102 lõike 1 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla elatise alammäära, mh siis, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Asjaolu tuvastamisel, et vanema peres kasvav laps on varaliselt vähem kindlustatum, kui elatist saav laps, lähtutakse vanema sissetuleku suurusest, vanema enda esmavajadustest ja teiste ülalpeetavate arvust. Samuti võetakse arvesse seda, kas vanema peres kasvaval lapsel on ka teine ülalpidamiseks kohustatud vanem (kui teine vanem on nt surnud, siis lasub lapse ülalpidamiskohustus täies ulatuses ühel vanemal).
Üldjuhul mõistetakse miinimummääras elatis vanemalt välja ja seda ka olukorras, mil vanemal on veel lapsi. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et vanem on kohustatud leidma vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks, seega on elatise vähendamine alla miinimummäära üsna erandlik.
Parimate soovidega,
Hanna Kiviarand
Küsimus: Kas isa peab maksma 18-aastasele täiskasvanute gümnaasiumi 8. klassis õppivale lapsele elatisraha?17.10.2013
Kas isa peab maksma 18-aastasele Täiskasvanute Gümnaasiumi 8. klassis õppivale lapsele elatisraha? Siiani maksab isa elatisraha vabatahtlikult. Laps ei tööta.
Aitäh!
Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis lasub vanemal lapse suhtes ülalpidamiskohustus, kuid mitte kauem kui lapse 21-aastaseks saamiseni.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui endine abikaasa ei pea kinni elatise maksmise notariaalsest kokkuleppest?17.10.2013
Tere,
Kevadel sai notaris tehtud leping, et iga kuu 9. kuupäevaks laekub elatisraha minu kontole 280 eurot. Algul tasus ilusasti, aga nüüd teatas endine abikaasa, et ta ei ole suuteline elatusraha maksma. Tean, et ta töötab ja elab Soomes ja sealsed palgad võrreldes Eestiga on väga head. Sooviksin teda mida peaksin tegema või kuhu pöörduma? Sooviks seda ka teada, kas mul on õigus endise abikaasa vanematelt elatusraha sisse nõuda kui nende poeg ei täida notariaalset kokkulepet?
Kevadel sai notaris tehtud leping, et iga kuu 9. kuupäevaks laekub elatisraha minu kontole 280 eurot. Algul tasus ilusasti, aga nüüd teatas endine abikaasa, et ta ei ole suuteline elatusraha maksma. Tean, et ta töötab ja elab Soomes ja sealsed palgad võrreldes Eestiga on väga head. Sooviksin teda mida peaksin tegema või kuhu pöörduma? Sooviks seda ka teada, kas mul on õigus endise abikaasa vanematelt elatusraha sisse nõuda kui nende poeg ei täida notariaalset kokkulepet?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui notariaalses vormis sõlmitud kokkuleppel on märge, et võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele, on tegemist täitedokumendiga. Nimetatu annab Teile õiguse pöörduda elatise mittemaksmisel täitemenetluse algatamiseks ja elatisraha kättesaamiseks kohtutäituri poole.
Kui nüüd selgub, et lapse isa elab ja tema vara asub välisriigis, ei saa kahjuks Eesti kohtutäitur elatisraha kättesaamisega aidata. Sellisel juhul tuleb elatisraha maksmise kokkulepe tunnustamise taotlus esitada välisriigi kohtule, et seda saaks sundtäita lapse isa elukohas (või tema vara asukohas).
Kui lapse isalt osutub elatisraha kättesaamine võimatuks, on iseenesest võimalik esitada lapse elatisnõue asenduskohustusena lapse isapoolsetele vanavanematele. Siiski ei anna selleks alust vaid mõne kuu ulatuses elatisraha mittemaksmine, sest eeskätt on ikkagi alaealisele lapsele ülalpidamise andmiseks kohustatud tema vanemad.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohtu korras tagantjärgi nõutud elatisraha võin kanda nüüd juba 18-aastase lapse kontole?16.10.2013
Tere.
Eksabikaasa esitas kohtule lapsele eatisrahanõude eelmise aasta oktoobris. Hagis oli nõutud üheaastane nõue tagasiulatuvalt ning elatis kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Mulle tuli kohtumäärus, milles oli märgitud, et see vastab TsMS nõuetele. Tegime eksiga kohtuvälise kokkuleppe, kus nõustusin tasuma tema nõuded. Kokkuleppes on, et aastase järelmakse tasun peale põhimakse tasumist-aasta jooksul.
Nüüd on laps 18.a., ei õpi ega ela ka kodus s.o. ema juures, vaid juba aasta oma tüdruksõbra peres. Kodus ei pidavat talle magamisaset olema (tema väide).
Selle aja, mil ta oli alla 18.a., on mul tasutud makse ema pangakontole.
Nüüd, kui hakkan maksma üheaastast järelmakset, tekkis küsimus, kas pean selle aastase järelmakse tingimata ema arvele kandma või on mul õigus kokkuleppel lapsega kanda see lapse arvele?
Eksabikaasa esitas kohtule lapsele eatisrahanõude eelmise aasta oktoobris. Hagis oli nõutud üheaastane nõue tagasiulatuvalt ning elatis kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Mulle tuli kohtumäärus, milles oli märgitud, et see vastab TsMS nõuetele. Tegime eksiga kohtuvälise kokkuleppe, kus nõustusin tasuma tema nõuded. Kokkuleppes on, et aastase järelmakse tasun peale põhimakse tasumist-aasta jooksul.
Nüüd on laps 18.a., ei õpi ega ela ka kodus s.o. ema juures, vaid juba aasta oma tüdruksõbra peres. Kodus ei pidavat talle magamisaset olema (tema väide).
Selle aja, mil ta oli alla 18.a., on mul tasutud makse ema pangakontole.
Nüüd, kui hakkan maksma üheaastast järelmakset, tekkis küsimus, kas pean selle aastase järelmakse tingimata ema arvele kandma või on mul õigus kokkuleppel lapsega kanda see lapse arvele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuna elatisraha on väljamõistetud tagasiulatuvalt selle perioodi eest, mil lapse seaduslikuks esindajaks oli lapse ema, peab elatise maksma lapse ema kontole.
Lapse isiklikule pangakontole võib elatise maksta siis, kui sõlmite lapse emaga sellekohase eelneva kokkuleppe.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida peaksin tegema, et kohtuvälise kokkuleppe alusel makstava aastase tagasinõude summa kätte saada?16.10.2013
Tere
Eelmisel aasta oktoobris esitasin kohtule hagi lapsele (17.a.) elatise saamiseks. Peale kohtumääruse saamist koostasime kohtuvälise kokkuleppe, kus oli ka üheaastane tagasinõue.
Kokkulepet notariaalselt ei kinnitanud. Kokkuleppe järgi pidi eks tasuma lisanõude peale põhimakse tasumist. Põhinõue on tasutud. Laps on nüüd 18.a. Nüüd küsimus, kui ta ei maksa seda nõuet, kas mul on võimalik see talt ikkagi sisse nõuda.
Mida ma selleks pean tegema?
Eelmisel aasta oktoobris esitasin kohtule hagi lapsele (17.a.) elatise saamiseks. Peale kohtumääruse saamist koostasime kohtuvälise kokkuleppe, kus oli ka üheaastane tagasinõue.
Kokkulepet notariaalselt ei kinnitanud. Kokkuleppe järgi pidi eks tasuma lisanõude peale põhimakse tasumist. Põhinõue on tasutud. Laps on nüüd 18.a. Nüüd küsimus, kui ta ei maksa seda nõuet, kas mul on võimalik see talt ikkagi sisse nõuda.
Mida ma selleks pean tegema?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Iseenesest peaks olema võimalik PkS § 108 alusel kuni 1 aasta eest tagasiulatuvalt elatist nõuda ka sellises olukorras, mil tagasiulatuva elatise nõuet ei esitatud koos edasiulatuva elatisenõudega.
Seega olukorras, mil isa vabatahtlikult kokkulepet ei täida, tuleks elatise tagasiulatuvaks väljamõistmiseks pöörduda uuesti kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas võin võtta oma elukaaslase nime, kui endise mehe nime enam ei soovi?16.10.2013
Lahutasin eksabikaasast 3 aastat tagasi, kuid jätsin endale tema perekonnanime. Nüüd aga üha enam mind häirib see nimi ja sooviksin ära vahetada.
Kas võin võtta ka uue mehe nime ilma abiellumata või on ainuke variant enda neiupõlvenimi? Koos oleme olnud 3a ja meil on ühine laps (uue mehe nimega).
Nimevahetusega kaasneb lihtsalt riigilõiv ja erinevate dokumentide vahetuse tasu?
Tänan!
Kas võin võtta ka uue mehe nime ilma abiellumata või on ainuke variant enda neiupõlvenimi? Koos oleme olnud 3a ja meil on ühine laps (uue mehe nimega).
Nimevahetusega kaasneb lihtsalt riigilõiv ja erinevate dokumentide vahetuse tasu?
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kindlasti on Teil võimalik tagasi võtta enda neiupõlvenimi, kuid nimevahetust ei lubata, kui soovite endale elukaaslase nime – seda on võimalik saada ainult elukaaslasega abielludes.
Nimemuutmiseks peate esitama perekonnaseisuasutusele vastava avalduse ja tasuma riigilõivu 38.34 eurot. Kui nimi on muudetud, lisandub dokumentide vahetamise tasu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada lapse isa nõusolek Soome kolimiseks, kui ta viibib vanglas?15.10.2013
Tere! Selline mure, et elame lapsega Soomes ja lapse isa kellega juba 2a. lahus elame, on hetkel Tartu Vanglas eeluurimise all. Selleks, et Soomes lapsega paberid korda saaksime, on vaja isa nõusolekut, aga kuidas on mul võimalik see saada kui lapse isa viibib kinnipidamisasutuses?
Suured tänud vastamast
Suured tänud vastamast
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teadaolevalt peab lapse välisriiki elama asumise kohta antud nõusolek olema notariaalne, seega tuleb lapse isal kohtuda nõusoleku andmiseks notariga. Notarid teevad ametitoiminguid vajadusel ka väljaspool notaribürood, seega on võimalik kutsuda notar ka kinnipidamisasutusse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas müüa ühist korterit, kui lahutatud abikaasa elab välismaal?15.10.2013
Tere!
Abielu jooksul soetatud korter on erastatud (kinnistusraamatusse kantud) naise nimele. Abielu lahutati 10 a. tagasi. Ühisvara ei jagatud. Endine abikaasa elab välismaal. Eespool esitatud vastusest teame, et ühisvara jagamise nõuet saab endine abikaasa esitada 30 a. jooksul. Kuidas aga võõrandada seda korterit? Kas võõrandamiseks peab olema tehtud endise abikaasa notariaalselt tõestatud nõusolek, mis peab olema tehtud Eesti notaribüroos? Mida teha, kui endine abikaasa ei anna nõusolekut? Millised tähtajad nendeks toiminguteks on ette nähtud?
Abielu jooksul soetatud korter on erastatud (kinnistusraamatusse kantud) naise nimele. Abielu lahutati 10 a. tagasi. Ühisvara ei jagatud. Endine abikaasa elab välismaal. Eespool esitatud vastusest teame, et ühisvara jagamise nõuet saab endine abikaasa esitada 30 a. jooksul. Kuidas aga võõrandada seda korterit? Kas võõrandamiseks peab olema tehtud endise abikaasa notariaalselt tõestatud nõusolek, mis peab olema tehtud Eesti notaribüroos? Mida teha, kui endine abikaasa ei anna nõusolekut? Millised tähtajad nendeks toiminguteks on ette nähtud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui peale abielu lahutamist ühisvara ei jagatud, kuulub abielu ajal soetatud korter endiste abikaasade ühisomandisse ja korteri võõrandamiseks on vajalik mõlema endise abikaasa nõusolek.
Kui välisriigis elav abikaasa ei saa tehingu tegemiseks Eestisse notari juurde tulla, tuleb välisriigis elaval abikaasal teha notariaalne volikiri tehingu tegemiseks. Volikiri peab seejuures olema apostillitud, eesti keelde tõlgitud ja tõlge notariaalselt kinnitatud.
Kui endine abikaasa ei anna korteri võõrandamiseks nõusolekut, tuleb ühisvara jagamise nõudega pöörduda kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatisraha ülekanne peab minema ilmtingimata isa kontolt või võib maksta ka isa uus abikaasa?15.10.2013
Abiellusin mehega, kellel on 2 alaealist last. Kas mina tohin kanda laste emale laste elatisraha oma abikaasa asemel?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Iseenesest ei mängi rolli, kelle pangakontolt elatisraha laekub, kuid kindlasti peab ülekantav summa olema elatisena fikseeritav – selleks tuleks selgitusse märkida nii vanema nimi, kes elatis maksab, lapse nimi, kellele elatist makstakse kui ka kalendrikuu, mille eest elatist makstakse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Milline on riigilõiv hagiavaldusega elatise väljamõistmiseks asenduskohustusena (isa vanematelt)?14.10.2013
Tere!
Soovin esitada kohtule hagiavalduse elatise väljamõistmiseks asenduskohustusena lapse isa vanemalt e. lapse vanaemalt.
Teadaolevalt on elatishagi riigilõivuvaba, samas elatise suurendamise/vähendamise hagi pealt tuleb maksta riigilõivu. Kuidas on lood hagiavaldusega elatise väljamõistmiseks asenduskohustusena - missugused riigilõivud sellega kaasnevad?
Lapse isalt on elatis välja mõistetud 2008.aastal. Alates väljamõistmise hetkest kuni käesoleva ajani ei ole ta sentigi elatist maksnud. 2011. aastal mõisteti ta kriminaalkorras süüdi KarS § 169 alusel. Sel kuul on kohtuistung sama, KarS § 169, alusel kokkuleppemenetluses.
Elatise nõue on kohtutäiturile esitatud, kuid nagu eelpool kirjeldatud, tulemusi ei ole.
Soovin esitada kohtule hagiavalduse elatise väljamõistmiseks asenduskohustusena lapse isa vanemalt e. lapse vanaemalt.
Teadaolevalt on elatishagi riigilõivuvaba, samas elatise suurendamise/vähendamise hagi pealt tuleb maksta riigilõivu. Kuidas on lood hagiavaldusega elatise väljamõistmiseks asenduskohustusena - missugused riigilõivud sellega kaasnevad?
Lapse isalt on elatis välja mõistetud 2008.aastal. Alates väljamõistmise hetkest kuni käesoleva ajani ei ole ta sentigi elatist maksnud. 2011. aastal mõisteti ta kriminaalkorras süüdi KarS § 169 alusel. Sel kuul on kohtuistung sama, KarS § 169, alusel kokkuleppemenetluses.
Elatise nõue on kohtutäiturile esitatud, kuid nagu eelpool kirjeldatud, tulemusi ei ole.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise nõudmine asenduskohustusena lapse vanavanematelt on sarnaselt lapse vanemalt elatise nõudmisega RLS § 22 lõike 1 punkti 2 kohaselt riigilõivuvaba.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand