Tööõigus
Küsimus: Kas tööandja saab nõuda puhkusetasu tagasimaksmist, kui puhkuse aja olin haiguslehel?11.04.2018
Tere,
Jäin vahetult enne korralist kahe nädala pikkust puhkust haiguslehele, haigusleht kestis terve puhkuse aja. Tööandja kandis enne puhkusele jäämist puhkuse tasu üle kuid kuna haigusleht kestab veel peale puhkust pikalt edasi siis tööandja nõuab puhkusetasu tagasi maksmist, pakkusin, et kui naasen tööle siis saame kokku leppida uue puhkuse aja ning kuna olen puhkusetasu kätte saanud, siis lihtsalt uut puhkuse tasu ei maksta, selline asi ei pidavat seadusega kooskõlas olema ning nii ei saavat teha. Jäin haiguslehele 3.04.2018 ning puhkusetasu kanti üle 8.04.18. Tööl käisin 2 päeva kogu kuu peale mille tasu peeti kinni ja mulle välja ei makstud, lisaks peeti kinni 5 töövõimetuslehel viibitud päeva tasu mille peaks tööandja maksma, samuti teatas raamatupidadaja summa, mille pean tööandjale hüvitama enda haigusrahadest.
Kas selline asi on tõepoolest lubatud?
Parimat,
Jäin vahetult enne korralist kahe nädala pikkust puhkust haiguslehele, haigusleht kestis terve puhkuse aja. Tööandja kandis enne puhkusele jäämist puhkuse tasu üle kuid kuna haigusleht kestab veel peale puhkust pikalt edasi siis tööandja nõuab puhkusetasu tagasi maksmist, pakkusin, et kui naasen tööle siis saame kokku leppida uue puhkuse aja ning kuna olen puhkusetasu kätte saanud, siis lihtsalt uut puhkuse tasu ei maksta, selline asi ei pidavat seadusega kooskõlas olema ning nii ei saavat teha. Jäin haiguslehele 3.04.2018 ning puhkusetasu kanti üle 8.04.18. Tööl käisin 2 päeva kogu kuu peale mille tasu peeti kinni ja mulle välja ei makstud, lisaks peeti kinni 5 töövõimetuslehel viibitud päeva tasu mille peaks tööandja maksma, samuti teatas raamatupidadaja summa, mille pean tööandjale hüvitama enda haigusrahadest.
Kas selline asi on tõepoolest lubatud?
Parimat,
Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/
Küsimus: Kas rahaliselt on vahet, kas puhkus vormistada esmaspäevast pühapäevani või laupäevast reedeni?10.04.2018
Kas rahaliselt on vahet, millisest päevast 7-päevast puhkust alustada? Töötan kuupalgaga ning esmaspäevast reedeni. Soovin puhata viis päeva (E-R) kuid tööandja nõuab seitset päeva. Kas puhkus vormistada siis esmaspäevast pühapäevani või laupäevast reedeni - kas sellel on mingit vahet?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Rahaline vahe tuleb üksnes siis, kui puhkusetasu maksmisel arvestab tööandja eelneva kuue kuu keskmist töötasu (eeldab et töötasu on viimase kuue kuu jooksul olnud muutuv). Sellisel juhul makstakse puhkusetasu vastavalt puhatud päevadele, mistõttu viis päeva puhkust võrdub viie päeva tasu ja seitse päeva puhkust seitsme päeva tasu.
Kui Teie töötasu pole viimase kuue kuu jooksul muutunud (saate kindlat kuupalka), siis keskmist töötasu puhkusetasu arvestamiseks ei arvutata ning Teile jätkatakse palga maksmist ehk palk n-ö säilitatakse. Sellisel juhul pole vahet, kas puhkate E-R või E-P, sest reaalselt saate te sellisel juhul tööpäevatasu (mitte kalendripäevatasu) E-R eest.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas praktikal töötasu saamiseks peab olema ka tööleping, kui on olemas praktikaleping ja praktikant on kantud töötamise registrisse?10.04.2018
Kas praktikal töötasu saamiseks peab olema ka tööleping, kui on olemas praktikaleping ja praktikant on kantud töötamise registrisse?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Ettevõttes või asutuses saab praktikal olla vaid kahel juhul. Esiteks siis, kui kool saadab õpilase või üliõpilase omandatava kutse- või erialapraktikale ning teisel juhul siis, kui inimene on jäänud töötuks ja Töötukassa pakub tööturuteenusena tööpraktika võimalust. Kooli ja Töötukassa vahendusel tehtava praktika eest tasu ei maksta ning praktikat töötamise registris ei registreerita.
