Tööõigus
Küsimus: Kas see on õige, et kuu normtunde on riiklike pühade võrra rohkem?26.04.2013
Tööandja väidab, et nendel on õigus tööaja fondi tõsta riiklike pühade võrra, see tähendab - kuu normtunnid on sellesse kuusse jäävate riiklike pühade võrra kõrgemad. Töötame graafiku alusel ja enamikel kuudel tekivad ületunnid, mida omakorda kompenseeritakse vaba ajaga. Nüüd, kus normtunde on tõstetud riiklike pühade tundide võrra, on ka kompenseeritav vaba aeg selle võrra väiksem. Näiteks detsembris 2012 oli tööaja norm 141 kuid meil oli 141+24=165 (-3 pühade eelset tund). Isegi personali spetsialist väitis, et see on seadusega lubatud, kuna polevat ühtegi seadust, mis otseselt keelaks nii toimida ja kõik, mis pole keelatud on lubatud. Kas selline toimimine on seaduspärane?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepinguseadus on aluseks isikule, kellega on sõlmitud tööleping. Täistööaeg ehk tööajanorm on välja toodud TLS § 43 lõikes 1 ja 2, mis eeldab, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ning kaheksa tundi päevas.
Selgitus: kuu tööajanormi (täistööaja puhul) moodustab tööpäevade arv kalendrikuus, mis tuleb korrutada kaheksaga. Riigipühi tööpäevadeks ei arvestata, seega ei saa kuidagi tunnid selle võrra "kasvada".
Tööpäeva, mis langeb riigipüha eelsele päevale, tuleb lühendada kolme tunni võrra. Kui aga pühade eelne päev on graafiku järgi vaba, (näit: kui E 31.12.2012 ei ole tööpäev, siis tööajanorm = 141+3) töötunde ei vähendata. (Kui oldi tööl P 23.12.2012, siis tööajanorm = 141-3). Juhul, kui töö iseloom ei võimalda tööaega lühendada, tuleb arvestada need ületundideks. Töötades riiklikul pühal, on tööandja kohustatud maksma kahekordset tasu. Ja nii lihtne see ongi.
Õiglast töötundide arvestust soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kuidas vaidlustada tööettevõtuleping, kui see tundub olevat sisult tööleping?24.04.2013
Töötasin kokkulepitud perioodi jooksul asendajana valvuri ametikohal (turvakaamerate jälgimine jne). Minu mõistes oli töö sisu arvestades tegemist tähtajalise töölepinguga. Olin jätnud tähelepanuta lepingu sõlmimisel lepingu pealkirja - "tööettevõtu leping". Lepingu lõppemisel muidugi selgus, et ma ei saa hüvitist kasutamata puhkusepäevade eest. Kas tagantjärele saab sellise lepingu vaidlustada, kuna tööettevõtu leping sõlmitakse vist ikka konkreetse ühekordse töö tegemiseks, kus on tegemist mingite mahuühikutega, valvuri töö kolme ja poole kuu jooksul oli nagu midagi muud. Kui pika aja jooksul peale lepingu lõppemist on võimalik veel probleemi vaidlustada?
Tänan
Tänan
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie küsimuses kirjeldatud asjaolud viitavad sellele, et töö sisu järgi oli Teil tegelikult tähtajaline tööleping. Teoreetiliselt oleks võimalik Teie "tööettevõtu leping" Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse alusel nelja kuu jooksul vaidlustada, taotledes selle tunnistamist töölepinguks. Siis saaksite nõuda väljateenitud puhkuse hüvitamist rahas. Samas soovitaksin kaaluda selle vaidluse alustamise otstarbekust, sest kui Te just ise ennast ei esinda, siis on vaidlus seotud teatud kuludega. Kahtlen, kas 8-9 puhkusepäeva tasu valvuri töötasust katab vaidlusega seotud kulud ja Teie läbielamised.
