Tööõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas tööandja peaks hüvitama tulumaksu, mis tekkis arvestusvea tõttu aga maksuamet nõuab seda minult?06.11.2018

Tere!
Küsimus maksuvabatulu kohta. Tegin aasta algul oma tööandjale avalduse maksuvaba tulu mitte arvestada (ehk siis 0). Nädal aega tagasi sain maksuametilt teatise, et minul võib tekkida tulumaksu juurde maksmis kohustus. Kuna minu palk on varieeruv siis eelnevalt ei märganud, et oleks midagi valesti. Nüüd asja uurides selgus, et viga tekkis palgaarvestuse programmis ja tööandjale oli see samuti üllatus. Selgus, et on tekkinud ca 1500 EUR-ne võlg maksuameti ees. See on väga suur summa ja selle maksmine on problemaatiline. Kuna tekkinud viga on tööandja poolne, kas tal oleks kohustus seda korvata?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töötaja ja tööandja lepivad kokku töötasu suuruses, sealhulgas töötasu arvutamise viisis. Töötasu lepitakse kokku brutosummas. Seega töötaja teab tööle asudes, milline on tema töötasu ja oskab arvutada enda väljateenitud töötasu suurust, ka siis, kui töötasu koosneb erinevatest osadest.

Kui töötaja on saanud kogemata ja/või tööandja arvutusvea tõttu rohkem töötasu kui väljateenitud, siis on tööandjal õigus see tagasi küsida. Samasugune põhimõte kehtib ka siis, kui töötaja on saanud vähem makstud maksude tõttu suurema töötasu kui väljateenitud. Sellisel juhul tuleb vähem makstud tulumaks riigile tagasi maksta. Olenemata sellest, et viga tekkis tööaja ja tööandja vahelise arusaamatuse tõttu, ei ole töötaja saanud väiksemat töötasu, kui kokku lepitud või kandnud kahju, vaid on saanud suurema tasu kui kokkulepitud, kuid seda vähem makstud tulumaksu tõttu. Vea avastamise koormus ei lange üksnes tööandjale, vaid ka töötajale, sest töötasu kokkuleppes on kaks osapoolt ehk tööandja ja töötaja ning töötaja on oma kokkulepitud töötasu suuruses sama teadlik tööandja.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tagasiulatuv koefitsiendi muudatus on õiglane ja seaduspärane?31.10.2018

Tere, minu palk koosneb põhipalgast ja tulemustasust. Septembris välja teenitud tulemustasu makstakse välja novembris. Meil on ühe konkreetse teenuse eest arvestatud tulemustasusse konkreetne summa. Nüüd oktoobri keskel vähendati seda summat 5 euro võrra. Selline muutus tehti tagasiulatuvalt septembrisse. Ehk siis korrigeeriti ka seda summat, mis sai septembris välja teenitud ja kuulub maksmisele novembri palgaga. Minu välja makstav summa vähenes seetõttu 25 euro võrra. Kas selline tagasiulatuv koefitsiendi muudatus on õiglane ja seaduspärane?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse § 12 kohaselt saba töölepingu tingimusi muuta kokkuleppel. Olulised töölepingu tingimused, mille muutmine eeldab poolte kokkulepet, on eelkõige töötamise asukoht, tööülesanded, töökoormus ja töötasu. See tähendab seda, et tööandja saab teha töötajale ettepaneku töötasu muutmiseks, sh vähendamiseks, kui töötajal on õigus tööandja ettepanekust keelduda. Kui töötaja keeldub, siis jätkub töötasu maksmine endistel tingimustel.

Lisatasu/preemia/tulemustasu vms, mis on saadud töö tegemise eest, on töötasu osa, mistõttu kehtib ka sellele töölepingu seaduse § 12 nõue. Kui tööandja maksab töötajale väiksema töötasu, siis on töötajal tekkinud saamata jäänud töötasu nõue, mida töötajal on võimalik nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Ka on õige saata töölised puhkusele seoses peamasina tehnilise rikkega?31.10.2018

Tere. Sooviks teada, kas tööandja saab saata töölised nö sundpuhkusele, sest tööd ei ole kuna peamasina tagavaraosad on tulemas teadmata ajal. Telefoni teel teatati alguses, et puhkame paar päeva ja paari päeva pärast teatati, et puhkame veel nädal. Lubati maksta ka puhkuse tasu. Aga see oli kõik suusõnaline. Seoses sellega tahaksin teada, kas tööandja toimib õigesti ja kui ei, siis kas annab midagi tagantjärgi teha või töölised on juba kaotajad.

