Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui ma vastutan lapse eest, kas siis peaksin teda ikka lubama emaga välismaale?15.11.2013

Olen eestkostja 2-aastasele poisile, kelle ema vanemlikud õigused on peatatud. Suhtleme noore emaga normaalsed. Pool aastat elas ka poisi bioloogiline ema meiega koos, kuid nüüd elab oma poiss-sõbra juures. Meil oli kokkulepe, et ta võib oma poega igal ajal külastada, ka koos sõbraga, ainult külastus peab kestma vähemalt ööpäev (see sobis lapsele kõige paremini, siis ei järgnenud ema lahkudes isegi nuttu). Kui tahab mitmeks päevaks jääda, siis saab lapse lasteaiast koju jätta ja olla pojaga kahekesi või siis kolmekesi (poiss-sõber). Nüüd hakkas ta nõudma, et tahab last viia enda poiss-sõbra juurde nädalavahetuseks. Mul on sellega raske leppida, sest ma ei saa ju vastutada, kui laps asub teises linnas. Kuid kohtuga on kogu vastutus minule pandud. Kui midagi peaks juhtuma siis ma ei kujuta ette mis saab. Lastekaitse aga peab seda normaalseks ja on mind täiesti "tanki" pannud. Nüüd tahavad noored lapse veel jõuludeks poiss-sõbra isa juurde Norra viia. Kuidas saan mina lubada lapse teise riiki, kus ma isegi ei tea kus nad elavad, mis inimestega on tegu. Palun aidake mul selgusele saada, kuidas ma peal käituma. Millised on seaduslikud tõekspidamised? Olen hirmust kaotanud juba une.

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Väga keeruline on Teile sellises olukorras nõu anda, sest tegemist on ikkagi Teie enda otsusega, mille langetate oma siseveendumuse alusel. Kui olete lapse eestkostja, on Teie õigus otsustada, kas lubate emal lapsega välismaale minna või mitte, kuid kokkuvõttes peaksite ikkagi talitama nii, nagu peate õigeks, arvestades nii enda, ema kui ka lapse huve.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Milliseid dokumente on vaja pärast lahutust perekonnanime muutmiseks?14.11.2013

Tere
Olen lahutatud ja sooviksin muuta oma perekonnanime. Lahutuspaberid on soome keeles. Kas mul on vaja nime muutmiseks eesti keelseid lahutuspabereid? Või kui on vaja, kas siis peab see olema tõlgitud ja notariaalselt kinnitatud?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Lisaks isikutunnistusele tuleb perekonnaseisuasutusse kaasa võtta ka sünnidokument, abielu lahutuse dokument ja kui soovite kanda suguvõsa perekonnanime, siis ka seda tõestavad perekonnaseisudokumendid.

Kui abielu lahutamise dokument on soomekeelne, tuleks see tõlkida eesti keelde. Kuna Eesti ja Soome on sõlminud legaliseerimisnõude tühistamise kokkuleppe teatud perekonnakonnaseisudokumentide osas, peaksite perekonnaseisuasutusest üle küsima, kas Teie abielu lahutuse dokumenti on vaja apostilliga kinnitada või mitte.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida peaksin tegema, kui emale makstav elatisraha ei jõua lapseni?14.11.2013

Tere

Maksan lapse emale igakuiselt alimente. Nüüd käib laps teises linnas kutsekoolis ja elab minu ema juures. Ise elan teises riigis. Laps on minu ema ülalpidamisel. Lapse ema kannab lapsele raha minimaalselt. Ta ei anna lapsele (ega ka minu emale) isegi seda summat, mida mina maksan, rääkimata siis enda panusest lapse ülalpidamisele. Mida teha, et lapsele mõeldud raha ka lapseni jõuaks?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Tegemist on üsna keerulise olukorraga, sest otsene lahendus sellele probleemile puudub. Perekonnaseadus küll sätestab üheselt, et vanem peab kasutama elatist lapse huvides, kuid samas vanemat kuidagi selleks sundida ei saa, sest mingisuguseid sanktsioone seadus selle kohustuse rikkumisel ette ei näe.