Kui tööandja soovib praktikandile koolipraktika raames tasu maksta, tuleks paralleelselt sõlmida leping, mille alusel tasu makstakse. Üldjuhul sõlmitakse selleks tööleping, kuid teatud juhtudel võib põhjendatud olla ka muu võlaõigusliku lepingu sõlmimine. Tasu maksmisel tuleb praktika töötamise registris registreerida.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja võib nõuda lennupiletite eest raha?03.04.2018
Tere!
Mul on sõlmitud tööleping tööandjaga, kes on registreeritud nii Norras kui ka Eestis. Lepingusse on märgitud firma Norra aadress ja Norra registrikood. Teenuse osutamise asukohaks on samuti märgitud Norra.
Palgalehelt on näha, et firma maksab mulle koduigatsustasu ning söögiraha, kuid tööandja väidab, et ma ei viibi komandeeringus ning nõuab minult lennupiletite hüvitamist Eestist Norra ja tagasi. Alaline elukoht on mul siiski Eesti, kuid Norras võimaldab mulle majutuse Norra-poolne firma, kellele mind tööjõuna renditakse.
Minu küsimus - kas tööandjal on õigus nõuda minult lennupiletite eest raha? Lepingus pole lennupiletite ostmise kohta sõnakestki.
Tänan vastuse eest juba ette!
Mul on sõlmitud tööleping tööandjaga, kes on registreeritud nii Norras kui ka Eestis. Lepingusse on märgitud firma Norra aadress ja Norra registrikood. Teenuse osutamise asukohaks on samuti märgitud Norra.
Palgalehelt on näha, et firma maksab mulle koduigatsustasu ning söögiraha, kuid tööandja väidab, et ma ei viibi komandeeringus ning nõuab minult lennupiletite hüvitamist Eestist Norra ja tagasi. Alaline elukoht on mul siiski Eesti, kuid Norras võimaldab mulle majutuse Norra-poolne firma, kellele mind tööjõuna renditakse.
Minu küsimus - kas tööandjal on õigus nõuda minult lennupiletite eest raha? Lepingus pole lennupiletite ostmise kohta sõnakestki.
Tänan vastuse eest juba ette!
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tõepoolest kui olete töötamise kohana kokku leppinud Norra, siis ei ole Eestist Norrasse sõit vaadeldav lähetusena. See tähendab, et tööandjal ei ole ka kohustust hüvitada lähetusega kaasnevaid kulusid, sh majutust, sõidukulusid ja päevarahasid.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja saab nõuda, et ma teeks kiiremini tööd ja kui ei, siis räägib vallandamise juttu?29.03.2018
tere
töötan ühes puidufirmas elementide valmistajana 13a ja siiani pole ühtegi häda olnud. Meil on kaheksast viieni tööpäev ja tunnipalk ja äkki hakkasid võrdlema teistega, et meie teeme vähem ruutmeetreid kui teised. Tunnipalgad on meil kõigil erinevad, meil muidugi kõige madalam ja siis võrreldi meid teistega, kellel tunnipalk kõrgem, et nemad teevad rohkem ruutmeetreid ja nendest teistest teevad järgmised teised veel kiiremini ja sellepärast ongi tunnipalk erinev ja kas neil on õigus nõuda meilt sealjuures midagi vastupakkumata, et me peaks kiiremini tegema mida saab tööandja teha või nõuda kas saab selle eest meid vallandada või palka alandada. tänud
töötan ühes puidufirmas elementide valmistajana 13a ja siiani pole ühtegi häda olnud. Meil on kaheksast viieni tööpäev ja tunnipalk ja äkki hakkasid võrdlema teistega, et meie teeme vähem ruutmeetreid kui teised. Tunnipalgad on meil kõigil erinevad, meil muidugi kõige madalam ja siis võrreldi meid teistega, kellel tunnipalk kõrgem, et nemad teevad rohkem ruutmeetreid ja nendest teistest teevad järgmised teised veel kiiremini ja sellepärast ongi tunnipalk erinev ja kas neil on õigus nõuda meilt sealjuures midagi vastupakkumata, et me peaks kiiremini tegema mida saab tööandja teha või nõuda kas saab selle eest meid vallandada või palka alandada. tänud
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Ettevõttel on õigus kehtestada asutusesisesed kvaliteedistandardid, millest töötajad oma töös lähtuma peaksid. Loomulikult ei saa kvaliteedistandardid olla töötajate jaoks ebarealistlikult täidetavad.