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Töölepingu seaduse § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.

See tähendab seda, et kui töö tegemata jätmise on põhjustanud tööandja, nt on ettevõttes rike, remont vms, siis maksab tööandja selle aja eest töötajatele keskmist töötasu.

Samas ei ole keelatud, et tööandja ja töötaja lepivad kokku, et sel ajal kui ettevõttes on remont või rike, siis kasutab töötaja põhipuhkust või palgata puhkust.

Seega igal juhul tuleb nimetatud aja eest tasuda, välja arvatud juhul kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud palgata puhkuse kasutamises või töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas saan osa ka lisatasust, kui kuu lõpu seisuga lahkun töölt, palgapäev aga on uues kuus?31.10.2018

Andsin sisse lahkumisavalduse. Minu viimane tööpäev on 31.10, aga palgapäev on 05.11. Kuna minu lõpparve kantakse viimasel tööpäeval, siis kas mina ei pea saama lisatasu ja kas mul on sellele õigus? Olen ju ka oma panuse sellel kuul andnud. Aga kuuplaani täitumist ei näe ju kohe, kuigi tean, et see sai sel kuul täis, küsimus on vaid kui suure protsendi me ületasime ja selle pealt makstakse ka preemiat.

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töösuhte lõppemisel ei ole oluline, mis päeval on palgapäev. Töölepingu seaduse § 84 lg 1 kohaselt tuleb töölepingu lõppemise päeval välja maksta nn lõpparve. Seega kui Teie töösuhte viimane päev on 31.10, siis sellele päeval kannab tööandja Teie pangakontole lõpparve.

Mis puudutab preemiat, siis siin on oluline kindlaks teha, milliste kriteeriumite alusel seda makstakse. Kui preemia saamise aluseks on kuuplaani täitmine, siis tuleb preemiat kuuplaani täitmisel maksta kõigile, kes selle kriteeriumi täitsid, ka siis kui töösuhe lõpeb enne ametlikku palgapäeva.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus mind enne kalendriaasta (2018) lõppu nt nädalaks puhkusele saata, kui ma ise enne märtsikuud ei soovi?31.10.2018

Tere!
Asusin tööle 3. aprillil 2018. Seega saab 3. novembril töötatud 7 kuud. Tean, et puhkust on välja töötatud võrdeliselt päevade arvuga, st 7 kuu eest jne.
Aga kas tööandjal on õigus mind enne kalendriaasta (2018) lõppu nt nädalaks puhkusele saata, kui ma seda ise absoluutselt enne märtsikuud ei soovi. Kas ma olen kohustatud selle nt nädalase puhkuse enne selle aasta 2018 lõppu vastu võtma?
Lugupidamisega,

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse § 69 lg 3 kohaselt teatab töötaja tööandjale puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega kui Teie puhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse, siis teatab töötaja tööandjale, millal ta põhipuhkust kasutab. Tööandja saab töötajale teha üksnes ettepaneku, millal võiks töötaja põhipuhkust kasutada, kuid töötajal on õigus keelduda.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas töötajal võib olla 2,0 ametikohta erinevates asutustes?31.10.2018

Kas töötajal võib olla 2,0 ametikohta erinevates asutustes? 8.00 kuni 16.00 ühes kohas 40 tundi nädalas E kuni R ja sama palju alates 16.00-st teises kohas 40 tundi nädalas E-R.