Enne dokumentidele alla kirjutamist nende tähelepanelikku läbilugemist soovides:
Merike Michelson
merike@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas mul on õigust saada kogu aasta puhkus, kui dekreet algab 21 mai 2013?24.04.2013
Dekreet algab mul 21. mail 2013. Tööandja, kelle juures olen töötanud pea 2 aastat, väidab, et mul on saada ainult dekreedi eest puhkust 11 päeva ja 3 lastepäeva. Olen pool (14 päeva) selle aasta puhkusest juba välja võtnud, aga kuskilt kuulsin, et on õigus saada terve aasta oma, ehk siis 14 päeva veel, ei pidavat lugema, et ma poole aasta pealt dekreeti jään. Kas siis peaksin saama 14 puhkusepäeva, 11 dekreedi eest ja 3 lastepäeva?Või saan siis ainult dekreedi eest. Mainin ka ära, et olen alates 19. jaanuar 2013 olnud haiguslehel, kuna töökoht ei suuda pakkuda kergemat tööd. Enne 19. jaanuari 2013 oli mul siis 2012. aasta 11 puhkepäeva ja selle aasta 14 päeva.
Abi eest oleksin väga tänulik!
Abi eest oleksin väga tänulik!
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Rasedus- ja sünnituspuhkusel olles koguneb teatud hulk puhkusepäevi (norm. 140 päeva eest), kuid lapsehoolduspuhkuse ajal töösuhe peatub ning sellel ajal õigust puhkusepäevadele ei teki.
Puhkusepäevade osas on tööandjal õigus, sest kasutada saab puhkust, mis on välja teenitud.
Kui tööandjal ei ole kergemat tööd pakkuda, on Teil õigus ajutiselt keelduda tööülesannete täitmisest, seda muidugi arsti või ämmaemanda poolt väljastatud teatise alusel. Haigekassa hüvitab töövõimetusperioodi 2. kalendripäevast alates 70% ulatuses. Iga 30 kp järel väljastab arst või ämmaemand uue töövõimetuslehe, kuhu on märgitud tööst vabastamise põhjuseks "terviseseisundile vastava töö andmine või üleviimine kergemale tööle." Rasedal on õigus saada antud lehte kuni rasedus- ja sünnituspuhkuse alguseni.
Tervistsäästvat puhkust soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas ma saan keelduda töölepingu muudatustest ja mida võib tööandja selle tagajärjel teha?20.04.2013
Minu kehtivas töölepingus on määratud kuupalk, 40 h töönädal, kodulähedane töökoht. Uues lepingus oleks põhipalk+tulemustasu, summeeritud tööaeg ja töökohana Eestis (meil on tehased Eesti neljas maakonnas). Põhjenduseks toodi, et kõigil, kes on peale mind tööle tulnud, on sellised lepingud. Kas mul on võimalik uut lepingut vältida ja mida võib tööandja teha, kui ma pole nõus lepingule alla kirjutama?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingu tingimusi saab muuta vaid poolte kokkuleppel.
Ehk siis, töötasu ja töökoha osas, on kokkulepet vaja. Töökorralduslikke reegleid nagu tööaja arvestus, võib tööandja muuta ühepoolselt, kooskõlastust küsimata, kuid selleks ei pea muutma töölepingut. Piisab ettevõtte käskkirjast või korraldusest. Märkides töökohaks Eesti Vabariik, püüab tööandja ilmselt tulevikus vältida koondamishüvitiste maksmist, kui juhtub mõnes maakonnas töö otsa lõppema.
Kuidas tööandja mittenõustumisele reageerib, on raske prognoosida. Mõistlik oleks läbirääkimiste käigus kõik asjad selgeks rääkida, loodetavasti selguvad siis ka õiged põhjused.
Edukaid läbirääkimisi soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas 2010. aasta puhkust saab veel kasutada?18.04.2013
Tere!
Töötaja (õpetaja) viibis lapsehoolduspuhkusel 30.05.2011-30.08.2012.a. Enne lapsehoolduspuhkusele jäämist oli tal saada puhkust 2010.a. eest 19 päeva ja 2011.a. eest 23 päeva.
2012.a. eest lisandus 19 päeva. Kas töötajal on 2013.a. õigus saada puhkust 61 päeva (eelnevate perioodide eest) ja lisaks jooksva aasta eest 56 päeva või on osa puhkusepäevi juba aegunud?
Töötaja (õpetaja) viibis lapsehoolduspuhkusel 30.05.2011-30.08.2012.a. Enne lapsehoolduspuhkusele jäämist oli tal saada puhkust 2010.a. eest 19 päeva ja 2011.a. eest 23 päeva.