See tähendab seda, et tööandja võib ette näha selle, kuidas ja kui kiiresti ta soovib, et toodet või teenust tehakse, kuid tingimused, mida töötajad täitma peavad ei tohi olla töötajaid kahjustavad ja ebarealistlikult täidetavad. Oluline on mõista, et töötajat, kes mingil põhjusel tööandja poolt ettenähtud tingimusi täita ei saa, rahaliselt karistada (n-ö trahvida) ega tema töötasu alandada sellest tulenevalt ei saa. Töötasu saab alandada juhul, kui töötaja praaki teeb. Kahju saab aga nõuda olukorras, kus töötaja tekitab tööandjale reaalset kahju.
Mis puudutab töösuhte ülesütlemist, siis see võib teatud tingimustel võimalik olla. Kõik oleneb aga sellest, kui realistlikud ja mõistlikud on tööandja nõudmised töötajate töö ja töö tegemise kiiruse osas.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas see on OK, kui tööandja vormistab mind poole kohaga eesti firmasse ja poole kohaga soome firmasse, töötan aga soomes?28.03.2018
Tööandja tahab minna eesti firmalt üle soome firmale. Tööandja ütles, et vormistab mind tööle poole kohaga eestis ja poole kohaga soomes, kuigi reaalne töö toimub ainult soomes. Kas selline asi on üldse seaduslik? Või kuidas ma peaksin sellises olukorras käituma?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandja ei saa ühepoolselt Teid "vormistada" kahe lepinguga kahte erinevasse kohta tööle. Selline muudatus eeldab poolte kokkulepet.
Samamoodi ei saa ühepoolselt muuta töötamise asukohta. Töötamise kohas tuleb töölepingus kokku leppida. Seadus eeldab, et kokku lepitakse vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Kui töö käib üle riigi või lausa mitmes riigis, võib töötamise kohas kokku leppida ka riikide täpsusega. Kui reaalselt käib töö Soomes, tuleks töökohas kokku leppida Soome kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega või kui töö on Soomes liikuv, siis oleks töötamise koht laiem (nt Soome riik). Kui tööd reaalselt Eestis ei toimu, ei ole põhjendatud ka töölepingusse märkida töötamise kohaks Eesti.
Seega kokkuvõtvalt - juba sõlmitud töölepingut saab muuta kokkuleppel. Kui Te ei ole nõus lepingut muutma, tuleb mõlemal poolel lepingut täita vastavalt lepingus olevatele kokkulepetele.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas pidev püstine töö on aluseks, et nõuda tööandjalt kvaliteetseid tööjalatseid ja ravitaldu?28.03.2018
Tere,
Küsimus puudutab teenindavas sektoris töötavaid inimesi - klienditeenindajad. Inimesed, kelle töö toimub enamasti püsti seistes või mööda müügisaali ringi kõndides (erinevate poodide müüjad va. kassiirid).
Kas pidev püsti seismine (tool kassa taga on küll olemas, kuid klienti teenindases ja tooteid esitledes tuleb seista püsti, mis moodustab 95% tööajast) on piisav põhjus, tekitamaks tööandjale kohustuse töötaja poolse soovi korral, töötajale ostma/kompenseerima töötamise jaoks jalanõud - ravitallad või ravijalanõud, kuna pidev püstiseismine muudab selja kangeks ja paneb selle valutama.
Küsimus puudutab teenindavas sektoris töötavaid inimesi - klienditeenindajad. Inimesed, kelle töö toimub enamasti püsti seistes või mööda müügisaali ringi kõndides (erinevate poodide müüjad va. kassiirid).
Kas pidev püsti seismine (tool kassa taga on küll olemas, kuid klienti teenindases ja tooteid esitledes tuleb seista püsti, mis moodustab 95% tööajast) on piisav põhjus, tekitamaks tööandjale kohustuse töötaja poolse soovi korral, töötajale ostma/kompenseerima töötamise jaoks jalanõud - ravitallad või ravijalanõud, kuna pidev püstiseismine muudab selja kangeks ja paneb selle valutama.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandjal on kohustus riskianalüüsi käigus tuvastada töökeskkonnas ja töös esinevad ohutegurid sh füsioloogilised ohutegurid. Üheks füsioloogilise ohuteguri osaks on pidev töötamine jalgadel st töö, mis on seotud pideva seismise ja käimisega. Kui töötajate töö on seotud pideva seismisega ja käimisega, siis vale tööjalats võib põhjustada muutusi pöialuudes ning võib lameneda pöia risti- ja pikivõlv. Sellised muutused pöidades on seljavalude, jalavalude põhjustajateks ning võivad põhjustada muutusi selgroo füsioloogilistes kõverustes, nõgusustes. Tööjalatsite valimisel tuleb lähtuda individuaalsest sobivusest töötajale. Sobivad tööjalatsid pikaajalisest jalgadel viibimisest tekkida võivate tervisehäirete vältimiseks on kannarihmaga, kontsa kõrgusega 3-4 cm ning tallatoega.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõige 1 punkt 11 sätestab, et tööandja on kohustatud oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe. Tööriiete osaks loetakse ka tööjalanõusid.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 (1) lõige 1 sätestab, et tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.
Nimetatud § lõige 3 sätestab, et töötervishoidu, tööohutust ja -hügieeni käsitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine ei tohi tuua töötajatele kaasa rahalisi kulutusi.
Ülaltoodust tulenevalt on tööandjal kohustus väljastada töötajatele, kelle töö on seotud pideva seismise ja käimisega, tööjalanõud.
Lisaks on tööandja kohustuseks kujundada ja sisustada töökohad selliselt, et oleks võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lõige 2).
Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lõige 3).
Tööandjal on kohustus sisustada töökohad selliselt, et töötajatel ei tekiks füüsilist ülekoormust ja sellest tulenevaid terviseprobleeme. Üheks võimaluseks füüsilise ülekoormuse vältimisel on luua töötajatele töökohal istumisvõimalus (nt võttes kasutusele nõjatoolid), kui töö laad seda võimaldab (nt lubada töötajatel tooli/nõjatooli kasutamist, kui kaupluses kliente ei ole).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui vabad päevad trehvavad nädala sees, kas võin siis vabadel päevadel ka lapsepuhkust võtta?28.03.2018
Töötan graafikuga 4 tööl 4 vaba, kui vabad päevad trehvavad nädala sees, kas võin siis vabadel päevadel ka lapsepuhkust võtta?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kalendriaastas on õigus kasutada lapsepuhkust kolm tööpäeva, kui vanemal on üks või kaks alla 14-aastast last ja kuus tööpäeva, kui vanemal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps. Lapsepuhkust saab võtta tööpäevades, see tähendab, et lapsepuhkuse päevad peavad langema Teie reaalsetele tööpäevadele.
Lapsepuhkuse kasutamise soovist tuleb tööandjale vähemalt 14 kalendripäeva ette teatada (avaldus).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas konverentsile sõit 5,5 h läheb ka töötundidena kirja?23.03.2018
Saadetakse tööandja poolt konverentsile, mille pikkuseks on 6,5 tundi ja mul kulub sõidule edasi-tagasi 5,5 tundi. Kas sõiduaeg ei peaks samuti minema töötundidena kirja? Kui töötame graafiku alusel.
Aitäh!
Aitäh!
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seadus (TLS) ei sätesta, et lähetuskohta sõidu ja sealt tuleku aega tuleb käsitleda töötaja tööajana. Tööandja saadab küll töötaja lähetusse, kuid sõidu ajal ei täida töötaja reeglina oma tööülesandeid, seega ei ole lähetuskohta sõit käsitletav tööajana. Teatud juhtudel näiteks autojuhil, kellele on tööandja poolt antud korraldus viia töötajad lähetuskohta ja tuua tagasi, võib sõiduaja lugeda ka tööajaks.