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 43 lg 1 kohaselt eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg). Kui töötaja töötab rohkem kui kokkulepitud tööajanorm ette näeb, siis on tegemist ületunnitööga. Ületunnitöö on kokkuleppeline, s.t töötaja ei ole kohustatud nõustuma tööandja ettepanekuga teha ületunnitööd ja sellele on ette nähtud piirangud, millest rohkem ületunnitööd teha ei tohi. TLS § 46 lg-te 1 ja 3 kohaselt ei tohi tööaeg kokku ületada keskmiselt 48 tundi (erikokkuleppega 52 tundi) seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul. Lisaks on ette nähtud igapäevane puhkeaeg, mis peab olema vähemalt 11 järjestikust tundi 24-tunnise ajavahemiku kohta (TLS 51 lg 1). See tähendab seda, et töötaja maksimaalne tööpäeva pikkus saba olla 13 tundi.

Samas vaadeldakse eelnimetatud piiranguid ühe töökoha piires. See tähendab, et ühe tööandja juures ei ole võimalik kokku leppida suuremas koormuses kui täiskoormus ehk nn 1,0 koormus. Täiskoormusele võib kokkuleppel lisanduda ületunnitöö. Kuigi seaduse eesmärk on kaitsta töötajat ületöötamise ja läbipõlemise eest, siis kahe erineva töökoha valikul vastutab töötaja ise selle eest, kuidas puhkeaeg kahe asutuse vaates tagatud on. Iga tööandja vastutab selle eest, et tema ettevõttes oleks kõigile töötajatele tagatud lubatud töö- ja puhkeaeg.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas töötajatel on õigust nõuda lepingu muudatuse muutmist algsele ja tagant järgi töötasude ümberarvestamist?24.10.2018

Tere

08.2017a. tööandja tegi ettepaneku töötasu arvestamise korda muuta, esitletud kavandi põhjal sai muudatus 9 töötaja poolt allkirjastatud.
Lepingu muudatus nägi ette, et töötasu sõltub tööandja poolsest igakuisest plaani täitmisest. Näiteks jaanuar 2000 ühikut, veebruar 1900 ühikut. Kui jaanuari tulemuseks on 1800 ühikut siis palk koefitsiendi võrra väiksem, kui veebruaris tulemuseks 2000 ühikut siis palk koefitsiendi võrra suurem. Viimase 14 kuu kokkuvõtteks on töötajad suutnud vaid 2 kuul plaani täita kuna tööandja on igakuise plaani ebareaalselt kõrgeks tõstnud ning tulemuseks on, et töötasud on kõigil 20-30% vähenenud. Lepingu muutmise järgselt on töötajate poolt tehtud ühikud olnud kõrgemad kui lepingu muutmise eelsel perioodil mis sisuliselt veelgi suurendab tööandja kasu. Vana töötasu arvestuse järgi oleks töötajad saanud 12 kuu eest kõrgemat tasu. Kas töötajatel on õigust nõuda lepingu muudatuse muutmist algsele ja tagant järgi töötasude ümberarvestamist?
Tänan

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi muuta üksnes poolte kokkuleppel. Olulised töölepingu tingimused, mille muutmiseks on tarvis mõlema poole nõusolekut, on eelkõige tööülesanded, töökoormus, töötamise asukoht ja töötasu. See tähendab seda, et töötaja või tööandja võib teha teisele poolele töötasu muutmise ettepaneku, kuid teisel poolel ei ole kohustust nõustuda.

Kui tööandja tegi Teile 2017. aastal ettepaneku töötasu muuta, siis tuli töötajatel kaaluda, kas tööandja ettepanek sobib Teile või mitte. Tööandja ettepanekuga nõustumine peaks olema kaalutletud ja läbimõeldud otsus. Seadus ei keela nõustumist väiksema töötasuga. Eelkõige on tegemist töötaja õigusega keelduda tööandja ettepanekust. Kui töötajad on tööandja ettepanekuga nõustunud ning lisaks töötanud uue kokkuleppe alusel üle aasta aja, siis ei saa töötajad ühepoolselt nõuda töötasu muutmist. Töötajad saavad teha tööandjale ettepaneku ja vastavalt TLS § 12 on tööandjal õigus kaaluda, kas ta nõustub töötajate ettepanekuga või mitte.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas kojamehega, kelle töötundide hulk on kuus 50 h, võib sõlmida töövõtulepingu või peab sõlmima töölepingu?24.10.2018

Tere!

Kas majahoidja/kojamehega, kelle töötundide hulk on kuus 50 h võib sõlmida töövõtulepingu? Või peab selleks sõlmima töölepingu, mis oleks ebaotstarbekas.

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Enne lepingu sõlmimist on kõige olulisem kindlaks teha, millistele kriteeriumitele töö vastab ja vastavalt sellele valida sobiv leping. Üldjuhul tehakse tööd töölepingu alusel. Eraisikud ja juriidilised isikud võivad osutada ka teenust, nt käsundus- ja töövõtulepingu alusel. Teenuse osutamise lepinguid reguleerib võlaõigusseadus, töölepingut töölepingu seadus (edaspidi TLS).

TLS § 1 lõiked 1 ja 2 toovad esile töölepingu põhikriteeriumid:
- töö kui järjepideva protsessi tegemine (töötaja ja tööandja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töötaja/töö olemasoluks pikemaks ajaks);
- tööd tegeva isiku allutatus tööd andva isiku juhtimisele ja kontrollile, st töötaja kohustus järgida tööülesannete täitmisel tööandjalt saadud korraldusi ning tööandja õigus kontrollida töötaja kohustuste täitmist (tööandja määrab ära töö tegemise koha, aja ja viisi);
- töö eest perioodilise tasu maksmine (TLS § 33 lõikest 1 tulenev kohustus maksta töötasu vähemalt korra kuus).
- töötamine tööandja ruumides ja tööandja töövahendite kasutamine.

Töösuhtega ei ole tegemist juhul, kui tööd tegev isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev (TLS § 1 lg 4). Töö tellijale on kõige olulisemaks kriteeriumiseks töö lõpptulemus, st töö tellijal ei ole oluline aeg ja koht, kus töö sooritatakse.

Kohtud on mitmel korral leidnud, et töölepingu ja võlaõigusliku lepingu olulisemaks erinevuseks on teenust osutava isiku alluvuse määr tööd andvale isikule. Kui isik on oma tegevuse korraldamisel vabam ja saab ise määrata, kuidas ta täpselt teenust osutab, pidades samal ajal kinni teise lepingupoole juhistest, on tema sõltuvusaste võrreldes töölepinguga väiksem ning tegemist saab olla võlaõigusliku suhtega.

Kui teise lepingupoole tegevuseks on nt käsitöö tootmine, siis on temaga võimalik sõlmida nii tööleping kui töövõtuleping. Töölepingu sõlmimine tuleb kõne alla olukorras, kus töötaja töötab tööandja ruumides, tööandja vahenditega, allub tööandja korraldustele, sh töökorraldusreeglitele, töötab graafiku alusel ja saab perioodilist tasu. Töövõtulepingu sõlmimine tuleb kõne alla olukorras, kus isik osutab teenust, nt valmistab käsitööehteid kindlaks kuupäevaks oma ruumides ja oma vahenditega ning kokku on lepitud töö kriteeriumites.

Asjaolu, et töötajale on pakkuda tööd osalise töökoormusega, ei ole võlaõigusliku lepingu tunnus. Ka asjaolu, et töötaja töötasult tuleb osalise töökoormuse puhul töölepingulises suhtes maksta vähemalt kehtestatud sotsiaalmaksu kuumäär (sotsiaalmaksuseadus § 2 lg 2), ei saa olla aluseks võlaõigusliku lepingu sõlmimiseks. Hinnata tuleb, milline hakkab olema töö sisu, töötaja/töövõtja/käsundisaaja alluvusemäär, kus toimub toodete valmistamine jm ning vastavalt sellele valida lepinguvorm. Seega vastuseks Teie küsimusele on see, et hoolimata võlaõigusliku lepingu paindlikkusest, tuleb leping vorm valida vastavalt töö sisule ja tunnustele.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas on nii, et kui tööandja tõttu ei saa tööd teha, tuleb need päevad siiski kinni maksta?23.10.2018

Mees läks uude kohta tööle. Ja graafik oli kaks vaba neli tööl. Juhtus siis kaks päeva nädalavahetuse peale. Läks laupäeva hommikul tööle, aga uksekaardiga(kiibiga) sisse ei pääsenud. Seega nädalavahetusel tööd teha ei saanud. Kas on nii et kui tööandja tõttu ei saa tööd teha, tuleb need päevad siiski kinni maksta?
Aitäh,

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seadus (TLS) § 35 reguleerib olukordi, mil tööandja ei ole töötajale tööd andnud. TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.