Soovitan Teil juhtida lapse ema tähelepanu asjaolule, et seadusest tulenevalt peab ta kasutama Teie poolt makstavat elatist lapse huvides ja seejuures ise sama suure osa juurde panema. Võibolla omab see lapse emale teatavat distsiplineerivat mõju.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas abielu lahutamine peab toimuma elukohajärgses kohtus?14.11.2013

Kas abielu lahutamine peab toimuma elukohajärgses kohtus? (Elan Saaremaal, aga Kuressaare kohtumaja n.-ö allub Pärnu maakohtule.) Või oleks saan/võin avalduse esitada ka Pärnu maakohtule?
Tänud ette

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 102 lõike 3 kohaselt esitatakse abieluasjas hagi abikaasade ühise elukoha järgi – kui abikaasadel ühine elukoht puudub, tuleb hagi esitada kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse lapse elukoha järgi ja ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saab isa lapse elukoha ja selle tingimuste osas kaasa rääkida avaldada?13.11.2013

Tere, elukaaslane (naine) plaanib kolida lahku ja tahab võtta lapse endaga, samas puudub tal endal kindel sissetulek ja kindel elukoht. Samas puudub ka minul kindel elukoht aga mul on kindel sissetulek.
Hetkel töötan ise soomes, aga on plaan tulla eestisse ja eestis oleks töögraafik jällegi vaheldumisi öisete ja päevaste aegadega, aga kui tuleksin eestisse saaksin ka kindla elukoha endale.
Lapse ema aga tahab sellist kokkulepet, et laps elab temaga ja mina käigu last vaatamas millal mulle aga sobib, et ta ei soovi mingit elatusraha minult välja nõuda, vaid ma peaksin need lihtsalt ise maksma vabatahtlikult.
Kuna ma tean seda, et lapse ema läheks lapsega oma ema juurde või vanaema juurde (kes on ka vana ja haige ning vajab rahu) siis ümberringi (eriti naise vanemad) on probleemid alkoholi ja tubakatoodetega, mida tarvitatakse seal liigselt ja igapäevaselt, mis ei ole minu arvates kuigi hea lapsele, kes on saamas kuu aja pärast 2-aastaseks.
Tahaksin teada, mis võimalused on minul kui lapse isal? Ma ei taha võtta ära hooldusõigust emalt aga ma ei taha ka seda, et laps elaks sellises keskkonnas. Ja mulle ei sobi see, et kui ema tahab lahku elama minna, et siis mina peaksin käima last vaatamas. Ma arvan, et õigem võiks olla see, kui lapse ema otsustab lahku kolida võiks ta jätta lapse minule ja käia teda ise vaatamas kui talle sobib ja vahest ka enda juurde võtta kokkuleppeliselt.
ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Laps peaks peale vanemate lahkuminekut jääma elama selle vanema juurde, kelle juures on lapse huvid enam kaitstud. Eeskätt peaksid vanemal, kelle juurde laps elama jääb, olema lapsega lähedased sidemed ja head suhted, kuid samas peaks see vanem olema võimeline pakkuma lapsele ka mõistlikke elamistingimusi.

Kui Te lapse emaga lapse edaspidises elukohas kokkuleppele ei saa, peaksite esmalt pöörduma oma murega lastekaitsetöötaja poole, kes aitab välja selgitada lapse jaoks parima lahenduse ja seejärel suunata vanemaid lapse huve arvestavat kokkulepet sõlmima. Kui seal kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb lapse viibimiskoha otsustusõiguse nõudega pöörduda kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas see, et ema maksab majaga seotud kulud, kus elavad isa ja laps, vähendab tema elatise maksmise kohustust?12.11.2013

Tere,
Tahaksin teada, kui suurt elatist peaks lapse isale maksma ema, kes elab ja töötab välismaal ning on lapse isa ja lapse elamiskoha omanik?
Lugu siis selline, et umbes kümme aastat tagasi võttis mu ema olemasoleva kinnisvara peale laenu, et osta ja remontida maakodu. Maakoju aga kolisid elama tema mees ja noorim laps. Kuna ema palk ei võimaldanud Eestis töötades pidada ülal kaht kodu, läks ema välismaale tööle. Siiamaani on ta maksnud maakoduga seonduvad kommunaalkulud, pangalaenu, ostnud minu vennale riideid, asju ja andnud nende raha küsimise peale ka raha.
Nüüd aga ema ei jaksa enam neid üleval pidada ning on võtnud vastu otsuse, et uuest aastast maksab kinni poja breketid (3100 eurot) ning mingi summa kuus ja kõik.
Ema on korduvalt pakkunud pojale, et ta võiks tulla välismaale elama ja õppima, ent poeg pole tahtnud. Tavaliselt koolivaheaegadel on poeg ema juures külas terve koolivaheaja (v.a suvel), siis ostetakse talle riideid ja kõike vajalikku. Ema käib ka neil vahel Eestis külas (2-5 päeva) ning siis käiakse poes ja ema kulud on 400 eurot.
Lapse isa käib tööl, ent tal puudub oskus rahaga ümber käia ning elab üle võimete.
Kas see, et maja, kus elavad isa ja poeg, on ema nimel ja selle pealt ta neilt raha ei küsi, vähendab tema elatise maksmise kohustust?
Kas lapse isal on õigus nõuda tagasiulatuvalt elatise maksmist?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse ema tasub kõik lapse eluasemega seotud kulud, võib seda sisuliselt käsitleda teatud osas ülalpidamiskohustuse täitmisena. Iseasi, kas see vastab poolele lapse igakuistest ülalpidamiskuludest.

Kui lapse isa pöördub kohtu poole elatise väljamõistmiseks, sh tagasiulatuvalt, ei pruugi kohus seda nõuet rahuldada, kui lapse ema suudab tõendada, et on oma ülalpidamiskohustust lapse ees kohaselt täitnud. Selle tarbeks soovitan lapse emal alles hoida kõikvõimalikud kuludokumendid, mis on seotud lapse ülalpidamisega, samuti tuleks kõik raha üleandmised teha pangaülekandega, et neid oleks hiljem võimalik tõendada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis asjaolud kohtus tavaliselt otsustavad, kelle juurde lahutuse järel laps elama jääb?12.11.2013

Tere,
Situatsioon: naine ja mees on abiellunud ja elavad koos, laps 6-aastane. Juhul kui naine soovib lahkuda, kas mehel on võimalust laps endale jätta (et laps elaks isa juures)? Naine ei tööta ja kunagi ei ole tööl käinud. Mees töötab paindlikul tööl. Situatsioon on keeruline, kuna naine tahab ka lapse anda juurde jätta. Mis tavaliselt kohus otsustab ja mis faktorid on olulised?
Kas üldreeglina on naisel suurem "võim" laps endale jätta?

Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui vanemad peale lahkuminekut lapse edasises elukohas kokkuleppele ei saa, tuleb lapse viibimiskoha otsustusõiguse üleandmise nõudega pöörduda kohtu poole. Kui kohus rahuldab vanema nõude otsustusõiguse üleandmiseks, on vanemal õigus ainuisikuliselt otsustada, kus laps edaspidi elama hakkab.

Otsustusõiguse üleandmise otsustamisel arvestatab kohus mitmeid erinevaid aspekte – eelkõige on oluline arvesse võtta, kummal vanemal on lapsega lähedasem side. Samuti üritatakse lapse senist väljakujunenud elukorraldust võimalikult vähe muuta, sest see võib lapse jaoks liigselt traumeeriv olla. Olenevalt lapse vanusest arvestatakse ka lapse enda arvamust. Varanduslik olukord reeglina sellises vaidluses rolli ei mängi.