Seega on mõistlik enne lähetusse minekut tööandjal ja töötajal kokku leppida, kuidas toimub lähetusse sõitmise ja lähetusest tuleku aja tasustamine. TLS jätab lähetuses viibitud tööaja arvestuse ning lähetusse sõitmise ja lähetusest tuleku tasustamise poolte kokkuleppe lahendada, seadus selleks täiendavaid reegleid ette ei näe.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas see on tööandja poolt õige, et kohustab väljaspool tööaega telefoni vastu võtma, samas seda valveajana ei käsitle?20.03.2018
Tere.
Tööandja saatis uued töökorralduse reeglid, kus sees, et pean vastu võtma töötelefoni väljaspool tööaega, et avariiolukordades abiks olla, ja kui ei saanud vastu võtta, siis peab, nii pea kui võimalik tagasi helistama. Veel töökorralduse reeglites kirjas, et seda ei käsitleta valveajana? Tööaeg töölepingus määratletud 40-tundi nädalas. Kas see on korrektne tööandja poolt?
Tööandja saatis uued töökorralduse reeglid, kus sees, et pean vastu võtma töötelefoni väljaspool tööaega, et avariiolukordades abiks olla, ja kui ei saanud vastu võtta, siis peab, nii pea kui võimalik tagasi helistama. Veel töökorralduse reeglites kirjas, et seda ei käsitleta valveajana? Tööaeg töölepingus määratletud 40-tundi nädalas. Kas see on korrektne tööandja poolt?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Ajal, mil töötaja ei ole kohustatud täitma tööülesandeid, kuid on kohustatud olema valmis tööandja korralduse alusel tööülesandeid täitma asuma, on tegemist valveajaga (töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 48 lg 1). Valveaja rakendamisel on oluline järgida kohustuslikku puhkeaja regulatsiooni. TLS § 48 lg 2 kohaselt tuleb töötajale tagada igapäevane ja iganädalane puhkeaeg ka valveaja rakendamise korral.
TLS § 51 lg 1 kohaselt peab töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. TLS § 52 lg 1 ja 2 kohaselt peab töötajale seitsmepäevase ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega või 36 tundi järjestikust puhkeaega kui tegemist on summeeritud tööaja arvestusega.
Toome selgitava näite. Töötaja tööaeg on 8 tundi, millele järgneb valveaeg. Arvestades TLS § 48 lg 2 piirangut, saab valveaeg antud juhul olla maksimaalselt 5 tundi pikk, millele peab järgnema vähemalt 11-tunnine järjestikune vaba aeg. See tähendab, et tööaeg + valveaeg kokku ei tohi minna vastuollu töö- ja puhkeaja regulatsiooniga.
Seega valveaeg ei saa olla üldsõnaline kokkulepe, et töötaja on pärast tööd igal ajal tööandjale kättesaadav, sest sellisel juhul pole tagatud kohustuslik puhkeaeg. Kokkuleppest peab selguma, mis kellast kellani on tegemist valveajaga. Kui tööandja igapäevast ja iganädalast puhkeaega rikub, on töötajal võimalus töö tegemisest keelduda, kui 13 tundi töö tegemist (sh valveaeg) on täidetud. Seejärel peab töötaja saama puhata järjest vähemalt 11 tundi ning alles siis jätkata töö tegemist.
Valveaega tuleb eristada tööajast. Kuna valveajal ei saa töötaja täiel määral puhkamisele keskenduda ning peab olema vajadusel valmis kohe tööülesandeid täitma, on õigustatud valveaja eest tasu maksmine 1/10 ulatuses kokkulepitud töötasust (TLS § 48 lg 1). On lubatud kokku leppida ka suuremas valveaja tasus.
Kui töötaja peab valveaja katkestama ja asuma täitma tööülesandeid, siis tööülesannete täitmise eest tuleb maksta kokkulepitud töötasu (TLS § 48 lg 3). Näiteks kui töötaja valveaeg on planeeritud kestma 5 tundi, kuid see katkestatakse ja töötaja peab asuma täitma tööülesandeid 2 tunni ulatuses, siis saab ta valveajatasu 3 tunni eest ja töötasu 2 tunni eest.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).