Tööõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas tööandjal on õigus nõuda esinduse töötajatelt telefonimüügi tegemist?31.01.2020

Tere! Meie töölepingus on tööülesandeks klientide teenindamine esinduses sh juhataja ühekordsete korralduste täitmine. Umbes pool aastat tagasi hakati meid survestama, et helistaksime olemasolevaid kliente läbi tutvustamaks meie uusi teenuseid. Tänaseks on sellest saanud meie kohustus, selle tegemist nõutakse meilt iga päev ning need, kes pole päeva jooksul ühtegi kõne teinud, saavad juhatajalt noomida. Kas tööandjal on õigus nõuda esinduse töötajatelt telefonimüügi tegemist? Kas see läheb ühekordse korralduse alla, kui sellest on saanud igapäevane kohustus? See on väga vastumeelne kohustus ning keegi kollektiivist seda teha ei taha, aga tegemata jätta ka ei julge.

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu kirjalikus dokumendis lepivad töötaja ja tööandja kokku tööülesannetes (töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 3). Tööülesannete kirjeldus võib sisalduda ka ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatu osa. TLS § 15 lg 2 p 1 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Seega töötajal on kohustus täita neid tööülesandeid, milles on kokku lepitud ja mis tulenevad töö iseloomust. TLS § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi, sh kokkulepitud tööülesandeid muuta üksnes poolte kokkuleppel. Samas iga tööülesanne ei pruugi sisalduda ametijuhendis, vaid võib tuleneda töö iseloomust. Kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud uutes tööülesannetes, siis TLS § 17 lg 1 kohaselt peab tööandja korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Vastasel juhul on töötajal õigus sellest keelduda.

Kokkulepe tööülesannete muutmiseks võib olla nii suuline kui kirjalik. Seega tööandja võib töötajale alati teha ettepanekuid tööülesannete muutmiseks, kuid töötajal ei ole kohustust nõustuda. Töötaja võib uute tööülesannete pakkumise puhul pidada tööandjaga läbirääkimisi.

Lisaks töölepingus ja ametijuhendis kokkulepitule vaadeldakse ka poolte vahelist praktikat. Toome siinkohal selgitava näite. Töölepingus on kokku lepitud ühtedes tööülesannetes, kuid mõne aja pärast palub tööandja töötajal hakata täitma hoopis muid tööülesandeid. Töötaja asubki uusi ülesandeid täitma. Olukord, kus töötaja täidab uusi ülesandeid kestab pool aastat. Töötaja ei ole poole aasta jooksul teada andnud, et antud korraldus talle ei sobi. Poole aasta pärast on töötaja ja tööandja vahel arusaamatus ja töötaja viitab töölepingus kokkulepitud tööülesannetele ja keeldub ülesannete täitmisest, mida ta on juba pool aastat teinud. Siinkohal on pooled oma käitumisega märku andnud, et kokkulepe uute tööülesannete täitmiseks on sõlmitud (töötaja on täitnud ülesandeid pika perioodi vältel ning ei ole märku andnud, et see talle ei sobi). Kuna kokkulepe on sõlmitud, siis uuesti endiste tööülesannete täitmiseks tuleb saavutada uus kokkulepe TLS § 12 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 4 kohaselt loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimine või tegevusetuses tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast.

Seega antud juhul tuleb selgitada, millised on praegused tööülesanded, milles Te olete kokku leppinud (kas suuliselt, kirjalikult või poolte vahelise praktikaga).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas kergemale tööle üleviimise ajal saan samal ajal võtta ka puhkust?31.01.2020

Tere! Olen rase, kergemale tööle üleviidud ja käin poole kohaga tööl (tööandja võimaldas kergemale tööle üleviimist, haigekassa kompenseerib palgavahe). Tahan enne rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämist välja võtta oma põhipuhkuse jäägi. Küsimus: Kas kergemale tööle üleviimise ajal saan samal ajal võtta ka puhkust? Kas puhkuse ajaks jääb kergemale tööle üleviimise haigusleht kehtima või peab selle lõpetama? Aitäh!

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Kui töötaja on raseduse ajal üle viidud kergemale tööle, siis Haigekassa maksab palgavahe. Kuna töötaja teeb tööd ehk ei viibi töövõimetuslehel, siis on tal õigus kasutada töösuhtest tulenevaid hüvesid, näiteks viibida puhkusel.

Lisainfo, kuidas tööandja sellisel juhul Haigekassale andmeid edastab, leiate siit: https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/TVL/20190425_juhend_tooandjale-etvl.pdf

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas on lood 2020 aastal, 2015 veel kehtis, et tööandja peab tagama töökoha, kui inimene läheb tööle tagasi?31.01.2020

2015 veel kehtis, et tööandja peab tagama töökoha, kui inimene läheb tööle tagasi. http://www.vastused.ee/loe/oigus/toooigus/12376/kas-lapsehoolduspuhkuselt-naastes-peab.html
Kuidas on lood 2020 aastal?

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Kahjuks Teie viidatud lehte ei leitud, kuid eeldame, et küsimus puudutab lapsehoolduspuhkuselt naasmist. Töötaja ja tööandja vahel on sõlmitud tööleping, milles sisalduvad tingimused on kohustuslikud mõlemale poolele. See tähendab seda, et kui töötaja naaseb peale lapsehoolduspuhkuse kasutamist tagasi tööle, siis peab tööandja talle tagama samasugused tingimused kui tal olid enne lapsehoolduspuhkusele minekut. Kokkulepitud töölepingu tingimusi, sh töötasu, töökoormust, töötamise asukohta ja tööülesandeid, saab muuta üksnes poolte kokkuleppel (töölepingu seadus § 12). Seega kui töötaja naaseb lapsehoolduspuhkuselt, siis on tal endiselt kehtiv tööleping. Töötajale tuleb tagada samasugused tingimused nagu tal olid enne lapsehoolduspuhkusele minekut.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandja saab vallandada töötajat kui töötajal on mitu seletuskirja?31.01.2020

Kas tööandja saab vallandada töötajat kui töötajal on mitu seletuskirja?

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Tööandja saab töötajaga töösuhe üles öelda, kui selleks on olemas erakorraline põhjus. Hoiatamise arvu ja korda töölepingu seadus ei reguleeri. Kui töötaja on toime pannud rikkumise, siis tööandja pöörab sellele töötaja tähelepanu (hoiatab). Töötajal omakorda on õigus kirjutada seletuskiri, kus ta selgitab, miks selline olukord tekkis.

Ainuüksi hoiatuste ja seletuskirjade olemasolu ei pruugi olla põhjuseks vallandamiseks. Oluline on rikkumise sisu ja raskusaste. Näiteks, kui töötaja varastab, siis üldiselt peetakse seda raskeks rikkumiseks ja erakorraline ülesütlemine võib teatud juhtudel toimuda ka ilma eelnevate hoiatusteta. Kui töötaja hilineb, siis on tähelepanu pööramisi kindlasti tarvis rohkem. Lisaks võib üks ja sama rikkumine erinevas ettevõttes olla erineva raskusastmega. Näiteks ei pruugita hilinemist mõnes ettevõttes tähelegi panna, kuid teises ettevõttes jäävad kaupluse uksed suletuks või tööandja oluline partner teenindamata. Seega teadmata vaidluse sisu, ei saa anda ka hinnangut. Eelkõige tuleb Teil hinnata, kui raskete rikkumistega on tegu ka kas töösuhte jätkumine on võimalik.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas talitada tükitöölistega, et vähendada töötasu töö mitteandmise korral? 23.01.2020

Tere,
Töötasu vähendamine töö mitteandmise korral. Aja ja tunnitööga kõik selge. Kuidas talitada tükitöölistega.
Lugupidamisega

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav (TLS § 37 lg 1). Samal ajal annab see töötajale õiguse keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega (TLS § 37 lg 3).

Töötasu vähendamine TLS § 37 olukorras on aga lubatud vaid teatud tingimustel:

• Tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd. Seega ei kuulu TLS § 37 alla näiteks töömahu hooajalised muutused. Samuti ei tohi töömahu vähenemine olla tulenev või sõltuv tööandja enda mõjutatavatest majanduslikest asjaoludest, näiteks tarne- või hankelepingute sõlmimise edukusest;

• Kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötasu ei saa vähendada näiteks juhul, kui tööandjal ei ole kokkulepitud ulatuses töö andmine võimalik, kuid samas omab ta piisavalt rahalisi vahendeid töötasu maksmiseks ning puudub tegelik vajadus töötaja töötasu muutmiseks.

Ülaltoodud eeldused on kumulatiivsed, mis tähendab, et ühe eelduse puudumisel ei ole tööandjal õigus töötaja töötasu TLS § 37 alusel vähendada. Ettenägematud asjaolud on sellised, mida tööandja ei saa mõjutada (nt seagripp, Venemaa sanktsioonid), mille tõttu on tööandja töö korraldamine häiritud. Seega tuleb TLS § 37 olukorra määratlemisel alati hinnata, kas esinevad nimetatud eeldused ja mõlemad korraga.

Tulles konkreetsemalt tagasi Teie küsimuse juurde, siis selgitame, et töötajale peab olema igal juhul tagatud töötasu alammäär. Tagatud peab olema kas tunnitasu alammäär või kuutasu alamäär. See põhimõte kehtib igas olukorras, mitte üksnes töötasu vähendamisel. Seega, kui töötaja töötab tükitöö alusel, siis kuu lõpuks peab talle olema tagastud tema normtunnid korrutatuna tunnitasu alammääraga või kuutasu alammäär (või osalise tööaja korral proportsionaalne osa kuutasu alammäärast tulenevalt töökoormusest).
Kuivõrd on töötajal õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega, tähendab see tunnipalgalistel tunnitasu samaks jäämist, kuid tööaja vähenemist. Seega, analoogiliselt tükitöö alusel tasustatava töötajaga, vähendatakse taolise tunnipalgalise töötaja tööaega, mille tõttu väheneb ka selle töötaja töötasu.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandja võib keelata tootmisettevõttes töö ajal telefonide kasutamise ja määrata kindla aja ja asukoha kasutamiseks?23.01.2020

Kas tööandja võib vastavalt riskianalüüsi tulemustele keelata tootmisettevõttes töö ajal telefonide kasutamise ja määrata kindla aja ja asukoha, kus töötajad võivad telefoniga vajaminevaid toiminguid teha?

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töötajal on kohustus teha kokkulepitud ajal kokkulepitud tööd (töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 15 lg 2 p-d 1-2) ning täita õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi (TLS § 15 lg 2 p 3). Tööandjal on kohustus tagada töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused (TLS § 28 lg 2 p 6). Seega on tööandjal õigus kehtestada töökorraldusreeglid, mis ühest küljest kaitsevad töötajat ennast, kuid ka näiteks kliente, teisi kodanikke, masinaid, millega tööd tehakse ning tagavad töö sujuva toimumise.

Näiteks isikliku mobiiltelefoni keelamisel või kasutamise piiramisel tööajal võib olla mitu põhjust. Näiteks tööd, kus on suured ohutegurid (tootmistöö, töö erinevate masinatega või lõiketeradega, auto vm liiklusvahendite juhtimine jms), seal võib telefoni kasutamine põhjustada ohtlikke olukordi. Näiteks võib telefonihelin töötajat ehmatada. Telefoni vaatamine, sõnumitele vastamine vms võib põhjustada tähelepanu hajumist ja töötaja võib töötades masinatega endale või teistele vigastusi põhjustada. Seega kui telefoni kasutamine on keelatud ohutuse tagamiseks, siis võib see olla õigustatud.

Telefoni kasutamise keelamiseks või piiramiseks võib olla teisigi põhjuseid. Näiteks kui tegemist on töökohaga, kus on otsene kokkupuude klientidega, siis võib isikliku mobiiltelefoni kasutamine häirida ettenähtud teenindusstandardite täitmist (töötaja ei pane kliente tähele, sest saadab telefoniga sõnumeid, töötaja vestleb kliendi juuresolekul telefonis isiklikel teemadel, vaatab iga väikese ajavahemiku järel, kas internetis on uusi teateid, näites facebookis, instagramis või snapchatis jne).

Seega üldjuhul on telefoni kasutamise keelamine tööajal õigustatud. Telefoni kasutamise keelamine või piiramine peab olema õigustatud, sh on töötajal õigus tutvuda riskianalüüsiga, töösisekorra eeskirjadega ja muude dokumentidega, kus muuhulgas on sätestatud ka telefoni kasutamise piiramise põhjused ja reeglid. Kui tööandja on määranud telefoni kasutamiseks aja ja koha, siis tuleb tööandja korraldust täita. Muuhulgas võib töötaja isiklikku mobiiltelefoni kasutada ning interneti sisse lülitada ettenähtud puhkepauside ajal.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandja saab töötervishoiuarsti otsuse alusel lepingut üles öelda ka töövõimetuslehe kehtimise ajal?23.01.2020

Minu lähedane pereliige on töötanud pea 15 aastat ettevõttes, kus tuleb teha liini taga füüsilist tööd. Nüüd on tervislik seisund selline, et liini taga seista enam ei saa ega ei saa ka füüsilist tööd teha. Oli eelmisel aastal vahelduvalt haiguslehel, umbes nii, et kuu lehel, kolm nädalat tööl, siis jälle lehel 1,5 kuud ja siis natuke tööl ja nüüd selle aasta algul suutis käia hambad ristis küll ühe nädala tööl, aga paraku on nüüd uuesti lehel.
Tööandja suunas ta sundkorras töötervishoiuarstile ja ütles, et kui arst teeb otsuse, et ta ei saa enam sel töökohal jätkata, siis nad ütlevad töölepingu erakorraliselt üles. Töövõimetusleht hetkel kehtib. Kas tööandja saab töötervishoiuarsti otsuse alusel lepingut üles öelda ka töövõimetuslehe kehtimise ajal? Kas töötervishoiuarstil on pädevust ja voli teha perearstile ettekirjutusi kui pikalt perearst tohib töövõimetuslehte anda?

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 88 lg 1 p 1 kohaselt saab tööandja töötajaga töösuhte üles öelda erakorraliselt juhul, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Seega tööandja võib töösuhte TLS § 88 lg 1 p 1 alusel üles öelda kahel juhul, mis on järgmised:

1) töötaja on viibinud vähemalt neli kuud haiguslehel. Neli kuud ei pea olema järjestikused, vaid võib ka summeerida viimase aasta jooksul haiguslehel oldud aegu (haiguslehte tuleb kindlasti eristada hoolduslehest). Kui töötaja pikaajaline eemal viibimine põhjustab tööandjale töökorralduslikki ebamugavusi, siis saab see olla aluseks töösuhte ülesütlemisel. TLS § 88 lg 1 p 1 alusel saab üles öelda nii tähtajalise kui tähtajatu töösuhte. Töötaja võib viibida haiguslehel nii töösuhte ülesütlemise ajal kui töösuhte lõppemise ajal;

2) töötajal on arsti tõendi (võib olla nii perearsti kui töötervishoiuarsti tõend), mille kohaselt on töötajale teatud töö tegemine vastunäidustatud. Korrektne arstitõend sisaldab töötajale vastunäidustatud tegevusi, nt vastunäidustatud raskuste tõstmine, töö puidutolmuses keskkonnas vms. Töötaja tervise diagnoos tõendil ei ole oluline, sest see kuulub delikaatsete isikuandmete hulka. Kui tegemist on näiteks vastunäidustusega raskuste tõstmisele, kuid töötaja igapäevane töö sisaldab hulgaliselt raskuste tõstmist, siis ei tohi tööandja töötajale nimetatud tööd anda. Kui tööandjal ei ole võimalik anda töötajale tööd, mis sobiks tema tervisega, siis võib tööandja töösuhte üles öelda TLS § 88 lg 1 p 1 alusel.

Töösuhe võib lõppeda ka ajal, kui töötaja viibib haiguslehel, kui selleks on olemas õiguslik alus, nt TLS § 88 lg 1 p 1. Haigusleht kestab edasi. Ehk teisisõnu töösuhte lõppemine ei lõpeta haiguslehte. Töösuhte lõppemisel teeb tööandja töötamise registrisse vastava kande ja kannab üle lõpparve. Haigusleht kestab edasi ja tulevikus, kui haigusleht lõpeb, siis endine tööandja kinnitab selle.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas mul on õigus minna õppima kui õpe otseselt ei puuduta minu töö sisu, külla aga puudutab seda kaudselt?23.01.2020

Tere. Kas mul on õigus minna õppima kui õpe otseselt ei puuduta minu töö sisu, külla aga puudutab seda kaudselt.
Töötan üldhariduskoolis huvijuhina. Lisaks ka puutöö ringijuhina. Soovin õppida kutseõppekeskuses pilliehitust, mis suures osas puudutab puutööd ja käelist tegevust. Õpe kestab aasta ja koolis tuleb käia keskmiselt 3 päeva kuus. Saan aru, et tasustatud õppepuhkust tööandja selle eest maksma ei pea. Tööandja aga keeldub üleüldse kursustele lubama. Minu otsene küsimus ongi see, et kuna ma riigiteatajast ei suutnud vastust leida, siis kas mul on õigus ennast täienda/kas tööandjal on õigus mind mitte kursusele lubada?
Aitäh!

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 67 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses (edaspidi TäKS) ettenähtud tingimustel ja korras. TäKS § 13 lg 1 kohaselt antakse töötajale tasemeõppes õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeva eest maksab tööandja töötajale TäKS § 13 lg 3 kohaselt keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu. Lisaks on TäKS § 13 lg 4 kohaselt töötajal õigus saada tasemeõppe lõpetamiseks täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse TLS § 29 lõike 5 kohaselt kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu.

TäKS ei kehtesta, milliste õppetegevuste jaoks võib õppepuhkust kasutada. See tähendab seda, et töötaja võib õppepuhkuse ajal kirjutada lõputööd, valmistuda eksamiteks, teha koduseid töid, osaleda õppetöös jne. Õppepuhkus ei pea olema võetud ainult sessioonide või õppepäevade ajal. Samuti ei ole ette nähtud erandeid täis- ja osalise tööaja alusel töötavatele töötajatele.

Õppepuhkusele jäämisest teatab töötaja vähemalt 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis (TLS § 69 lg 3). Seega kui töötaja õpib tasemeõppes (nt omandab õpingute lõpuks keskeri hariduse, bakalaureuse- või magistrikraadi), siis on tal õigus saada 20 kalendripäeva eest keskmist kalendripäevapõhist töötasu. Siinkohal ei ole oluline, kas omandatav eriala on seotud ettevõtte tegevusega, kus töötaja töötab või mitte. Oluline on üksnes asjaolu, et töötaja õpiks tasemeõppes.

Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest järgmisel juhtudel:
1) Töötaja ei ole õppepuhkusele jäämisest teavitanud 14 kalendripäeva ette. Töötaja peab õppepuhkusele jäämisest teatama 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis kui õppepuhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse (TLS § 69 lg 3, TÄKS § 13 lg 6).

2) Töötaja soovib õppepuhkuse päeva või järjestikuseid õppepuhkuse päevi kasutada üksnes töötaja puhkepäevadel (TÄKS § 14 lg 1). Näiteks kui töötaja tööpäevad on E-R, kuid ta soovib õppepuhkust kasutada üksnes L ja P, siis on tööandjal õigus keelduda. Samas kui töötaja kasutab õppepuhkust E-P (selle aja sisse jäävad nii tööpäevad kui vabad päevad), siis õppepuhkuse andmisest keelduda ei saa.

3) Töötaja õpingud on peatunud akadeemilise puhkuse tõttu. Tööandjal on õigus nõuda õppeasutuse teatist tasemeõppes osalemise kohta. Õppeasutuse teatises tehakse märge akadeemilisel puhkusel viibimise kohta. Erandiks on siis olukorrad, kus õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibides läbida osasid aineid. Sellisel juhul õppepuhkuse andmisest ja tasu maksmisest keelduda ei saa (TÄKS § 13 lg 2).

Kokkuvõttes võib öelda, et kui tööandjal puudub eeltoodud alus keeldumiseks, siis tuleb õppepuhkust anda, kui töötaja on teinud avalduse 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis.

Järgnevalt selgitame, kuidas eristada tasemeõpet, mille eest on tööandjal kohustus tasuda puhkusetasu ja täiendõpet, mille eest puhkusetasu maksma ei pea.

Kutsekoolides toimub tasemeõpe teisel kuni viiendal kvalifikatsiooniastmel ning kvalifikatsiooni-tasemed jagunevad esmaõppeks ja jätkuõppeks. Tasemeõppe ja täienduskoolituse selgemaks eristamiseks on hea kontrollida ka seda, kas õppekava on registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS). Täienduskoolituste/ kursuste õppekavasid EHISes ei ole.

NÄITED. Kutseõpe ehk tasemeõpe on: 1) Kuuekuuline kodu- ja sisustustekstiilide õmblemine (4. taseme kutseõppe esmaõpe, Tallinna Tööstushariduskeskus); 2) Viiekuuline meisterjuuksuri õppekava (5. taseme kutseõppe jätkuõpe, Tallinna Tööstushariduskeskus); 3) Kuuekuuline kelneri õpe (neljanda taseme kutseõppe esmaõpe, Tartu Kutsehariduskeskus); 4) Üheaastane lapsehoidja õpe (neljanda taseme esmaõpe).

Lisas kui kutseõppeasutuse poolt on väljastatud teatis, millele on märgitud õppekava nimetus ja sulgudesse kirjutatud õppekava kood, siis on tegemist tasemeõppega, sest õppekava koodi kursusel/koolitusel ei ole.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas käituda, kui koondatakse aga tööstaaži väidetavalt 3 kuud, kuigi töötanud 5 aastat, mina töölepingut muutnud ei ole?17.01.2020

Tere!
Töötan firmas alates jaanuarist 2015.a. Nüüd sain teada, et seoses kaupluse sulgemisega mind koondatakse. Kuna tööstaaž on 5 aastat, olin kindel, et saan Töötukassast koondamishüvitise nii kaua, kui otsin teist tööd. Ja kõik oleks tore, kui mitte üks väike nüanss: novembrist 2019.a. juriidiliselt meie kauplus hakkas töötama teise firma nime alt. Omanik, töökoht, töösisu - absoluutselt kõik jäi samaks.
Maksuameti lehel on info, et endise firmaga tööleping lõpetatud poolte kokkuleppel ja kohe sõlmitud uue firmaga. Ametlikult minu poolt ühtegi allkirja firma vahetamise ajal lepingutele pandud ei ole.
Kokkuvõttes ma olen töötanud ühes töökohas ja ühel omanikul üle 5 aasta, aga Maksuameti andmetel töötasin viimasel töökohal vaid 3 kuud. Seega mul ei ole õigust koondamishüvitist ega Töötukassa toetust saada.
Kuidas ma peaksin käituma sellises olukorras? Kuidas võiks tõestada oma tegelikku tööstaaži?
Ette tänades

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Teie küsimusele vastamiseks selgitame esmalt ettevõtte ja töölepingute üleminekut.

1. Ettevõtte üleminek
Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 112 reguleerib töölepingute üleminekut ettevõtte ülemineku korral. Ettevõtte üleminek võib toimuda mis tahes õiguslikul alusel (juriidiliste isikute ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, müügileping, rendileping jne), mille raames lähevad üleandjalt omandajale üle ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muuhulgas ka ettevõttega seotud lepingud ning ettevõtte jätkab sama majandustegevust. Töölepingud lähevad üle muutumatul kujul (TLS § 112 lg 1). See tähendab, et uus ettevõtte ei sõlmi uusi lepinguid, vaid töölepingud lähevad muutumatul kujul üle. Muutub üksnes tööandja nimi. Midagi muud ei tohi töötajate jaoks muutuda – tööülesanded, töötasu, töökoormus ja töötamise asukoht jäävad samaks. Muutub üksnes tööandja nimi. Tööandja nime muutmiseks ei ole töötajate nõusolekut tarvis. Lisaks lepingutele lähevad üle ka väljateenitud, kuid aegumata puhkused. Samuti ei katke tööstaaž.

2. Uus töösuhe
Üks ettevõte lõpetab tegevuse. Töötajatega lõpetatakse töölepingud (lõpetamiseks on mitu võimalust, nt poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel, koondamine § 89 lg 1 alusel vm). Töölepingute lõpetamisel tuleb vanal ettevõttel töösuhte viimasel päeval üle kanda lõpparve. Lõpparve sisaldab väljateenitud, kuid saamata jäänud töötasu ja väljateenitud, kuid aegumata põhipuhkusehüvitist. Seejärel sõlmivad töötajad uue ettevõttega uued töölepingud. See tähendab, et eelmised väljateenitud puhkused ei lähe üle (need on eelmisel ettevõttel lõpparvega välja makstud) ning ühtegi n-ö seotust vana ettevõttega pole. On alustatud täiesti uus töösuhe.

Seega kui novembris 2019 toimus ettevõttes muudatus, kas üks ettevõte ostis teise vms, kuid ettevõte jätkas samasugust majandustegevust, siis see tähendab töölepingute üleminekut. Teine oluline nüanss on see, et töötamise register ei lõpeta töösuhet. Töösuhe saab lõppeda üksnes siis, kui tööandja on andnud töötajale (või vastupidi) kirjaliku ülesütlemisavalduse, nt koondamise tõttu (või töötaja omal soovil). Ka poolte kokkulepe TLS § 79 alusel saab toimuda üksnes töötaja teadmisel, kuigi erandina ülesütlemistest, mis saavad toimuda üksnes kirjalikult, on poolte kokkulepet võimalik saavutada ka suuliselt. Isegi kui eeldada, et Te olite poolte kokkuleppega suuliselt nõus, siis tähendaks see seda, et saite novembris 2019 pangakontole lõpparve ja sõlmisite kirjalikult uue töölepingu.

Kui Te tööandjaga kokkulepet ei saavuta töötamise registri kannete parandamiseks, siis on Teil õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole ja nõuda töösuhte jätkumise tuvastamise (et tuvastataks, millal töösuhe algas ja lõppes) ja kaasnõudena töötamise registri kande parandamisest. Ehk teisisõnu on tarvis nõuda ja tõendada, et väidetavat poolte kokkulepet töösuhte lõpetamiseks ei ole kunagi toimunud. Lisaks on Teil tööandjalt õigus nõuda hüvitist vähem etteteatatud aja eest (kui tööstaaž on 5-10 aastat, tuleb ette teatada vähemalt 60 kalendripäeva) ja kahju hüvitamist (summa, mis Te oleksite pidanud saama Töötukassast, aga tööandja tegevuse tõttu ei saanud, eeldusel, et Te seda hiljem positiivse otsuse korral Töötukassast järgi ei saa).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas jõulupreemia, mis ei ole konkreetselt tasu tehtud töö eest, läheb keskmise töötöötasu arvutamise hulka?17.01.2020

Kas jõulupreemia, mis maksti detsembri kuus ja ei ole konkreetselt tasu tehtud töö eest, läheb keskmise töötöötasu arvutamise hulka (näiteks puhkuse tasu makstakse jaanuaris)?

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Teie küsimusele vastamiseks, tuleb esmalt välja selgitada, mille eest makstakse preemiat. Tööandja poolt ühepoolselt määratava preemiaga on tegemist nt jõulupreemia maksmisel, mida makstakse üks kord aastas ja mille maksmist või mittemaksmist võib tööandja ühepoolselt muuta. Samas võib aasta lõpus maksta ka aastapreemiat, mis on tasu terve aasta heade töötulemuste, müügieesmärkide täitmise vms eest.

Kui preemia/lisatasu on saadud tehtud töötulemuste eest, üldjuhul aastapreemia, siis arvestatakse see keskmise tasu arvestamise hulka. Kui preemia, üldjuhul jõulupreemia, on tööandja poolt ühepoolselt määratud kui tänu või boonus jõulude eest ehk ei ole konkreetsete tööülesannetega seotud, siis seda tasu keskmise tasu arvestamisel arvesse ei võeta.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).