Tööõigus
Küsimus: Kas mu õppepuhkus pikeneb selle võrra, et see langeb riiklikule pühale mis on topelt tasustatav?14.06.2018
Tere,
minul selline küsimus kui mul on eksami puhkus ja see langeb riiklikule pühale mis on topelt tasustatav, siis kas mu puhkus pikeneb nende päevad võrra?
Ette tänades
minul selline küsimus kui mul on eksami puhkus ja see langeb riiklikule pühale mis on topelt tasustatav, siis kas mu puhkus pikeneb nende päevad võrra?
Ette tänades
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Õppepuhkust antakse kalendripäevades ning õppepuhkust võib kasutada ka riigipühadel. Erand riigipühadel puhkamisel on põhipuhkuse puhul. Põhipuhkust ei saa kasutada riigipühadel. Kuna õppepuhkust on võimalik riigipühadel kasutada, siis õppepuhkus ei pikene õppepuhkuse aja sisse jäävate riigipühade võrra.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas võin vanemahüvitist saades tööle asuda 0,5 ametikohale ja ega see ei mõjuta minu vanemahüvitist?14.06.2018
Tere
Töötasin enne lapsehoolduspuhkusele jäämist kahel ametikohal: põhikohas 1,0 ja teises kohas 0,5 töökoormusega. Soovin nüüd paar kuud enne vanemahüvitise lõppu asuda tööle kohale, kus olin 0,5 ametikohaga. Sellest tulenevalt küsin, et kas võin veel vanemahüvitist saades tööle asuda 0,5 ametikohale ja ega see ei mõjuta minu vanemahüvitist ning hiljem tööleasumist endisele põhikohale?
Töötasin enne lapsehoolduspuhkusele jäämist kahel ametikohal: põhikohas 1,0 ja teises kohas 0,5 töökoormusega. Soovin nüüd paar kuud enne vanemahüvitise lõppu asuda tööle kohale, kus olin 0,5 ametikohaga. Sellest tulenevalt küsin, et kas võin veel vanemahüvitist saades tööle asuda 0,5 ametikohale ja ega see ei mõjuta minu vanemahüvitist ning hiljem tööleasumist endisele põhikohale?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Isik võib töötada ajal kui ta viibib lapsehoolduspuhkusel ja saab vanemahüvitist. Töist tulu võib vanem teenida pooleteistkordse keskmise palga ulatuses ilma, et isiku vanemahüvitist vähendataks. Seega kui Teie töötasu ametikohal, kus Teie koormus kokkuleppe kohaselt arvestuslikult 20 tundi nädalas, jääb alla pooleteistkordse keskmise palga, siis vanemahüvitise suurus ei vähene. Lisainfot, kuidas arvutada vanemahüvitis töötamise korral, saate lugeda siit: https://www.sm.ee/et/vanemahuvitis
Töötamine lapsehoolduspuhkuse ajal ei mõjuta Teie tööleasumist endisele töökohale. Igat töösuhet vaadeltakse eraldi. Ettevõttes, kus Teil on kehtiv tööleping, kuid Te viibite hetkel lapsehoolduspuhkusel, siis peale lapsehoolduspuhkuse lõppu või selle katkestamisel, on Teil õigus lepingus kokku lepitud töötingimustele. Asjaolu, et Te olete lapsehoolduspuhkuse ajal töötanud teises ettevõttes, ei mõjuta Teie kehtivat töölepingut.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandjal on õigus töögraafikusse lisada rohkem tööpäevi, kui seda on kuu normtundide lõikes?11.06.2018
Tere,
Kas tööandjal on õigus töögraafikusse lisada rohkem tööpäevi, kui seda on kuu normtundide lõikes? On tekkinud olukord, kus üks kolleeg puhkab ja tööandja ei suvatsenud leida asendajat kolleegile, vaid jaotas kolleegi tööpäevad meile töögraafikusse. Sellest tulenevalt tekib meil töötunde üle normi. Ettevõttes tasustatakse muidu graafikuvälised väljakutsed kolleegi haigestumuse jm korral lisatasuga, kuid nüüd leiti, et vähem kulukam on lisada need lisapäevad graafikusse, kuna töötaja on kohustatud tööl käima graafiku alusel.
Lugupidamisega
Kas tööandjal on õigus töögraafikusse lisada rohkem tööpäevi, kui seda on kuu normtundide lõikes? On tekkinud olukord, kus üks kolleeg puhkab ja tööandja ei suvatsenud leida asendajat kolleegile, vaid jaotas kolleegi tööpäevad meile töögraafikusse. Sellest tulenevalt tekib meil töötunde üle normi. Ettevõttes tasustatakse muidu graafikuvälised väljakutsed kolleegi haigestumuse jm korral lisatasuga, kuid nüüd leiti, et vähem kulukam on lisada need lisapäevad graafikusse, kuna töötaja on kohustatud tööl käima graafiku alusel.