2012.a. eest lisandus 19 päeva. Kas töötajal on 2013.a. õigus saada puhkust 61 päeva (eelnevate perioodide eest) ja lisaks jooksva aasta eest 56 päeva või on osa puhkusepäevi juba aegunud?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie poolt esitatud informatsiooni põhjal ei saa täit vastust anda 2010 a. puhkusepäevade reservi osas, kuid ülejäänud arvestus (2011=23 kp; 2012=19 kp) peab paika.
TLS § 68 lõike 6 alusel peatub põhipuhkuse nõude aegumine ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsehoolduspuhkust...
Töötajal on võimalus puhkust kasutada jooksva kalendriaasta 12 kuu ja selle järgneva kalendriaasta 12 kuu, kokku 24 kuu jooksul.
Kokkuvõtteks: eelnevate perioodide puhkust on võimalik kasutada käesoleva aasta lõpuni. 2013.aastal väljateeniteenutud puhkust järgmise kalendriaasta lõpuni jne.
Head puhkuse kasutamist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui tööandja tahab muuta töö tasustamise aluseid, kas saan siis hoopis koondamist nõuda?18.04.2013
Töötan alalise lepinguga alates 2004.a. Töölepingus palgasüsteemiks miinimumpalk+tulemuspalk+aastapalk. Nüüdsest muudab tööandja töötasu arvestamise printsiipi - kindlaks kuupalgaks. Sellega seoses väheneb palk üle 50%. Kas antud muudatus on aluseks keeldumiseks uue töölepingu allkirjastamiseks? Kas saan nõuda töösuhte lõpetamiseks koondamist?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tegemist on töölepingus kokkulepitud oluliste tingimuste muutmisega, mida tööandja ei saa ühepoolselt otsustada. Vastavalt TLS § 12, saab töölepingut muuta üksnes poolte kokkuleppel. Kui Te tööandja poolt ette pandud palgatingimustega ei nõustu, on Teil õigus keelduda töölepingu muudatusele (mitte uuele töölepingule!) alla kirjutamast ja pooled peavad jätkama lepingu täitmist senikehtinud tingimustel.
Koondamist nõuda töötaja ei saa - selle otsustamine on tööandja pädevuses. Teie võimalus on jätkata tööd ja nõuda töötasu senikehtinud tingimustel. Kui muu ei aita, siis kasvõi töövaidluskomisjoni kaudu.
Asjaolu, et töötaja ei nõustu kehvemate palgatingimustega, ei anna tegelikult ka tööandjale õigust töötajat koondada, kui see on ainus põhjus. Koosmõjus muude tingimustega ei ole koondamise lubatavus muidugi välistatud.
Õiglast töötasu soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui pikka aega ei maksta töötasu õigeaegselt, kas see on aluseks töölepingu lõpetamiseks?17.04.2013
Tööandja juba aastaid ei kanna palka õigeaegselt. Palgapäev 5.-ndal, kuid rahad laekuvad paari osana suvalistel kuupäevadel, kunagi konkreetset vastust ei saa millal palga lootust on. Pidevalt viibime kodus ilma tööta, need päevad ta küll arvestab palka, kuid nii ebastabiilne on kogu aeg oodata telefonikõnet, millal jälle tööd saab. Küsimus on siis selline, kas mul oleks võimalik tööleping omapoolselt üles öelda ning kuidas seda õigesti teha, et tööandja seda minu kahjuks ei keera ning mitme kuu kahju mul on õigus nõuda töölepingu rikkumise eest, kui mul ikka on see õigus.
ette tänades
ette tänades
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teil on õigus nõuda oma töötasu töölepingus märgitud kuupäevaks. Kui tööandja oma kohustust ei täida, tuleks Teil seda tööandjalt taasesitatavas vormis nõuda, andes mõistlik tähtaeg rikkumise lõpetamiseks. Kui tööandja antud tähtajaks, nt. järgmiseks palgapäevaks, jätab töötasu õigeaegselt välja maksmata, võib Teil tekkida alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, viidates TLS § 91 lg 2 p 2. Sellega kaasneb tööandjapoolne kohustus maksta Teile 3 kuu keskmise tasu suurune hüvitis. Juhul, kui tööandja Teiepoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise töövaidlusorganis vaidlustab, peate olema valmis tõendama, et töötasu maksmisega viivitamine oli Teie jaoks oluline, näiteks tekkisid Teil sellest tingituna omakorda võlgnevused kolmandate isikute ees ning Teie maksekäitumise tõttu langes Teie krediidireiting. Sellisel juhul hindab Teie poolt esitatud tõendeid ja tööandja argumente töövaidlusorgan, kes otsustab, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine oli põhjendatud.
Teie poolt kirjeldatud olukord viitab sellele, et tööandjal endal on makseraskused ja võimalik, et näilise võidu saavutamise korral ei oleks tegelikult tööandjalt midagi võtta. Seetõttu soovitaksin omapoolse tegevuse kavandamisel läbi kaaluda võimalikud tagajärjed, et oma energia suunata sinna, kus see pikas perspektiivis kõige tulemuslikum oleks. Kui soovite oma tegevusele suuremat õiguskindlust, siis on Teil võimalus külastada E kl 09-11 või K kl 12-16 meie konsultatsioonipunkti Tallinnas Kopli Ettevõtlusinkubaatoris, mille kohta täiendavat infot leiate siit: http://www.metiabi.eu/Uudised/ .
Läbimõeldud otsuseid ja kindlat sissetulekut soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas välisriigis töölähetuses käimisel on õigus ka isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioonile?17.04.2013
Soome lähetusele minnes ja kohapeal viibides kasutasime ühe lähetatu isiklikku sõiduautot. Millise seaduse alusel ja mis mahus on võimalik lähetuses isikliku sõiduauto kulutusi kompenseerida?
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kulude hüvitamist isikliku sõiduauto kasutamisel tööülesannete täitmisel reguleerib: "Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord".
Kuludokumentide (näiteks kütuseostu arved) alusel on võimalik töötajale lähetuse sõidukulu hüvitada, kui enne lähetust oli täidetud nimetatud korra § 3 esitatud nõuded. § 1 lg 4 alusel, ei kohaldata määrust kulutustele, mis hüvitatakse lähetuse määruse alusel, seega nägemata lähetusdokumenti, on raske anda hinnangut küsitud võimaluste kohta.
Mõistlikke lähetuskulutusi!
Merike Michelson
Vt. http://www.metiabi.eu/Uudised/
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas ma saan haiguslehele minna 4-aastase lapsega, kui olen ainult poole kohaga tööl?16.04.2013
Minu küsimus oleks siis selline, et kas ma saan haiguslehele minna 4-aastase lapsega, kui olen ainult poole kohaga tööl?
Laps haige olnud 5 päeva (T-R).
Laps haige olnud 5 päeva (T-R).
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Haige lapse põetamine ei ole kuidagi seotud töökoormusega. Töötaja kohustuseks on esimesel võimalusel tööandja teavitamine hoolduslehele jäämisest!
Kui arst on kirjutanud töövabastuse haige lapse hooldamiseks, on alla 12-aastase lapse ravikindlustatud vanemal õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele kuni 14 järjestikuse päeva eest. Hooldushüvitist maksab haigekassa hoolduslehe alusel.
Kiiret paranemist, lapsele!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kuidas korrektselt vormistada/korraldada töölepingu lõpetamine?14.04.2013
Kuidas täpselt peaks lõpetama tööandja töötajaga töösuhted, töötaja kirjutas omal soovil 30 päeva ette teatamisega lahkumisavalduse. Mida täpsemalt tegema peab, arvutama siis töötasu ja puhkuse tasu ja, kui on lisatasusid, siis ka need, aga mis dokumendid veel hõlmavad seda tegevust. Tänan.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kui tööleping lõpetatakse töötaja algatusel korraliselt ja töötaja ei plaani pöörduda Töötukassase, siis eraldi dokumenti töösuhte lõpetamiseks ei ole vaja, kuigi vanast harjumusest seda enamasti tehakse. Piisab sellest, kui tööandja kirjutab töölepingule selle lõpetamise kuupäeva ja aluse (TLS § 85 lg 1) ning raamatupidamisele lõpparve jaoks väljamakstavad tasud, kinnitades selle oma allkirjaga.
Teie küsimus puudutab laiemalt personalitöö dokumentatsiooni valdkonda ja kui soovite täiendavaid selgitusi, siis on võimalus külastada meie värskelt avatud konsultatsioonipunkti: http://www.metiabi.eu/Uudised/ .
Korrektset dokumentide vormistamist soovides, mis aitab ennetada võimalikke tulevikuprobleeme:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu