Tööõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas rasedus- ja sünnituspuhkusele jäädes on võimalik kõik saamata jäänud puhkus välja võtta rahas?01.06.2017

Tere! Olen rase, samal ajal töötan lapsehoolduspuhkusel oleva ametniku asendajana. Lapse eeldatav sünniaeg on kas okt. lõpp või nov. algus. Seega minu vanemahüvitise saamise õigus tekib 2018.a. Samal ajal on mul õigus kuskil 30 päeva puhkusele, mida ilmselt töökohustuste tõttu keeruline välja võtta. On teada, et inimene, keda asendan, tuleb tööle tagasi minu vanemahüvitise jooksmise ajal. Kas saan õigesti aru, et sellisel juhul lõpetatakse minu töösuhe keset vanemahüvitise perioodi? Minu küsimus on selles, kas rasedus- ja sünnituspuhkusele jäädes on mul võimalik kõik saamata jäänud puhkus välja võtta rahas, et samal ajal suurendada oma 2017.a sissetulekut. Või tehakse nö lõpparve siis, kui lõpetatakse töösuhe keset vanemahüvitiseperioodi? Rasedal on õigus võtta puhkus enne lapsehoolduspuhkust või pärast seda välja võtta, kuid kui minu töösuhe lõpetatakse, siis eeldan, et ka puhkusele peale vanemahüvitise maksmist pole õigust? Saades vanemahüvitise ajal tulu saamata jäänud puhkusepäevade arvelt mõjutaks see ka minu edasist vanemahüvitist. Millega peaksin arvestama sellisel juhul, kui soovin enne raseduspuhkusele jäämist võtta lõpparve, et oma selle aasta sissetulekuid vanemahüvitise huvides suurendada? Vastuse eest väga tänades!

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Töösuhetest kehtib reegel, et puhkust rahas ei hüvitata. Puhkus hüvitatakse rahas üksnes siis, kui töösuhe lõppeb. See tähendab, et kui soovite oma puhkusetasu kätte saada, peaksite enne rasedus- ja sünnituspuhkust oma puhkuse ära kasutama.

Kui asendatav tööle naaseb, lõppeb Teie töösuhe. Seda olenemata sellest, et olete lapsehoolduspuhkusel.

Kui soovite, et töösuhe lõppeks enne rasedus- ja sünnituspuhkust, siis peate arvestama sellega, et rasedus- ja sünnituspuhkusele saate jääda üksnes kehtiva töösuhte ajal. Sisuliselt kui töösuhe lõppeks enne rasedus- ja sünnituspuhkuse algust, siis ei saaks te ka rasedus- ja sünnituspuhkusele jääda. Kui soovite aga töösuhte lõpetada rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, siis saate seda teha poolte kokkuleppel või omal soovil.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Milline peab olema avaldus, kui jään dekreeti?01.06.2017

Tere
Jään 19.06.17 dekreeti. Milline peab see avaldus välja nägema? Kas kirjutan lihtsalt, et palun lubada mind dekreeti alates 19.06.17? Rohkem ei ole vaja ühtegi dokumenti tööandjale viia?

Millal tuleb dekreedi raha? Selle suurus on siis umbes täpselt 4 x kuupalk? Saan aru, et ämmaemand saadab ise paberid ja kõik? Lisaks peab tööanda kusagile mingi märke tegema, kuhu?
Kui laps sündinud, siis kirjutan lapsehoolduspuhkuse avalduse tööandjale kuni lapse 3a saamiseni?
Emapalk on ma umbes täpselt sama suur kui on olnud mu kuupalk ja seda saab 1 ja pool aastat?

Ette tänades

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Rasedus- ja sünnituspuhkus on oma olemuselt töövõimetuse liik (nn sünnitusleht) ja see tähendab, et sellest peab tööandjat lihtsalt teavitama (millal algab). Teavitada võite näiteks e-kirja teel.

Sünnituslehel olles maksab Haigekassa töötajale sünnitushüvitist. Sünnitushüvitise kohta saate informatsiooni Haigekassalt (http://haigekassa.ee/et/inimesele/rahalised-huvitised/sunnitushuvitis).

Vanemahüvitist makstakse aga pärast sünnituslehe lõppemist. Vanemahüvitist maksab Sotsiaalkindlustusamet ning selle kohta saate täpsemat informatsiooni sealt (http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/perehuvitiste-saajale).

Kui Te pärast rasedus- ja sünnituspuhkust ei planeeri tööle naasta ning soovite lapsega koju jääda, peaksite tööandjale tegema avalduse lapsehoolduspuhkusele jäämiseks ning seda vähemalt 14 kalendripäeva ette. Avaldus jällegi vabas vormis - võite saata ka e-postiga.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas töölepingu saab lõpetada ka elektrooniliselt, kui kohale ei saa minana tervise tõttu?01.06.2017

Töölepingu lõpetamine.
1. Töötaja ja tööandja lõpetavad töölepingu vastastikusel kokkuleppel. Kas tööandjal on õigus teha märkusi töölepingu lõpetamise dokumendile (nt. tehtud suuline hoiatus vms.)?
2. Kui töötaja ei saa tervisliku seisundi tõttu töölepingu lõpetamise dokumendile minna alla kirjutama, siis kas allkirjastamist saaks teha ka elektrooniliselt?
Ette tänades.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamine ei ole töölepingu seadusega reguleeritud. See tähendab seda, et vormi ja sisu valivad pooled. Kui töösuhe lõpetatakse poolte kokkuleppel kirjalikult, siis on oluline, et kokkuleppes nähtuks poolte tahe töösuhe lõpetada. Kõik muu, mis sinna kirja pannakse, on poolte otsustada.

Mis puudutab allkirjastamist, siis kuna vorminõue puudub, siis otseselt allkirjastamist poolte kokkulepe ei eelda. Sisuliselt võib töösuhte lõpetada ka e-maili vahendusel. Kui aga pooled soovivad kindlasti allkirjastada, siis saab seda tõepoolest teha ka digitaalselt. Jällegi - poolte enda otsustada.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandja on kohustatud mulle miinimumpalka maksma, kui remondi tõttu pole tööd pakkuda?01.06.2017

Tere. Kui tööandjal pole tööd pakkuda, sest majas tehakse remonti. Kas tööandja on kohustatud mulle miinimumpalka maksma?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Kui tööl toimub remont ning tööandjal pole tööd anda, kuid töötaja on töö tegemiseks valmis, peab tööandja selle aja eest töötajale keskmist töötasu maksma. See tuleneb töölepingu seaduse §-st 35.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas vormistada töölepingu üleütlemine (TLS §88 lg1 p1), kui töötajaga ei ole võimalik ühendust saada?01.06.2017

Tööandja soovib erakorraliselt töölepingu üles öelda töötajaga, kes on haiguslehel olnud üle 4 kuu, kergemat tööd pakkuda ei ole võimalik ja täitmata töökoht nõuab pidevat tööde ümberkorraldust.
Kuidas vormistada korrektselt töölepingu üleütlemine TLS §88 lg1 p1 alusel, kui töötajaga ei ole võimalik ühendust saada ei telefoni ega meili teel? Töötaja ise pole märku endast andnud mitu kuud.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Ülesütlemisavaldus jõustub kättesaamisel. See tähendab, et igal juhul tuleb avaldus kuidagi teise pooleni toimetada. Kui e-posti või telefoninumbrit pole, oleks mõistlik kasutada tähitud kirja saatmise võimalust. Ülesütlemisavalduse võib ka isiklikult üle anda.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas ma võin tööandjale öelda ja keelduda välismaale tööle minekust?01.06.2017

Tere
Tööandja (Eesti firma) pakub välismaale tööle, kas ma võin sellest tööpakkumisest loobuda, põhjuseks, et ma ei taha välismaale tööle mina?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Kui tööandja saadab Teid lähetusse, siis kuni 30-päevase lähetuse puhul Teie nõusolekut vaja pole (välja arvatud juhul kui olete rase, puudega lapse ja/või alla 3-aastase lapse vanem või alaealine). Üle 30-päevase lähetuse puhul on vajalik Teie nõusolek.

Kui aga tööandja soovibki Teie töötingimusi muuta ehk et töötamise asukoht muutuks (nt enne oli Tallinn ja nüüd soovib tööandja et hakkaksite tööle Riias), siis selleks on vajalik Teie nõusolek. Kui töötaja töö tegemise koha muutmisega nõus pole, peavad pooled täitma lepingut kokkulepitud tingimustel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas kiirelt praeguselt töökohalt lahti saada, sest tahan minna Soome tööle?01.06.2017

Tere,
Kas erakorraliselt saab lepingut üles öelda, kui uus elukoht asub välisriigis? Kuna uus töökoht asub Soomes ja seal on paberid korda aetud. Ja uus tööandja tahab, et saaksin tööle minna. Lahkumisavaldus on vanale tööandjale sisse antud ja selleks ajaks kui soovin ära minna, saab 2 nädalat lahkumisavaldusest täis. Uus tööandja tahab, et ma kiiremas korras uuele kohale tööle tulen. Praeguse korteriga leping lõpetatud ja varsti poleks kusagil elada, et vana tööandja juures edasi tööl käia. Mida teha või öelda enda vanale tööandjale, et kiirelt ära saaks. Kõik eelmainitud on juba vana tööandjaga räägitud.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Erakorraliselt saab töösuhte üles öelda töötaja isikust tulenevatel põhjustel, eelkõige perekondlikel või tervisega seotud põhjustel. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et kolimine ei ole üldjuhul erakorraline põhjus, kuna see ei juhtu üleöö. Seega kui teie kolimine oli ette planeeritud ja varem teada, siis erakorraliseks ülesütlemiseks alust pole. Küll aga võite proovida tööandjaga töösuhte koheses lõpetamises kokkuleppele jõuda. Kui kokkulepet ei saavuta, kuid lahkute siiski 30 kalendripäeva ette teatamata, on tööandjal õigus esitada Teile vähem etteteatatud aja eest kahjunõue.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas lapsehoolduspuhkuse ajal tohib täita juhatuse liikme ülesandeid?19.05.2017