Lugupidamisega
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Summeeritud tööaega ehk tööd graafiku alusel rakendatakse üldjuhul seetõttu, et tööaeg ei jagune arvestusperioodi jooksul võrdselt. See on ka põhjus, miks enamasti rakendatakse summeeritud tööaja korral kuni neljakuulist arvestusperioodi. Arvestusperioodi pikkus võib olla ka ühe-, kahe- või kolmekuuline. Kui summeeritud tööaja korral on arvestusperiood pikem kui üks kuu, siis võib ühes kuus olla rohkem töötunde ja teises vähem kui kuu kalendaarne tööajafond ehk normtunnid ette näevad. Summeeritud tööaja rakendamise eesmärk on jagada ebavõrdse töökoormusega perioodid. Näiteks kui ettevõtte kõige kiiremad kuud on november ja detsember, kuid aeglasemad kuud on jaanuar ja veebruar, siis on mõistlik rakendada neljakuulist arvestusperioodi, mis algab novembris ja lõpeb veebruarikuu lõpus. Sellisel juhul on igati eesmärgipärane kui novembris ja detsembris on rohkem töötunde kui kuu normtunnid ette näevad ning jaanuaris ja veebruaris vähem. Samamoodi saab tööandja planeerida tööd ka perioodidel kui osad töötajad on puhkustel.
Ületunnitöö on kokkuleppeline ja selgub arvestusperioodi lõpus. See tähendab seda, et kui tegemist on näiteks ühekuulise arvestusperioodiga, siis graafikusse ei saa lisada rohkem töötunde kui kuu normtunnid ilma töötaja nõusolekuta. Kui tegemist on pikema kui ühekuulise arvestusperioodiga, siis saab alles viimasel kuul öelda, kas tekib ületunnitöö, millest töötaja võiks keelduda.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööajast ämmaemanda vastuvõtul käidud aeg on ka tunnipalga puhul tasustatud?11.06.2018
Tere
Töötan tunnipalga alusel ja vaba graafikuga, kuid reaalselt tööpäevadel 10-18. Tundide üle arvet peame töötajatena ise. Kokkuleppel tööandjaga on tasustatud tööpäevadele langevad riigipühad ja lühendatud tööpäevad, kuid puudumine takistuse tõttu ei ole fikseeritud.
Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10, punkt 4-le on tööandja kohustatud andma rasedale arsti või ämmaemanda otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka.
Kas see tähendab, et tööajal toimunud ämmaemanda vastuvõtt peaks olema tasustatud tööaeg?
Kas teised antud artiklis välja toodud punktid kehtivad? https://www.aripaev.ee/kasulik/2017/01/12/meelespea-tootajal-on-oigus-saada-tasustatud-vaba-aega
Aitäh!
Töötan tunnipalga alusel ja vaba graafikuga, kuid reaalselt tööpäevadel 10-18. Tundide üle arvet peame töötajatena ise. Kokkuleppel tööandjaga on tasustatud tööpäevadele langevad riigipühad ja lühendatud tööpäevad, kuid puudumine takistuse tõttu ei ole fikseeritud.
Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10, punkt 4-le on tööandja kohustatud andma rasedale arsti või ämmaemanda otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka.
Kas see tähendab, et tööajal toimunud ämmaemanda vastuvõtt peaks olema tasustatud tööaeg?
Kas teised antud artiklis välja toodud punktid kehtivad? https://www.aripaev.ee/kasulik/2017/01/12/meelespea-tootajal-on-oigus-saada-tasustatud-vaba-aega
Aitäh!
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Sünnituseelne läbivaatus kuulub tööaja hulka ning seetõttu tuleb selle aja eest maksta töötasu. Mis puudutab muid artiklis välja toodud olukordi, siis on need kõik kehtivad olukorrad. Samas tuleb mitmeid olukordi vaadelda juhtumi põhiselt. Näiteks kui töötajal on tarvis üle päeva käia arsti juures, siis ei ole enam tegemist mõistliku ajaga, mis tuleks arvestada tööaja sisse ning mille eest tuleks maksta töötasu. Lisame veel, et töötajal on õigus vere loovutamiseks saada töölt vaba aega, kuid nimetatud aeg ei kuulu tööaja hulka ning selle eest ei tule maksta töötasu.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas see on lubatud, et lasteaias tõuseb temperatuur 28 kraadini?04.06.2018
Tere! Töötan lasteaias ja kui ilmad palavaks lähevad, on meil siseruumides 28-30 kraadi sooja. Ka täna on 28 kraadi sooja. Kas see on lubatud? Direktor laiutab käsi ja ütleb, et tema ei saa midagi paremaks muuta.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Õigusaktides ei ole sätestatud konkreetset temperatuuri töötamiseks. Töökoha sisekliima – õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus – peab olema tööülesande täitmiseks sobiv, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 6 lõige 4). Siseruumides on soovituslik tagada kerge füüsilise töö (näiteks kontoritöö) puhul õhutemperatuur 19-24 kraadi. Keskmise ja raske füüsilise töö (näiteks laotöö, tootmistöö, siseviimistlus) korral on soovituslik tagada õhutemperatuur 15-20 kraadi.
