Tööõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas peab tööandja käituma, kui töötaja on võtnud õppepuhkuse aga koolis ei käi?10.04.2017

Tere

soovin teada, kuidas tuleb tööandjal käituda, kui töötaja on toonud koolist teate õppimise kohta ja kirjutanud avalduse õppepuhkuse saamiseks. Tööandja on arvestanud sellega ja on andnud keskmise töötasuga õppepuhkust. Nüüd on selgunud, et töötaja ei ole käinud koolis. Kooli teatel olid kirjas õppetöö toimumise ajad, mille alusel sai töötaja vabad päevad. Tänaseks on nii, et töötaja ei ole käinud tööl ega koolis aga päevad on tööandja maksnud?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Täiskasvanute koolituse seadus ei piiritle, millises vormis õppes osalemiseks võib õppepuhkust võtta. See tähendab, et õppepuhkust võib võtta nii kontaktõppe, praktika kuid ka näiteks iseseisva töö jaoks. See, et töötaja ei võta tundidest osa, ei välista iseseisvat õppimist. Õppetööst puudumist ja puudumise tagajärgi reguleerib kool sisemiselt ise.

Kui tööandja leiab, et töötaja pole õppepuhkust eesmärgipäraselt kasutanud ning soovib töötajat hoiatada või näiteks puhkusetasu tagasi nõuda, siis tuleb arvestada, et vaidluse korral on tõenäoliselt keeruline tõendada, et töötaja ei teinud nt iseseisvat tööd. Kui õppepuhkuse andmiseks olevad nõuded (koolitõend, avaldus) on täidetud, siis tuleb õppepuhkust anda (ja see tasustada), vaatamata sellele, kas töötaja osaleb õppetöös või töötab iseseisvalt.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et õppepuhkuse küsimisel ja andmisel jõuame jällegi töösuhte põhitõdedeni, milleks on mõistlikkus, heauskne käitumine ja teise poole huvidega arvestamine.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas see on õige, et koolituspäevade töötasuks ongi meile korraldatud ööbimine ja toitlustus?10.04.2017

Töötame graafiku alusel. Tööandja on seoses uue projektiga korraldamas 2-päevast koolitust, mis on kohustuslik ja töö seisukohast hädavajalik. On korraldatud ööbimine ja (osaliselt) toitlustus. Küsisime projektijuhilt, kas koolituspäevade eest töötasu makstakse ja saime vastuseks, et meie palgaks ongi juba see, et meile on korraldatud ööbimine/toitlustus/koolituse ruumid ja lektorid ning töötasu pole ette nähtud.
Kas see on seaduslik?
Lugupidamisega

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Tööandja otsustatud ja korraldatud koolituse puhul on tegemist tööandja antud ülesannete täitmisega ning tööandja peab koolituse aja eest maksma töötajale keskmist tööpäevatasu ja hüvitama kõik koolitusega seotud kulud (töölepingu seadus § 28 lg 2 p 5).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Mida saab teha, kui töötajad ei pea tööajast kinni?05.04.2017

Tere
Töötajad hilinevad ja ei pea väga aegadest kinni. Kuidas oleks mõistlik asjale läheneda? Mida seadused lubavad teha?
Lugesin, et üks variant on hoiatused. Aga sooviks teada kas on ka muid variante (nt töötundide maha võtmine v midagi sellist).

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Kui töötaja rikub kohustusi või eirab mõistlikke töökorraldusi, on omal kohal töötaja hoiatamine. Hoiatamise mõte on töötajale meelde tuletada tema kohustusi ja seda, mis võib kohustuste rikkumise tagajärjeks olla. Hoiatus võiks olla kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, kiri, SMS jne), vastasel juhul ei pruugi hoiatuse tegemine vaidluse korral tõendatav olla.

Kui töötaja hilineb, tasub alati välja selgitada põhjus. Kui töötajal pole erakorralist põhjust (vaata TLS § 38), miks tööle hilineda, siis on tegemist rikkumisega. See tähendab sisuliselt seda, et kui töötaja ei täida oma töökohustusi ettenähtud ajal, on tööandjal õigus ka selle aja eest töötasu maksmisest keelduda.

Kui hilinemine on pidev, siis tasub mõelda ka töökorralduse muutmisele. Kui tööandjal on võimalus, siis võib-olla sobib töötajal hiljem alustada ja lõpetada tööpäeva. Kui aga tööandjal võimalus puudub ning hilinemine on pidev ja tahtlik, tasub kaaluda eelpool toodud võimalusi.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas on võimalik mul, kui tööandjal, kontrollida arsti külastusi, kui töötaja ise ei soovi nende kohta tõendeid tuua?05.04.2017

Tere. Käesolevaga on tekkinud mure ühe töötajaga, kes soovib tööajast külastada arste. Tööandjana olen võimaldanud seda, kuid töötaja keeldub esitamast arsti külastusi tõendavaid dokumente. Arsti on väidetavalt töötaja külastanud 2 korda nädalas ja 3 tundi kulub külastuskorrale ning nii juba 6 kuud.
Kuidas ja mis moodi on võimalik mul, kui tööandjal kontrollida neid külastusi, kui töötaja ise ei soovi nende kohta tõendeid tuua?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Kuna terviseandmed (sh arstil käimine) on delikaatsed isikuandmed, on Andmekaitse inspektsioon seisukohal, et tööandjal ei ole õigus nõuda töötajalt arstitõendit, mis tõendaks arsti juures käimist. Seega tuleb lähtuda vastastikusest usaldusest, mis on iga töösuhte aluseks.

Mis puudutab arstil käimist, siis tööandjal on kohustus anda vaba aega ning see hüvitada mõistlikus ulatuses. See tähendab, et kui töötaja peab tihti töölt eemal viibima, ei saa eeldada, et tööandjal on kohustus igal ajal vaba aega anda ning see hüvitada. Tööandjal on see õigus, aga mitte kohustus. Kui töötaja peab pidevalt tööajast ära käima, on mõistlik leppida kokku osalise tööajaga töötamises.

Lisan Teile ka lingi seaduse väljatöötaja Sotsiaalministeeriumi selgitustele töölepingu seaduse juurde, kus kirjeldatakse, mis tingimustel ja kuidas peab toimuma vaba aja andmine ja selle hüvitamine (kommentaarid töölepingu seaduse § 38 ja 42 juures): https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuisad arvestatakse normtunde puhkuse ajal, kui inimene käib graafiku järgi tööl ka nädalavahetusel?05.04.2017

Tere
Märtsikuu normtunnid olid 184h, minu töötaja puhkas 4 päeva, neist kaks sattusid nädalavahetuse peale. Mina saatsin raamatupidamisse graafiku, kus märkisin selle inimese normtundideks 152 h.
Raamatupidamine tegi paranduse ja ütles, et selle inimese normtunnid on selles kuus 168h, sest nädalavahetuse päevad ei pidavat normtundide arvestusse sisse minema.
Minu jaoks ei tundu see loogiline, kui inimene poleks puhanud, siis oleks ta need neli päeva tööl olnud ka, nädalavahetusel.
Kuisad siis arvestatakse norm tunde puhkuseajal, kui inimene käib graafiku järgi tööl ka nädalavahetusel?

Tänud vastuse eest.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Kui töötaja jääb puhkusele siis, kui tööajakava on juba kinnitatud, väheneb kalendaarne tööaeg nende tundide võrra, mis ulatuses töötaja oleks pidanud tööajakava järgi töötama. Näiteks kui tööajakava kohaselt oleks pidanud töötaja laupäeval, 1. aprillil 12 tundi töötama, kuid ta jäi sel ajal puhkusele, väheneks tema aprilli (mitte märtsi) tööajanorm puhkuse arvelt 12 tunni võrra.

Kui tööajakava pole tehtud, siis arvestatakse töötaja kalendaarset tööaega kalendaarsete tööpäevade (E-R, v.a riigipühad) järgi. Ehk kui täistööajaga töötav töötaja puhkas nt 30.03-02.04, väheneb tema kalendaarne tööaeg märtsis 2x8=16 tunni võrra. Aprillis kalendaarne tööaeg ei vähene.

Samast loogikast on lähtunud ka Riigikohus: 3-2-1-143-15.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kui on tähtajaline leping ja puhkusepäevad ette määratud, kas siis minuga toimitakse õigesti, et võetakse kolm päeva ära?05.04.2017

Töölepingus on kirjas, et puhkus kestab 35 päeva. Mul on tähtajaline leping 14.07.2016-30.06.2017. Võtsin välja töövõimetuspensionäri puhkuse 7 päeva, siis jääb järele 28 päeva. Nüüd öeldakse mulle, et saan puhkust töötatud aja eest 25 päeva, see tähendab, et tehakse puhkusearvestus 14.07.2016-31.12.2016 ja 01.01.2017-30.06.2017. Kui on tähtajaline leping ja puhkusepäevad ära märgitud, kas siis minuga toimitakse õigesti, et võetakse kolm päeva ära?
lugupidamisega

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Puhkust tuleb kasutada vastavalt kokkuleppele - kui puhkus on kinnitatud ajakavas, siis vastavalt ajakavale; kui puhkus on planeeritud kokkuleppel või avalduse alusel, siis vastavalt kokkuleppele/avaldusele.

Arvesta tuleb sellega, et kui töötaja puhkab enam kui ta on välja teeninud, on tööandjal õigus töötaja n-ö lõpparvest väljateenimata puhkuse eest puhkusetasu kinni pidada. Pooled võivad kokku leppida, et puhkust kasutatakse vastavalt sellele, kui palju töötaja puhkust välja teenib. Kuid kui töötaja soovib puhkust kasutada täies mahus (seadusest tulenev õigus) vastavalt kinnitatud ajakavale/avaldusele/kokkuleppele, ei saa tööandja puhkuse andmisest keelduda. Töösuhte lõppedes saab tööandja lõpparvest kinnipidamise teha.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus suunata mind koolitusele ja nõuda, et käin koolis oma vabast ajast ning enda kulul?31.03.2017

Tööandja pani mind 2 aastat kestvale kursusele, mis on seotud tööalaga, millel töötan. Mulle rääkis, et koolituse maksumus on u. 2000 eurot, kuid esimesel koolipäeval öeldi kohe, et see kursus on tasuta. Ka ei teavitanud tööandja mind enne kursuse aega, selle ajalisest kestusest (varasemalt käisid töökaaslased sellel kursusel 1 aasta). Enne koolituse algust räägiti ka, et peale minu tulevad veel mõned töökaaslased sellele kursusele, kuid nüüd olen ainuke.
Sooviksin küsida, et kas tööandjal on õigus nõuda, et käin koolis oma vabast ajast ning enda kulul (edasi-tagasi sõit) ja mitte maksta mulle koolis oldud tundide eest, kui kooli nö. saatis mind tööandja ise? Kui koolipäev langeb kokku tööpäevaga, siis nõuab tööandja, et teeksin päeva tagasi. Aga kui kooli pani just tööandja ise ja see on seotud erialaga, kas siis ei pea tööandja laskma mul koolis käia end täiendamas nii, et maksab mulle koolis oldud tundide eest töötasu ja ka minu muud kulud korvab?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Tööandja otsustatud ja korraldatud koolituse puhul on tegemist tööandja antud ülesannete täitmisega ning tööandja peab koolituse aja eest maksma töötajale keskmist tööpäevatasu ja hüvitama kõik koolitusega seotud kulud (töölepingu seadus § 28 lg 2 p 5).

Kui koolitusel osalemine on vabatahtlik, siis võivad pooled kokku leppida, kas ja kuidas hüvitatakse koolitusega kaasnevad kulud.

Kui koolitus toimub aga töötaja initsiatiivil, on töötajal õigus kasutada õppepuhkust, millest tööandja peab 20 päeva hüvitama juhul, kui koolitus on tööalane.