Juhatuse liige, kellega on sõlmitud ka tööleping, viibib lapsehoolduspuhkusel. Kas lapsehoolduspuhkuse ajal tohib ta täita juhatuse liikme ülesandeid (läbi viia nõukogu koosolekuid, sõlmida lepinguid, kinnitada ja allkirjastada majandusaasta aruandeid jne.).
Juhatuse liikme tasu ei maksta.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Lapsehoolduspuhkuse ajal pole töölepingulisel töötajal keelatud võlaõigusliku lepingu alusel juhatuse liikme ülesandeid täita. Oluline on arvestada, et kui töötaja saab vanemahüvitist, siis võib see olenevalt sissetuleku suurusest väheneda (rohkem informatsiooni saate Sotsiaalkindlustusametilt).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas poole aasta tagusele juhtumile viidates on TL ülesütlemine usalduse kaotuse tõttu korrektne?19.05.2017

Tööandja on suusõnaliselt ähvardanud TL ülesütlemisega usalduse kaotuse tõttu (ilmselt TLS § 88 lg 5 alusel), viidates muuhulgas juhtumile, millest on möödas ligi pool aastat. Kas selline ajaperiood saab olla mõistlik aeg TLS §88 lg 4 mõttes?
Lisaks toodi ultimatiivse ähvarduse juures suusõnaliselt esile etteheiteid, millele varem pole viidatud ega selgitust küsitud. Rünnak tundub emotsionaalne ja suunatud isiklikele, mitte professionaalsetele aspektidele.
Olen ähvarduse peale andnud omapoolsed kirjalikud selgitused enda käitumise kohta kõigi etteheidete osas, põhjendades käitumisviisi kohasust ning hilisemaid viise, kuidas sarnaseid erimeelsusi ära hoida.
Kas TL ülesütlemine saab olla põhjendatud?
Mida saaksin omapoolselt nüüd või tulevikus teha enda kaitseks?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

See, mis on mõistlik aeg töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 4 mõistes, oleneb ennekõike asjaoludest. Teatud olukordades on töövaidlusorganid leidnud, et mõistlikuks saab pidada mõnda päeva või nädalat, teistes olukordades loetakse aga mõistlikuks ka mitmeid kuid või koguni aastaid.

Ennekõike on olulised asjaolud, mis alusel töösuhe üles öeldakse. Kui rikkumisele tuleb lisa ning tööandja leiab, et töösuhte ülesütlemine on seetõttu põhjendatud, siis ei pruugi töövaidluses hoiatuse ja töösuhte lõpetamise vahelise aja pikkus niivõrd rolli mängidagi. Oluline on hiljutise rikkumise sisu ja ülesütlemise põhjused. Seega antud juhul on keeruline midagi põhjapanevat öelda, kuid kindlasti võib TLS § 88 lg 4 olla ülesütlemise tühisuse tuvastamisel argumendiks.

Tervitatav on see, et annate tööandjale omapoolseid kirjalikke selgitusi. Need võivad hilisemas töövaidluses heaks tõendiks olla.

Mis puudutab ähvardamist, siis seda ei saa korrektseks pidada. Kui tööandja jätkuvalt ähvardab, oleks mõistlik paluda tööandjal taoline käitumine lõpetada. Hea oleks, kui teeksite seda kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Soovitan tutvuda ka kohtupraktikaga, ehk leiate mõne töövaidluse, mis sarnaneb Teie olukorraga (https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/koik_menetlused.html).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas ettevõtte remondi ajaks võib töötaja suunata teisele tööle?19.05.2017

Tere! Kui ettevõte läheb paariks kuuks osaliselt remonti ja töötajal pole selle aja jooksul võimalik oma töölepingujärgset tööd ettevõttes teha, kas on õigus suunata töötaja teisele ametipostile remondi ajaks? Näiteks massöör suunata koristajaks?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 15 lg 2 p 1 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. TLS § 5 lg 1 p 3 kohaselt peab töölepingus või sellega seotud dokumendis (nt ametijuhend) sisalduma tööülesannete kirjeldus.

Töösuhte käigus on tööandjal õigus nõuda töötajalt just sellist tööd, nagu tööülesannete kirjelduses on kokku lepitud ja töötaja ei ole kohustatud tegema muud tööd (v.a juhul, kui ülesande/korralduse täitmine tulenes hädavajadusest, s.o olukorras, kus on tõsine oht tööandja varale või muule hüvele kahju tekkimiseks).

Töötajal on õigus keelduda töö iseloomust mittetulenevate tööülesannete täitmisest, kuna TLS § 17 lg 3 kohaselt ei pea töötaja täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepinguga.

Seega kui koristustöö pole massööri osa tööst, peab töötajaga täiendavate ülesannete täitmises kokkuleppele jõudma. Kui töötaja nõus pole ning tööandjal pole ka kokkulepitud tööd anda, tuleb töötajale maksta keskmist töötasu aja eest, mil töötaja on töö tegemiseks valmis, kuid tööandjal tööd anda pole (TLS § 35).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).