Seega on tööandja ülesandeks sisustada ja kujundada töökohad nii, et töötaja suudaks säilitada töövõime ja heaolutunde. Kui töötaja tunneb, et tingimused töö tegemiseks on ebasobivad tuleb pöörduda tööandja poole. Töötajate pöördumised annavad tööandjale põhjuse pöörata tähelepanu olemasolevatele töötingimustele. Kuna mittesobiv õhutemperatuur võib kaasa aidata töötaja haigestumisele, peab tööandja rakendama abinõusid terviseriski vältimiseks või selle võimalikult madalale tasemele viimiseks (TTOS § 6 lg 2).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas 24. juuni tööpäev peaks olema mul kuu tundidele lisaks arvestatud?04.06.2018
Tere!
Töölepingus on mul 161 töötundi. Juunis olen tööl 24.ndal, mis on püha, kuid see on arvestatud selle 161 töötunni sisse. Kas see on seaduslik või peaks olema lisatud juurde 161 tunnile?
Tänan!
Töölepingus on mul 161 töötundi. Juunis olen tööl 24.ndal, mis on püha, kuid see on arvestatud selle 161 töötunni sisse. Kas see on seaduslik või peaks olema lisatud juurde 161 tunnile?
Tänan!
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötaja ja tööandja lepivad töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töökoormuses. Kuna kuud on erineva pikkusega, siis ei saa töökoormus olla igakuiselt 161 tundi. Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud täiskoormuses ehk arvestuslikult töötab töötaja 8 tundi päevasja 40 tundi nädalas, siis arvutatakse kalendaarne tööajafond ehk normtundide arv juunikuus 2018 järgmiselt: 21 (juunikuu kalendaarsete tööpäevade arv (E-R, v.a riigipühad)) × 8 (arvestuslik töötundide arv päevas) - 3 tundi, kui töötaja tööpäev langeb võidupühale eelnevale tööpäevale = 165 tundi. Kui töötaja tööpäev ei ole 22.06, siis tema normtundide arv on 21 × 8 = 168.
Normtundide arv arvutatakse kõikidel töötajatel ühte moodi, olenemata sellest, kas töötaja töötab nn tavalise tööaja või summeeritud tööaja alusel. Seega olenemata sellest, kas töötaja töötab 24. juunil või mitte on tema normtundide arv täistööaja korral juunikuus kas 165 või 168 tundi. Kui töötaja töötab 24. juunil, siis selle päeva eest saab ta töölepingu seaduse § 45 lg 2 kohaselt 2-kordse töötasu. Näiteks kui töötaja töötab juunikuus 168 tundi, millest üks päev on riigipüha, siis see ei suurenda tema töötunde, tööd on töötaja teinud 168 tunni ulatuses, kuid ühe päeva eest saab ta 2-kordse töötasu.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas võin lepingu üles öelda, kui mind pole 3 nädala jooksul maksu- ja tolliameti registrisse kantud?04.06.2018
Kui ma olen olnud ühes firmas tööl 3 nädalat ja selle aja jooksul pole mind kantud maksu ja tolliameti registrisse, siis kas mul on õigus öelda suuline tööleping erakorraliselt üles? Minu jaoks on natuke tabu, et nad hoiavad mind 14p kinni aga ametlikult ma ei ole ju selle firma töötajagi.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult, kuid tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Seega kui kirjalik tööleping puudub, kuid töötaja teeb tööd, siis on sõlmitud suuline tööleping. Suulisele töösuhtele kehtib töölepingu seadus täies ulatuses. See tähendab seda, et töötajal on õigus saada tehtud töö eest tasu ning tööandjal on õigus nõuda kokkulepitud töö tegemist, jagada korraldusi jne. Eelkõige on tegemist töötaja kaitseks loodud sättega, sest kui suuline töösuhe oleks tühine, siis ei oleks töötajal õigus nõuda töötasu.
Kirjalik tööleping tuleks sõlmida enne töösuhte algust. Seega kui töötaja on asunud tööle enne kirjaliku lepingu sõlmimist, siis on ta võtnud endale teadlikult riski, et ta ei pruugi hiljem suuta tõendada töösuhte olemasolu, töötasu suurust vms. Hoolimata võimalikest riskidest, tuleb järgida töölepingu seaduses sätestatut.
Üldjuhul tuleb töölepingu ülesütlemisel järgida etteteatamistähtaega, mis katseajal on vähemalt 15 kalendripäeva ning seda ka suulise töösuhte korral. Etteteatamistähtaja võib jätta järgimata erakorralise ülesütlemise korral, kui see on põhjendatud. TLS sätestab erakorralise ülesütlemise alusteks eelkõige järgmised olukorrad:
1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel;
2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega;
3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.
Üldjuhul ei kuulu ainuüksi töötamise registrisse kande tegemata jätmine erakorraliste ülesütlemisaluste hulka. Töötamise registrisse kande tegemata jätmine on küll tööandjapoolne rikkumine, kuid töötaja peaks tööandja poole pöörduma ja tegema märkuse antud rikkumise kohta ja paluma rikkumise lõpetamist. Tegemist on sisuliselt hoiatamisega. Näiteks kui töötaja paneb toime väiksema rikkumise, siis tööandja hoiatab töötajat ega vallanda teda esimese rikkumise korral. Vastupidisel juhul kehtib samasugune põhimõte.
Kui töötaja ütleb töösuhte erakorraliselt üles, siis on tööandjal õigus ülesütlemine vaidlustada. Kui töötaja jätab etteteataamistähtaja järgimata, siis võib tööandja nõuda hüvitist vähem etteteatatud aja eest
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas mõjutaks koondamistasu saamine kohe peale dekreedi lõppu mu vanemahüvitise saamist?29.05.2018
Tere. Ettevõte, kus töötan/töötasin sulges Eestis oma osakonna, kuna aga välismaal emafirma töötab edasi, siis ei koondatud esialgu rasedaid, dekreedis olijaid ja lapsehoolduspuhkusel olijaid, kõigil on võimalus olla firmas arvel kuni käesoleva ja tulevase lapsehoolduspuhkuse lõpuni. Olen ise hetkel rase ja kuni dekreetpuhkuse lõpuni on asjad selged, esialgu on plaanis, et ei jää peale seda lapsehoolduspuhkusele vaid lasen end koondada, kuna Eestisse nad ei plaani uut osakonda teha ja sealtpoolt ei oleks enam töökohta oodata tulevikus. Küsimus oleks aga selline, et kuidas mõjutaks koondamistasu saamine kohe peale dekreedi lõppu mu vanemahüvitise saamist, kas oleks ehk tasuvam jääda ikkagi lapsehoolduspuhkusele ja lasta end koondada peale vanemahüvitise lõppu, et ei kaotaks rahaliselt?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Majanduslikku kasu töötajale on keeruline ühel või teisel juhul hinnata, teadmata kõiki asjaolusid. Vanemahüvitis arvutatakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksustatud tulu põhjal. Seega Teie saadav vanemahüvitis oleneb suuresti sellest, millal tekib vanemahüvitise arvutamise vajaduse hetk.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandjal on õigus palka maksta sedasi, et kui ma olen käinud 4 nädalat tööl, maksab palka 3 nädala eest?29.05.2018
Kas tööandjal on õigus palka maksta sedasi, et kui ma olen käinud 4 nädalat tööl ja palka maksab 3 nädala eest? Nädala palk jääb niiöelda õhku ja nii igakord on 1 nädala raha nagu saamata. Jääb mulje nagu hoiaks tööandja töötajat kinni nädala rahadega.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötaja ja tööandja lepivad töötasu maksmise tingimustes kokku enne töölepingu sõlmimist. Töötasu kokkulepe võib olla tehtud nii tunni-, tüki- kui ka kuutasu põhiselt. Samuti on lubatud kokku leppida selliselt, et töötaja töötasu kujuneb vastavalt läbimüügile vms.
Seega teadmata, millise kokkuleppe Te olete tööandjaga sõlminud, on keeruline öelda, kuidas ja millistel alustel Teie töötasu kujuneb. Kogu tehtud töö eest tuleb töötasu maksta vastavalt kokkuleppele. Nt kui kokkulepe on tehtud kuutasus ja töötaja on töötanud terve kuu, siis tuleb terve kuutasu maksta.
Kui töötaja ei ole saanud kogu välja teenitud töötasu, siis seda on tal õigus nõuda töövaidluskomisjonis kuni kolm aastat tagant järele.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui olen tööle vormistatud katseajaga, kas siis on mul õigus riigipühade ajal töötamise eest saada topelttasu?29.05.2018
Kui olen tööle vormistatud katseajaga, kas siis on mul õigus riigipühade ajal töötamise eest saada topelttasu?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 45 lg 2 kohaselt maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu, kui tööaeg langeb riigipühale. Töölepingu seaduses ei ole ette nähtud erandeid selles osas, kas töötaja töötab tähtajalise lepinguga, osalise töökoormusega või talle rakendub katseaeg. Igal juhul on töötajal õigus saada 2-kordset töötasu kui ta töötab riigipühal.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).