Kui tegemist on väga väikese lapsega, peavad kohtud reeglina tõepoolest põhjendatuks pigem anda lapse viibimiskoha otsustusõigus üle lapse emale - see on ilmselgelt põhjendatav asjaoluga, et väikelaps on teatud eluperioodil sõltuv eeskätt oma emast.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui vanem ei ole 8 aastat kohtu poolt määratud elatist maksnud, mis aja eest saab veel seda nõuda?12.11.2013

Kui elatishagi on kohtule esitatud ja kohtunike poolt otsustatud kaheksa aastat tagasi ja lapsevanem pole sellest kinni pidanud, kui palju siis on elatisraha võimalik tagantjärgi nõuda? Kas kogu see kahekas aastat?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 sätestab, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.

Eelnimetatu tähendab, et 2005. a ülalpidamiskohustuse täitmise nõude (elatise nõuded 2005. a jaanuar – detsember) aegumine algas 01.01.2006.a. Kuivõrd nõuded aeguvad 3 aastaga, siis aegusid 2005. a elatise nõuded 2009. a lõppedes. Veel ei ole aegunud 2010. a ja hilisemad nõuded.

Aegumise juures tuleb silmas pidada ka aegumise katkemise aluseid. Teie kirjeldusest jääb kahjuks selgusetuks, kas ja millal on kohtutäiturile tehtud avaldus täitemenetluse algatamiseks. Sellest olenevalt võivad elatisenõuded aeguda teistusugusel ajal kui eelnevalt kirjeldatud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas notariaalset luba lapse välismaale viimise suhtes on võimalik kuidagi tagasi võtta, tühistada?11.11.2013

Lugu selline - abielu lahutatud, 6-aastane laps, koos ei ela. Alimendid kohtu kaudu välja mõistetud ja ka maksan neid korralikult. Andsin oma loa endisele abikaasale laps välismaale viia. Nüüd ei näe teda peaaegu üldse. Alustan uut elu ja soovin ka lapse elus reaalselt osaleda. Endine abikaasa ähvardab lapse teise mehe nimele kirjutada. Sünnitunnistuses olen mina bioloogiline isa. Kas see on ilma minuta üldse võimalik?

Kas seda notariaalset kinnitust lapse välismaale viimise suhtes on võimalik kuidagi tagasi võtta, tühistada? Tahan oma last siiski näha.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui Teie olete lapse sünnitunnistusele isana märgitud, ei saa Teie nõusolekuta last lapsendada (välja arvatud juhul, kui Teilt on lapse isikuhooldusõigus täielikult ära võetud, kuid Teie kirjeldusest seda ei järeldu).

Kui laps elab emaga välismaal ja Te ei saa lapsega suhtlemise osas emaga kokkuleppele, tuleks pöörduda oma murega Justiitsministeeriumi poole. Rohkem informatsiooni leiate järgmiselt veebiaadressilt ("Suhtlusõiguse tagamise taotlemine"– viimane lõik leheküljel): http://www.juristaitab.ee/KKK/perekonnasuhted/rahvusvaheline-lapseroov

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas 3 lapsele pean maksma kuus 3x160 eurot?11.11.2013

Oleme lahutatud. Mul on 3 last. Lapsed elavad ise ema juures. Kui palju täpsemalt igas kuus ma pean maksma 3 lapsele? Kas 160 euro x 3 lapsed = 480 euro? Või mis?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Elatis ühele lapsele ei tohiks olla väiksem kui pool alampalka – hetkel on alampalga suuruseks 320 eurot, seega ei tohiks igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 160 eurot. Sellest lähtuvalt peaks elatis kolmele lapsele olema minimaalselt 480 eurot kuus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand