Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mis vahe on elatisrahal ja elatisabil ning kuidas neid taotleda?11.11.2013

Tere!
Tegin kohtule elatisabi taotluse lapsele, kuid sealt tuli mulle vastus, et mitte rahuldada. Uurisin väheke asja ja selgus, et olen teinud miskit valesti. Täitnud vale avalduse. Nüüd mulle seletati, et pean taotlema enne elatisraha ja siis elatisabi. Kuid ma ei saa aru mis vahe neil on? Kas ma leian arvutist vajalikud blanketid? Kuna elan metsas ja linna pääs on väga raske, oleks arvutis mugavam. Kuidas see taotlemine siis õieti käib ühesõnaga?
Tänud

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Elatisraha ja elatisabi vahe seisneb selles, et elatist nõutakse lapse vanemalt, kuid elatisabi nõutakse riigilt ja elatisabi saamisel nõuab riik omakorda elatisabina makstud raha välja vanemalt, kes on kohustatud elatise maksmiseks.

Elatisabi saate taotleda tõepoolest alles siis, kui olete algatanud kohtumenetluse lapsest lahus elavalt vanemalt elatise väljamõistmiseks. Elatist saate nõuda kas hagimenetluses, esitades kohtule hagiavalduse või maksekäsu kiirmenetluses, esitades kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui Te taotlete elatise maksmist maksekäsu kiirmenetluses, on elatisabi taotlemise aluseks makseettepaneku määrus. Kui taotlete elatise maksmist hagimenetluses, peate elatisabi taotlemiseks kohtule esitama hagi tagamise taotluse, kus taotlete seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist ehk kostja kohustamist kohtumenetluse ajal elatist maksma. Kui kohus hagi tagamise taotluse rahuldab, on hagi tagamise määrus elatisabi taotlemise aluseks.

Ilmselt on lihtsam esitada läbi e-toimiku maksekäsu kiiremenetluse avaldus, sest siis ei tule kohtule täiendavalt esitada hagi tagamise taotlust, samuti on maksekäsu kiirmenetluse avalduse blankett e-toimikus üleval ja selle elektrooniline täitmine ei tohiks olla ülemäära keerukas.

Elatisabi saamiseks tuleb esitada taotlus oma elukohajärgsele sotsiaalkindlustusametile. Taotluse vormi leiate sotsiaalkindlustusametist. Elatisabi taotlemisel tuleb esitada isikut tõendav dokument ja makseettepaneku või hagi tagamise määrus. Taotluse saate esitada ka digitaalallkirjastatult.

Taotlus tuleb sotsiaalkindlustusametile esitada 30 päeva jooksul alates makseettepaneku või hagi tagamise määruse tegemisest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas võimaliku abielulahutuse korral kaotab abielu ajal tehtud testament oma kehtivuse?11.11.2013

Tere
Olen abielus, mul on sõlmitud abieluvaraleping. Soovin teha testamendi, millega pärandan mulle kuuluva kinnis- ja vallasvara minu abikaasa ja minu ühistele lastele, minul endal rohkem lapsi pole.
Kas võimaliku abielulahutuse korral kaotab abielu ajal tehtud testament oma kehtivuse?

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Abielu lahutamisega muutub kehtetuks abikaasade vastastikune testament, kuid Teie isikliku testamendi kehtivust abielu lahutamine kuidagi ei mõjuta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatisraha võlg kustub, kui laps täisealiseks saab?08.11.2013

Tere,
Laste isalt on välja mõistetud elatis kohtus 2007.a. 2000 krooni kuus, ehk 4000 kroon kokku. Isa maksis 500 krooni kokku kahele lapsele ja seda ka siis, kui omale sobis. Nüüd maksab 32 eurot kokku kahele lapsele ja laekumine ei toimu igal kuul. Olen pöördunud kohtutäituri poole, kes vastab, et tema ei saa midagi teha.
Samas ma tean, et võlgnik omab töökohta.
Millised oleks minu võimalused abi saada ja kuhu pöörduma peaksin? Kas võlg kustub, kui laps täisealiseks saab?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, mis põhjusel kohtutäitur midagi teha ei saa. Iseenesest on võimalus pöörduda ka teise kohtutäituri poole, kui praegune kohtutäitur ei ole elatisraha kättesaamiseks piisavalt aktiivne. Ilmselgelt esineb ka olukordi, mil kohtutäiturite käed on seotud – elatise maksmiseks kohustatud isikul puudub ametlik sissetulek ja muu vara (vallas- ja kinnisvara), millele sissenõuet pöörata.

Lapse täisealiseks saamisega võlg automaatselt ei kustu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui lapse isa ei maksa elatist, kuid tean, et ta teeb oma firmaga teenust sularaha eest?08.11.2013

Tere!
Lapse isa pole juba 6 kuud alimente maksnud. Alimendid on määratud kohtulikult juba mai 2013 ja andsin asja edasi kohtutäiturile.
Kohtutäitur uuris, et kinnisvara tal pole, ametlikku töökohta tal pole. Tean, et lapse isa teeb oma firma alt teenustööd teisele firmale, kus tasutakse sularahas. Lapse isal on aga võlgades firma, kas nii võib siis teha? Kuidas panna lapse isa ülalpidamiskohustust täitma? Kas on võimalik elatisnõuet pöörata lapse isa vanemate vastu?

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui elatise maksmiseks kohustatud isikul ametlikku sissetulekut ega kinnis- või vallasvara ei ole, puudub kohtutäituril sisuliselt võimalus elatisraha kättesaamiseks. Teoreetiliselt on võimalus esitada elatisnõue asenduskohustusena ka lapse isapoolsete vanavanemate vastu.

Kui lapse isa suhtub oma ülalpidamiskohustuse täitmisse niivõrd leigelt, võib teda äkki distsiplineerida kriminaalmenetluse alustamine KarS § 169 alusel. Selleks peaksite pöörduma politsei poole, kus saate esitada vastava avalduse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saab isalt elatusraha, kui ta ise käib veel alles koolis ja endalgi ei ole raha?08.11.2013

Tere!

Laste isa käib kutsekeskkoolis ja saab kooli poolt ainult stipendiumi paarkümmend eurot ja käib nädalavahetusi abistamas. Lapsed on 1 aasta 2-kuune ja teine 3a. Kuidas saab isa käest elatusraha kui tal endalgi ei ole raha, et maksta?


Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Riigikohus on korduvalt märkinud, et vanem on kohustatud leidma nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks vajalikud vahendid. Sellest seisukohast lähtuvalt mõistavad kohtud reeglina vanemalt vähemalt miinimumsummas (hetkel 160 eurot) elatise välja, arvestamata seejuures vanema töötust või muid põhjusi, mis mõjutavad vanema sissetulekut.

Kui lapse isa käest ei ole võimalik elatisraha nõuda, võib kõne alla tulla elatisraha nõudmine asenduskohustusena lapse isapoolsetelt vanavanematelt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas lahutada Iirimaal sõlmitud abielu, kui ise olen Eestis?07.11.2013

tere,
Sooviks uurida, kuidas on võimalik fiktiivset abielu lahutada, kuna aitasin toona sõpra, hiljem selgus muu. Abielu on Iirimaal 2006 aasta sõlmitud. Abikaasaga viimased 4 aastat kontakt puudub. Olemas abielu originaal tunnistus ja lasen selle legaliseerida ning notariaalselt kinnitada enam 19. sept 2013 ei pea seda apostillima. Olen saatnud talle e-maile, kuid pole kunagi midagi vastanud, lootsin, et saame kahekesi asja lõpetada, kuid asjata. Vajadusel saaksin Iirmaal elava eestlase ütlused selle kohta, et see abielu ei kehti. Kuna enda perre järgmise aasta aprillis sünnib laps, ei sooviks oma fiktiivse abikaasa andmeid lapse sünnitunnistusele, vaid ikka enda lapse isa omasid. Kas piisab, et legaliseerin ja notaraiaalselt kinnitan abielutunnistuse ja siis koostan hagi? Mis peaks olema hagi sisu? Kas aus tunnistus, et käitusin väga rumalalt ja lasin ennast reaalselt ära kasutada, sest selle abieluga on nii, et lõpuks olen pidanud kannatama materiaalset kahju ja maksma mehe poolt tekitatud võlgasid mulle.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui tegemist on fiktiivse abieluga, oleks abielu lahutamise asemel pigem mõttekas taotleda abielu kehtetuks tunnistamist.

Kui Teie alaliseks elukohaks on Eesti, võite abielu lahutamise või abielu kehtetuks tunnistamise nõudega pöörduda Eesti esimese astme kohtu poole. Selleks peaksite kohtule esitama hagiavalduse, milles sisalduvad Teie ja Teie abikaasa andmed, asjaolude kirjeldus ja selgelt väljendatud nõue (abielu lahutamine või abielu kehtetuks tunnistamine). Samuti tuleb hagiavaldusele lisada tõlgitud abielutunnistus (legaliseerimist ega apostillimist ei vaja!) ja maksekorraldus tasutud riigilõivu kohta (riigilõivu suuruseks on 100 eurot või 75 eurot, olenevalt hagiavalduse esitamise viisist).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul ei olegi õigust teada saada elatisraha kohtuasja lõpplahendit, sest kohtuistungist mind ei teavitatud?06.11.2013

2012.aastal tegin politseile avalduse eksabikaasa kohta, et ta ei maksa juba aastaid elatist. Selle aasta septembris kutsuti lõpuks prokuröri juurde. Kuna avalduse esitamisest oli möödas väga pikk aeg, kuulas prokurör mind uuesti üle. Järgmisel päeval prokurör helistas ja teatas, et oli unustanud minult võtta allkirja kokkuleppemenetluseks. Olin kokkuleppemenetlusega nõus, sest prokurör informeeris, et siis kui ka süüdistatav nõus on, ei pea ma minema kohtusse.
Oktoobri lõpupoole sain juhuslikult teada, et toimuski kohtuistung kokkuleppemenetluses. Mind ei informeeritud sellest. Kui helistasin kohtuniku sekretärile, sain väga ebameeldiva kohtlemise osaliseks. Mulle öeldi selge sõnaga, et ma ei ole mitte keegi.
Siit ka küsimus, kas mul ei olegi õigust teada saada antud kohtuasja lõpplahendit? Kas nõusolekuga kokkuleppemenetluseks andsin ära ka oma õigused kannatajana.
Kui antud kohtulahendit "Riigi Teataja" lehel ei avaldata, kas mul on siiski mingi õigus seda kohtust küsida?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Teil kui menetlusosalisel on kindlasti õigus tutvuda kohtulahendiga – seda saate küsida kohtust ja samuti peaks see üleval olema e-toimikus, kuhu saate id-kaardiga sisse logida.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mehe ähvardusel on alust, et lahutuse korral võtab ta lapse endale?06.11.2013

Tere!
Situatsioon: naine tahab oma abikaasast lahutada ja abielluda uuesti. Mees ütleb, et sel juhul jääb naine ilma oma alla kümne aastasest tütrest, et ta on läbi mõelnud viisi, kuidas seda teha.
Mees ise ei tööta kodulinnas, vaid graafiku alusel teises linnas, olles sageli 3-4 päeva kodust eemal. Sel ajal vaataksid last vanavanemad.
Naine tahab kolida teise linna ja pärast lahutust uuesti abielluda. Naisel on seal olemas töö ja uuel abikaasal samuti. Elamistingimused on väga head. Kas praegusel mehel on lootust naiselt "laps ära võtta".

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

"Lapse äravõtmise" all peate ilmselt silmas seda, kas isal on võimalik saada endale lapse ainuhooldusõigus. Reeglina ei lõpetata ühist hooldusõigust ka siis, kui vanemad elavad alaliselt lahus, veel vähem on selleks alust seetõttu, et üks vanematest otsustab uuesti abielluda.

Kui laps on siiani elanud alaliselt oma ema juures ja mingeid probleeme pole esinenud, ei ole ilmselt väga tõenäoline, et kohus annaks lapse hooldusõiguse täielikult lapse isale üle. Eriti veel olukorras, mil isal ei ole võimalik isiklikult lapsega pidevalt koos olla tihedate töölähetuste tõttu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas vormistada, kui 12-aastane laps tahab minna välismaale isa juurde elama?05.11.2013

Tere! Laste isa elab välismaal ja maksab laste emale elatist vabatahtlikult (lapsi on 3). Vanematel on ühine hooldusõigus, mis pandi paika kohtus. Laste elukoht on ema juures, kuna isa on välimaal, kuid käib 2 korda kuus lastega kohtumas. Nüüd avaldas kõige vanem laps (12-aastane) soovi minna elama isa juurde. Siit ka küsimus -kuidas seda vormistada, kas notariaalselt või kohtu kaudu? Kuidas toimub elatise maksmine, sest lapsi on kolm. Kas ema peab loomuma siinsest lasterahast (sellele lapsele), sest ka välismaal on lastetoetused. Kuidas oleks see kõik ametlik, sest teades lapse ema, ei ole temaga ükski suuline kokkulepe vettpidav. Ja kas ema saab keelata lapsel isa juurde kolimast. Ette tänades.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui vanematel on ühine hooldusõigus, peaksid nad lapse isa juurde elama asumises kokkuleppele jõudma. Kui lapse ema on vaatamata lapse selgele soovile isa juurde kolimise vastu ja takistab seda, on isal võimalik pöörduda kohtu poole ja taotleda lapse viibimiskoha otsustusõiguse üleandmist – kui see nõue rahuldatakse, on isal õigus ainuisikuliselt otsustada, kus laps edaspidi elama hakkab.

Kui vanemad jõuavad omavahel lapse välisriiki elama asumise osas kokkuleppele, puudub vajadus kohtusse pöörduda, sest kokkuleppe saab kinnitada notari juures.

Kui üks lastest hakkab elama isa juures, peaksid vanemad kokku arvutama kõigi kolme lapse kulud ja jagama need üksteise vahel enam-vähem võrdsetes osades. Lapsetoetus peaks laekuma selle vanema pangakontole, kes last tegelikult kasvatab.


Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kaas tegu on ühisvaraga, kui korter osteti ühisvarana, alles peale lahutust kanti korter kinnistusraamatusse?04.11.2013

Korter soetati abielu ajal (hooneteregistris näha). Abielu lahutati. Kinnistu moodustati peale lahutust ja kinnistusraamatus on märgitud üks omanik. Abieluvara registris info ühisvara kohta puudub. Kas tegu on ühis- või lahusvaraga?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Arvestades asjolu, et kinnistusraamatu kandel on õigustloov tähendus, kuulub korter, mille kohta tehti kinnistusraamatusse kanne peale abielu lahutamist, lahusvarana sellele abikaasale, kes on kinnistusraamatusse omanikuna märgitud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand