Kindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Millistel tingimustel on kindlustusseltsil õigus keelduda kannatanu sõiduki parandamisest?13.10.2016

Tere
Juhtus liiklusõnnetus, kus mina olen kahjukannatajaks. Teise auto juht, kes sõitis ristmikule punase foori tulega, on tunnistanud ka enda süüd. Mind huvitab, millistel tingimustel on kindlustuseltsil õigus minu auto remondist keelduda?
Ja kui keeldutakse, siis mida on minul õigus kindlustuselt nõuda? Auto oli hästi hooldatud ning selleks on kulutatud ka arvestatavaid summasid.
Kas minul kui kahjukannatajal on õigus nõuda kindlustuselt samaväärse auto ostmiseks tehtavate kulutuste hüvitamist?

Ette tänades

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui sõiduk on hävinud, siis hüvitab kindlustusandja kahjustatud isiku jaoks uue samaväärse sõiduki soetamise kulu. Kui sõiduk on kahjustunud, siis hüvitab kindlustusandja sõiduki taastamise mõistliku kulu.

Küsimusele - kas sõiduk on hävinud või kahjustunud, tuleb vastata iga selle juhtumi üksikasja arvestades. Kui erilisi asjaolusid ei esine, siis loetakse sõiduk hävinuks, kui sõiduki taastamise kulu ületab sõiduki väärtust peale taastamist.
 

Küsimus: Kas kindlustusseltsil on õigus hüvitamisel taganeda lepingu sõlmimisel kokkulepitud summast?07.10.2016

Tere!
Juhtus õnnetus autoga, loom hüppas teele ja sõitsin vastu puud. Auto on täiesti hävinenud, lepingus kirjas, et auto kokkuleppeline väärtus on 15000. Nüüd pakub kindlustusselts 12000 eurot, väidavad, et auto pole seda summat väärt. Kas kindlustusseltsil on õigus öelda täiesti ükskõikseid arve kasko sõlmimise hetkel ja hiljem nendest taganeda ning öelda isegi turuhinnast väiksem summa?

Ette tänades

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Üldpõhimõte on, et kindlustus korvab juhtumi läbi tekkinud kahju. Kahju suurus asja hävimisel on selle väärtus. Seega, kui samasuguse sõiduki väärtus praegu on näiteks 12 000 eurot, siis tavaliselt ongi see õige hüvitis.

Küsimusest ei selgu, mis summa see oli, milles kindlustuslepingus kokku lepiti. Lähtuvalt lepingu tingimustest võib summa omada eri tähendust. Näiteks
- tegu ei olnud kokkuleppelise kindlustussummaga, vaid lepingusse märgiti kindlustusvõtja poolt hinnatud kindlustussumma. Kindlustusmakse arvutati selle summa alusel. Üle ja alakindlustuse riski kannab kindlustusvõtja, st juhtumi korral hüvitatakse sõiduki tegelik väärtus, kuid mitte rohkem, kui kindlustussumma. Kui sõiduki väärtus ületab kindlustussummat arvestatakse alakindlustusega;
- tegu oli kokkuleppelise kindlustusväärtusega lepingu sõlmimisel, kuid lepingus oli ka kokku lepitud, kuidas see summa aja jooksul väheneb.

Vaadake, mis on Teie kindlustuslepingus kokku lepitud, millele tugineb kindlustusandja arvates, et pakutud hüvitis on õige. Hinnake, mis kokkuleppeid kindlustusandja ei ole täitnud. Rääkige kindlustusandjaga läbi, selgitage oma seisukohti.

Kui Te ei saa kindlustusandjaga kokkuleppele ja arvate, et kindlustusandja on teinud vale otsuse, siis saate asja lahendada kindlustuse lepitusorganis, vt http://eksl.ee/et/lepitusorgan.
 

Küsimus: Kas treileril pukseeritavat autot loetakse liikluses osalevaks ja kas peab olema liikluskindlustus?05.10.2016

Kas auto pukseerimisel peab pukseeritaval (arvel oleval) autol olema kehtiv liikluspoliis, kui rattad maad ei puutu, on treileril? Kas pukseeritavat autot loetakse liikluses osalevaks?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui sõiduk on treileril, st rattad ei puuduta maad, siis see sõiduk on veos ja ei osale liikluses. Seega sellisel juhul ei pea veetaval sõidukil liikluskindlustuse lepingut olema.

Kui sõidukit pukseeritakse, st rattad puudutavad maad, siis osaleb pukseeritav sõiduk liikluses ja selle suhtes peab oleme liikluskindlustuse leping.
 

Küsimus: Kas liikluskindlustus hüvitab kahju ka juhul kui auto oli liikluskindlustuseta, kui ei põhjustanud ise avariid?05.10.2016

Tere!
Kui registreeritud, ent liikluskindlustuseta teel olnud auto saab kahjustada avariis, mille põhjustajaks ta ei ole, siis mida see tähendab liikluskindlustuseta auto juhile/omanikule? Kas tema kahjud hüvitab ikkagi avarii põhjustaja kindlustus? Või jääb tema liikluskindlustuseta sõitmise eest süüdi?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kahju põhjustaja liikluskindlustuse kindlustusandja hüvitab kahju sõltumata sellest, kas kannatanu sõidukil oli liikluskindlustus.

Kui liikluskindlustuseta sõidukit kasutati liikluses, siis selle sõiduki juht on süüdi kindlustuseta auto kasutamises. Selle eest teeb politsei trahvi.
 

Küsimus: Kes on süüdi, kui mina põhjustasin avarii, kuid teise auto juht oli purjus ja kas kindlustus hüvitab mulle kahju?03.10.2016

Tere. Hommikul tulin töölt, ei andnud teed autole, mis läks mööda peateed, seega põhjustasin liiklusõnnetust. Teise auto juht oli purjus. Kas kindlustus hüvitab mulle kahju? Aitäh

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Küsimuses toodu järgi sõitsite kõrvalteelt ette või otsa peateel liikunud roolijoodiku juhitud autole, siis põhjustasite õnnetuse Teie. Võib arvata, et peateel liikunud sõiduki juht ei vastuta Teie sõidukile tekitatud kahju eest. Seega peateel liikunud sõiduki valdaja vastutuse kindlustanud liikluskindlustuse kindlustusandja ei pea Teile tekkinud kahju hüvitama.

Kui Teie sõiduk oli kindlustatud vabatahtliku sõidukikindlustuse lepinguga, siis hüvitab kindlustusandja Teie sõiduki kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju.
 

Küsimus: Millal kindlustuskahju nõue aegub?19.09.2016

Kindlustusjuhtum (kodukindlustus) toimus 7 aastat tagasi, sai tehtud pildid ja täidetud avaldus (kuhu sai märgitud ka arvatav kahjusumma) mis ka registreeriti kindlustusseltsi poolt koheselt. Puudu oli vaid remondikalkulatsioon ja köögimööbli remondi (vahetuse) pakkumine. Nüüd tegeledes sellega edasi, väidetakse, et nõue on aegunud? Mina lugesin võlaõigusseadusest välja, et nõue aegub 3 aasta pärast alates selle sissenõutavaks muutumisest. Siit ka küsimus-millal muutub nõue sissenõutavaks? Võs § 450 räägib sissenõutavaks muutumiseks juhul kui toimingud on lõpetatud (kahjunõude suurus määratud)? lisaks ütleb Võs§ 475
punkt 2, et kui otsusest pole kindlustusvõtjat teavitatud (pole otsust kätte saanud) siis nõude aegumine peatub.
Kas mul on õigust kindlustushüvitisele kui esitan kalkulatsioonid nüüd? Kui pikalt peab kindlustus (lõpetamata) kahjujuhtumi dokumente säilitama?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kirjeldatud olukorrale on vaid küsimuses toodud asjaoludele tuginedes keeruline vastust anda. Arvestades, et kindlustusjuhtumist on möödunud seitse aastat ja eeldatavalt on kahju hüvitamine takerdunud Teie tegevusetuse tõttu, siis võib mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt arvata, et Te ei saa täna nõuda seitse aastat tagasi toimunud kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahju hüvitamist. See arvamus põhineb muljelt, et Teie pidite edastama kindlustusandjale üldise remondikalkulatsiooni ja köögimööbli vahetuse kalkulatsiooni, kuid mingil põhjusel edastasite vastava info kindlustusandjale aastaid hiljem.

Viited võlaõigusseaduse paragrahvidele ja nende tõlgendus on õige, kuid neid tuleb tõlgendada koosmõjus konkreetse juhtumi asjaoludega. Omab tähendust, mis toimingud kindlustusandja seitse aastat tagasi ära tegi ja kas otsus kahju hüvitada või mitte sai tehtud või kui ei, siis mis põhjustel see tegemata jäi. Asjaolu, kas kindlustusandjal on vastava kindlustusjuhtumi dokumendid alles või mitte omab rolli ainult siis, kui peaks selguma, et kindlustusandja on seitse aastat tagasi midagi valesti teinud või tegemata jätnud ja peab seetõttu täna midagi uuesti tõendama. Teie poolt edastatud infost ei tulene, et kindlustusandja oleks midagi valesti teinud.
 

Küsimus: Millisest hetkest loetakse kahjunõue aegunuks, kas juhtumi toimumise hetkest või kahju ja kahjusuuruse teadasaamisest?14.09.2016

Esitasin kindlustusele avalduse seoses talu elektrikilbi rüüstamisega ja kahju tekitamisega. Minu talu rüüstati 2011.aastal. Tol ajal esitas Eesti Energia jaotusvõrk selle kohta politseile avalduse ja algatati kriminaalasi. Mind sellest asjast ei teavitatud.
2015 oktoobris andis Elektrilevi teada, et lõpetab minuga võrgulepingu, seoses rüüstamisega. Politsei- ja piirivalveamet teavitas samas, et 2011. aastal toimunu osas ei ole Elektrilevi OÜ-l pretensioone ja mulle ei ole kahju tekitatud. Käesoleval aastal müüsin talu ja soovisin taastada elektri kasutamise ja võrgu. Nüüd saatis Elektrilevi mulle arve ja teatas, et elektrikilbi taastamiseks pean tasuma üle 1300 euro.
Kuna talu oli kindlustatud, pöördusin kahjudokumentidega kindlustusandja poole ja esitasin ka 02.09.2016 saadud kahjunõude. Kindlustus teatas, et nõuetest tuleb teatada kindlustusandjale esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolme aasta jooksul, kuna kolme aastaga nõuded aeguvad, seega on tänaseks 2011. aastal toimunud kahjunõue juba aegunud ning sel põhjusel ei kuulu ka Teie taotlus rahuldamisele.
Millisest hetkest loetakse kahjunõue aegunuks st, kas juhtumi toimumise hetkest või kahju ja kahjusuuruse teadasaamisest?
Ette tänades

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Nõude tavaline aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg hakkab kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Teie küsimuses toodud juhul muutus nõue kindlustusandja vastu sissenõutavaks alates ajast, mil saite juhtunust teada või pidite teada saama.

Kindlustuslepingus võivad kahjunõude esitamise ja aegumise asjaolud olla täpsustatud.

Kui olete seisukohal, et viis aastat tagasi toimunud juhtumi läbi tekkinud kahju kuulub kindlustuslepingu alusel hüvitamisele, kui kindlustusandjat teavitati juhtunust 2016. aastal, kuid kindlustusandja ei ole nõus kahju hüvitama, siis esitage kindlustusandjale oma seisukoht koos argumentidega, millele tuginete. Püüdke kindlustusandjaga kokkuleppele saada.

Kui Te kokkuleppele ei saa, siis saate vaidluse lahendamiseks pöörduda kindlustuslepitaja poole, vt täpsemalt http://eksl.ee/et/lepitusorgan.
 