Seega kui tööandja on saatnud Teid koolitusele ning see ei ole Teie jaoks vabatahtlik, on tööandjal kohustus koolitusega kaasnevad kulud hüvitada.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas frantsiisi alla müüdavas müügipunktis sõlmitakse seal tööle hakkavate inimestega uus tööleping?31.03.2017

Tere!
Kui ettevõte üks müügipunkt müüakse frantsiisi. Kas frantsiisi all olevas ettevõtes tööle hakkavate inimestega sõlmitakse ka uus tööleping?
Mis juhtub kui töötaja ei ole lepingu tingimustega nõus?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Selle vähese info põhjal eeldan, et tegemist on üleminekuga töölepingu seaduse mõttes.

Töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse alusel läheb ettevõte üle mis tahes õiguslikul alusel, mille raames lähevad üleandjalt omandajale üle ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ka ettevõttega seotud lepingud.

Töölepingu seaduse § 112 lg 1 sätestab, et ettevõtte üleminekul lähevad töölepingud muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale. See tähendab, et üleminek ei saa olla töösuhte lõppemise või ühepoolse muutmise aluseks. Kui tööandja soovib töölepingut muuta, siis saab seda teha üksnes töötajaga kokkuleppel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Millistel tingimustel tööandja tohib lepingu lõpetada katseajal, kui olen töövõimetuslehel?29.03.2017

Millistel tingimustel tööandja tohib lepingu lõpetada katseajal, kui olen töövõimetuslehel?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seaduse (TLS) alusel saab töösuhte üles öelda katseajal töötajaga, kui töötaja ei täida katseaja eesmärke (TLS § 86). Katseaja eesmärgiks on hinnata töötaja oskusi, teadmisi, iseloomuomadusi jne. Kui töötaja oskused või omadused ei vasta tehtavale tööle, on tööandjal õigus töösuhe üles öelda 15 kalendripäevase etteteatamisega, sh mingit hüvitist töötajale maksma ei pea. Maksma peab üksnes siis, kui tööandja teatab ette vähem kui 15 kalendripäeva.

Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, kiri jne). Suuliselt ei ole võimalik töölepingut üles öelda.

TLS ei keela töösuhte lõpetamist ega ülesütlemist haiguslehe ajal. Kui töötaja või tööandja teeb haiguslehe ajal ülesütlemisavalduse, lõppeb töösuhe avalduses märgitud kuupäeval.

Töösuhte lõpp haiguslehte ei katkesta. Kui töösuhe on läbi ja mingi hetk pärast seda lõppeb ka haigusleht, peab töötaja (selleks ajaks endist) tööandjat haiguslehe lõppemisest teavitama. Kuigi töösuhe on lõppenud, peab tööandja sellegipoolest haiguslehe Haigekassale edastama.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Mida teha, kui register näitab, et olen töölepinguga tööl, tegelikult käisin ainult proovipäeval?27.03.2017

Käisin veebruaris nn. proovipäeval. Töölepingut ei olnud sõlmitud aga allkirjastasin paberi, kus oli kirjas, et saan võtmed kätte. Järgmisel päeval ma kirjutasin omal soovil lahkumisavalduse ja andsin võtmed tagasi. Emta registris on selle kohta üks kanne: Töötamise algus: 02.2017, Töötamise liik: Tööleping, Kande olek:Tühistatud. Nüüd teine tööandja teavitas mind, et olen registreeritud teises töökohas. Mida teha, et lõpetada tööleping?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Selgitan, et tööd saab n-ö proovida üksnes Töötukassa vahendusel tööturuteenuse raames (proovitöö). See tähendab, et kui Te proovipäeval ei käinud tööturu teenuse raames, tekkis Teil töösuhe. Seega on igati korrektne, et tööandja Teid töötamise registris registreeris.

Saan aru, et töötasite ühe päeva ning siis kirjutasite ülesütlemisavalduse. Korrektne oleks olnud, kui tööandja oleks töötamise registrisse märkinud töösuhte lõppemise, kuid töösuhte lõppemise fakti ei muuda ka see, et töösuhe on registris tühistatud.

Seega kui olete kenasti töösuhte üles öelnud (avaldusega) ning registris on ka vastav kanne, siis on töösuhe lõppenud. Korrektsuse mõttes võiksite tööandjalt paluda registrikande muutmist tühistamisest töösuhte lõppemiseks.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).