Seega kui töötaja ei saanud tööd teha tööandja tegevuste või tegemata jätmiste tõttu, siis tuleb nimetatud aja eest maksta keskmist töötasu ehk nn alatunnitöötasu. Kui tööandja nimetatud tasu ei maksa, siis on töötajal tekkinud saamata jäänud töötasu nõue.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas struktuuri muutumisega omavalitsuses, kui töökohad kaovad, on töötajal õigust rahalisele kompensatsioonile?23.10.2018

Kas seoses struktuuri muutumisega omavalitsuses, mille tagajärjel kaovad töökohad, on töötajal õigust rahalisele kompensatsioonile või koondamistasule?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Seega koondamiseks peavad täidetud olema samaaegselt kaks tingimust. Esiteks peab ettevõttes olema toimunud töö ümberkorraldamine (nt kaks ametikohta liidetakse, toimub osakondade struktuuri muudatus vms) või väheneb töömaht (nt koolis väheneb õpilaste arv, tellimuste arv on oluliselt vähenenud vms) või töö lõpeb muul juhul (nt uue infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtuga ei ole tarvis teatud ametikohta vms). Teiseks peab eelnimetatud olukord kaasa tooma selle, et töötajale ei ole kokkulepitud tingimustel tööd anda. Olulised kokkulepitud tingimused on mh töötasu, töökoormus, töötamise asukoht, tööülesanded.

Enne koondamist peab tööandja TLS § 89 lg 3 kohaselt võimaluse korral pakkuma töötajale teist tööd ehk tööd uutel tingimustel. Kui töötaja keeldub, siis tööandja koondab töötaja. Kui töötaja nõustub, siis jätkub töösuhe uutel tingimustel.

Näiteks kui ettevõttes on töömaht vähenenud ja töötajale, kes töötab täistööaja alusel ei ole enam kokkulepitud koormusel tööd anda võib tööandja teha ettepaneku asuda tööle osalise koormusega. Kui töötaja keeldub, siis tööandja koondab töötaja. Peale töötaja koondamist võib tööandja tööle palgata töötaja, kes asub tööle samale ametikohale, kuid juba muudetud tingimustega ehk antud näite puhul osalise tööajaga.

Kui tegemist on koondamise olukorraga, siis annab tööandja töötajale kirjaliku ülesütlemisavalduse, millelt nähtub, mis põhjustel töösuhe üles öeldakse ning millal on töösuhte viimane päev. Koondamise korral maksab tööandja töötajale hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui töösuhe on tööandja juures kestnud 5-10 aastat, siis maksab lisaks tööandja hüvitisele koondamishüvitist ka Töötukassa ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui töösuhe tööandja juures on kestnud 10+ aastat, siis maksab lisaks tööandja hüvitisele koondamishüvitise Töötukassa kahe kuu keskmise töötasu ulatuses.

Koondamisel peab tööandja järgima etteteatamistähtaega. Kui töösuhe tööandja juures on kestnud alla ühe aasta, siis teatab tööandja koondamisest kirjaliku avaldusega ette vähemalt 15 kalendripäeva, kui töösuhe on kestnud 1-5 aastat, siis vähemalt 30 kalendripäeva, kui 5-10 aastat, siis vähemalt 60 kalendripäeva, kui 10 + aastat, siis vähemalt 90 kalendripäeva. Kui tööandja ei järgi etteteatamistähtaega, siis maksab tööandja töötajale lisaks koondamisehüvitisele hüvitist vähem etteteatatud aja eest TLS § 100 lg 5 alusel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).