Küsimus: Kas kindlustusel on õigus nõuda kahjuhüvitist tagantjärgi 7 kuud hiljem peale avariid?13.09.2016

Tere!
Detsembris 2015a toimus avarii, mina tunnistasin ennast süüdi. Vormistasime kõik paberid ja asi oli unustatud. Kuid 7 kuud hiljem kindlustus saatis posti teel kahjunõue summas ca 5000 EUR, põhjuseks oli märgitud kindlustuse puudumine. Ehk nende andmetel poliis oli ostetud 20 min. peale avariid. Kuid ostsin kindlustuse enne rooli minekut, ehk umbes 10 min enne avariid. Kas meil kehtib katkestamata kindlustuse seadus? Eelmine poliis lõppes 5 päeva enne uue ostmist.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse leping võib olla sõlmitud kahel moel. Tavaliselt sõlmitakse leping, mis automaatselt ei pikene. Liikluskindlustuse seadus lubab sõlmida ka automaatselt pikenevaid liikluskindlustuse lepinguid. Vaadake lepingust, mis tingimustel Teie leping sõlmitud oli. Kui tegu ei olnud automaatselt pikeneva liikluskindlustuse lepinguga, siis lõppes leping kindlustusperioodi lõppedes.

Täpsemalt saab lepingu pikendamise eri võimalustest lugeda siit https://lkf.ee/images/files/Liiklus_lepingupikendamine_veebitekst6.pdf.

Kui põhjustasite liikluskindlustuse juhtumi ajal, mil leping oli lõppenud ja uut lepingut ei olnud sõlmitud, siis on kindlustusandjal õigus Teilt kannatanule välja makstud hüvitis tagasi nõuda. Kindlustusandja võib tagaasinõude esitada ka seitse kuud peale juhtunut.

Kui vaidlus on lepingu sõlmimise ajas, siis tuleb Teil esitada tõendid, millega kinnitate, et sõlmisite lepingu enne õnnetust. Kui sõlmisite lepingu internetis, siis on kõige tavalisem, et leping loetakse sõlmituks alates kindlustusmakse tasumisest. Makse tasumise fakti saate täpselt tõendada. Kui sõlmisite lepingu telefoni teel, saate esitada tõendina kõne väljavõtte, kus samuti on kellaajad näha.
 

Küsimus: Kas kindlustus võib hüvitisest keelduda, kui sõiduk on kindlustatud minu eelmise aadressi ja odavama piirkonna järgi?01.06.2016

Tere!
Minu auto sai ostes registreeritud teisele aadressile, kui ma praegu elan. Jooksvalt olen kindlustuse pakkumised saanud ikka selle sama vana aadressi järgi, mis muidugi ka soodsam. Mis juhtub aga siis kui peaks toimuma avarii ja selgub, et praegu olen elanike registris teisel aadressil ja olen kindlustust maksnud vana ja soodsama järgi? Kas siis võib kahjuhüvitisest kindlustusselts keelduda.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandjale tuleb lepingu sõlmimisel esitada õiged andmed. Kui andmed lepingu kehtivuse ajal muutuvad, siis tuleb muutusest kindlustusandjat teavitada. Sõidukeid ei registreerita aadressile. Tõenäoliselt olete küsimuses mõelnud sõiduki omaniku aadressi.

Kui kindlustusandja kasutab kindlustusriski hindamiseks isiku elukoha teavet ning olete andnud vale teavet, võib kindlustusandja vähendada sõidukikindlustuse lepingu alusel makstavat hüvitist. Liikluskindlustuse puhul ei anna valeandmete esitamine alust hüvitise vähendamiseks, kuid kindlustusandja võib Teilt nõuda tagantjärgi õiget kindlustusmakset.
 

Küsimus: Kas süüdlase kindlustusfirma tagastab raha riikliku eksperdi eest kui ta oli minu poolt tellitud?31.05.2016

Kas süüdlase kindlustusfirma tagastab raha riikliku eksperdi eest kui ta oli minu poolt tellitud?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

See, kas saate kindlustusandjalt nõuda ekspertiisi kulu hüvitamist sõltub, mis asjaoludel Te ekspertiisi tellisite.

Näiteks kui pidite (Teil ei olnud muud võimalust) tegema kulusid kahju kindlakstegemiseks või kahju suuruse määramiseks, siis vastav kulu on kahju osa ja selle peab kindlustusandja hüvitama.

Näiteks, kui tellisite ekspertiisi kontrollimaks, kas kindlustusandja otsus on õige ning ekspertiisi tulemus kinnitas kindlustusandja otsust, siis ei saa Te nõuda selle ekspertiisi kulu kindlustusandjalt.