Kindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas kindlustusettevõte tõesti võib hüvitada vaid hüpoteetilise kahju, mitte reaalse taastamise?22.09.2017

Tere!
Veeavarii tagajärjel tekkis alumisele naabrile varaline kahju, mida nüüd nõutakse kahju tekitajalt välja. Hüvitamisele kuuluv summa kindlustuse paberite järgi koosneb remondikalkulatsioonist ja kapist, mis olla saanud veekahjustusi. Esitatud on vaid kalkulatsioon ja kapi hind veebipoes, tegelikke tehtud kulutusi või remondiarvet ei ole. Teadaolevalt ei ole ka kahju saanud alumine naaber remonti reaalsuses teostanud ega ka kappi muretsenud. Kas ja millised õigused on kahju tekitajal antud olukorras?
1. Kas kindlustusettevõte tõesti võib hüvitada vaid hüpoteetilise kahju, mitte reaalse taastamise? Kas kahju tekitajal on õigus nõuda tõendeid reaalselt tehtud kulutuste kohta, et tasuda ka reaalsed kulutused endise olukorra teostamiseks?
2. Kahju tekitaja on alla vaesuspiiri elav vanaduspensionär. Kuidas toimida edasi, kui inimesel ei ole korraga nii suurt summat tasuda (kusjuures maksetähtaeg nõudel, mis tuli tavapostiga postkasti, on vaid 1 nädal)?

Aitäh vastamast!

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kahju suurus hinnatakse ja kahju hüvitatakse üldiselt rahas. Kui asi on kahjustatud või hävinud, siis hinnatakse ära, kui suur on tekkinud kahju (korteri remondi kalkulatsioon ja uue kapi soetamine) ja see hüvitis makstakse välja. On kannatanu otsustada, mida ta hüvitisega teeb.

1. Kannatanu ei pea kahjustunud asja taastama. Kui kindlustusandja on hüvitanud kalkulatsiooni järgi kahju, siis ei ole tegu hüpoteetilise kahju hüvitisega, vaid tegeliku kahju hüvitamisega.
2. Pöörduge kindlustusandja poole, selgitage olukorda ja oma võimalusi.
 

Küsimus: Kas liisingufirmal on õigus nõuda endiselt liisinguvõtjalt kindlustusmaksete tasumist?15.09.2017

Tere!
Liisinguandja võttis auto enda valdusesse tagasi (2017 alguses) peale seda, kui liisinguvõtja ei suutnud liisingumaksed tasuda. Lõpparved on tehtud ja makstud.
Küsimus tuleb järgmine: nüüd nõuab liisingufirma, et endine liisinguvõtja maksaks auto eest kindlustust. Kas on õigustatud (seadusega kooskõlas) seda nõuda?

Aitäh!

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustuslepingu järgi on kindlustusmakse tasumine kindlustusvõtja põhikohustus. Kindlustusmakset tasumist kindlustuslepingu järgi saab nõuda kindlustusandja. Seega, kui kindlustuslepingu sõlmis kindlustusvõtjana liisinguvõtja, siis peab liisinguvõtja tasuma kindlustusseltsile kindlustusmaksed selle aja eest, mil kindlustusleping kehtis.

Liisinguandja õigus nõuda liisinguvõtjalt kindlustusmakse tasumist saab tulla liisingulepingust või muust liisinguandja ja liisinguvõtja vahelisest kokkuleppest.

Küsige liisinguandjalt, millele tuginedes ta liisinguvõtjalt kindlustusmakse tasumist nõuab.
 

Küsimus: Kas kindlustusfirma ei peaks ise leidma remonditöökoja, kes mu auto ära remondib selle raha eest, mis nad on nõus maksma?15.09.2017

Minu teada on kohustuslik liikluskindlustus autojuhil selleks puhuks, kui ta jääb liiklusõnnetuses kannatajaks pooleks ja vajab liiklusõnnetuses tekkinud kahju hüvitamist. Mida aga teha, kui sattusin oma autoga avariisse, esindus hindas minu auto võimalikuks remondisummaks 1900 EUR. Minu arvates oleks õiglane ja normaalne, kui ma viin oma auto remondifirmasse, kes teeb mu auto korda ja esitab arve pärast liikluskindlustusele. Kindlustusfirma aga teatas, et nemad on nõus minu auto remonti kompenseerima vaid 600 EUR eest. Küsimus: Kas kindlustusfirma ei peaks ise leidma remonditöökoja, kes mu auto ära remondib selle raha eest, kui mina sellise hinnaga remontijat ei leia?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui kindlustusandja hinnangul saab sõiduki taastada õnnetuse eelsesse seisu 600 euro eest, siis peab kindlustusandja nimetama ka remondiettevõtte, kus selle summa eest sõiduk taastatakse. Praktikas nii see ka on, s.t sõiduki taastamisel teeb remondikalkulatsiooni remondiettevõte, mitte kindlustusandja.

Kui sõiduki remont ei ole otstarbekas, siis loetakse sõiduk hävinuks. Sel juhul hüvitab kindlustusandja sõiduki väärtuse ning remonditöökoda ei puutu asjasse.

Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus. Sellega kindlustatakse kahju, mida sõiduki valdaja tekitab sõidukiga kolmandale isikule. See tähendab, et kahju tekitaja ei pea teistele sõidukiga tekitatud kahju hüvitama oma taskust, vaid seda teeb kindlustusandja.
 

Küsimus: Kas kindlustusettevõte oleks pidanud minuga enne tööde teostamist hinnapakkumise kooskõlastama?13.09.2017

Tere.
Minu korteris tekkis veeavarii, mille tulemusena sai kahjustada alumise naabri korter. Minul kodukindlustus puudub, alumise naabri korteri tegi korda tema kindlustusettevõte. Peale seda esitati minule arve kahjunõude hüvitamiseks. Arve on utoopiliselt suur, kas kindlustusettevõte oleks pidanud minuga enne tööde teostamist hinnapakkumisest informeerima? Kas minul on võimalik nüüd peale arve esitamist arvet vaidlustada?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandja esitatud nõuet saate vaidlustada. Nõude esitaja, st kindlustusandja, peab tõendama nõude asjakohasust, sh seda, et tegu oli mõistlike ja vajalike kuludega juhtumieelse kolukorra taastamiseks. Kui kindlustusandja esitab üksikasjaliku kalkulatsiooni, siis peate Teie näitama, mis tööd ja mis materjalid on üleliia, st ei ole seotud juhtumi eelse olukorra taastamisega.
 

Küsimus: Kui ma kirjutan alla kindlustuse otsusele, kas ma saan seda hiljem vaidlustada?13.09.2017

Kindlustus pakub minu hävinud autole madalat hüvitushinda, millega ma ei nõustu.
1. Kindlustus on saatnud otsuse enda määratud (vaidlustatava) hinnaga ja palub see allkirjastada, et hüvitisraha minu kontole üle kanda. Kui ma sellele otsusele alla kirjutan enne vaide esitamist lepitusorgani või kohtu poole, kas saab seda käsitleda minu nõustumisena pakutud hinnaga?
2. Enne lepitusmenetlust tuleb vaidlusküsimuses esitada nõue kindlustusandjale ja anda kindlustusandjale võimalus nõudele vastata. Kas sellise nõude esitamisel on mingi kindel vorm ja see tuleb allkirjastada? Või piisab meilivahetusest konkreetse kahjukäsitlejaga, kus on kirjas minu nõutud hüvitishind koos põhjendustega, miks see on õiglane?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Ma ei tea, mis on kirjas selles dokumendis, mille allkirjastamist kindlustusandja palub. Seetõttu ei saa ma täpselt vastata. Üldiselt on kindlustusandja otsus dokument, mille kinnitab oma allkirjaga kindlustusandja esindaja. Kahju hüvitamise otsusele kannatanu allkirja tavaliselt ei võeta.

Küsige kindlustusandjalt, mis eesmärgil ta Teie allkirja vajab. Kui Teie allkirja on vaja kahju hüvitamiseks osas, milles vaidlust pole, näiteks sõidukiromu üleandmiseks kindlustusandjale ning Te leiate, et sellise kokkuleppe sõlmimine on õige, siis on mõistlik sinna lisada teave, et Te ei ole hüvitise suurusega rahul ning vaidlus hüvitise lõpliku suuruse osas jätkub.

Enne lepitusmenetlust peate olema pidanud läbirääkimisi kindlustusandjaga vaidluse lahendamiseks omavahel. Läbirääkimiste algatamiseks on mõistlik esitada oma soov koos põhjendustega kindlustusandjale. Piisab, kui esitate selle teabe tavalise e-kirjana. Kindlat blanketti ei ole ning see ei pea olema allkirjastatud.
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus nõuda minult kui avarii põhjustajalt remondikulude katmist kui kaskot ei olnud?05.09.2017

Mina, kui töötaja, tegin tööandaja autoga avarii, millel ei olnud peal kaskot. Kas mina peaksin kinni maksma remondikulud? Kas tööandjal on õigus nöuda minult remondikulude katmist kui kaskot ei olnud?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Tööandja kahju hüvitise nõue ja selle suurus sõltub juhtunu asjaoludest.

Riigikohus on oma äsja möödunud suve lahendis analüüsinud töötaja varaslist vastutust liiklusõnnetuse läbi kahju tekitamisel, vt https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=210461052. Võrrelge endaga juhtunut selles lahendis tooduga.
 

Küsimus: Kuidas käib teise korteri omanikule kahju hüvitamine, kas kindlustusfirma kaudu?30.08.2017

Tere. Korteris oli veeavarii ja kahjustada said alumised korterid. Minu ja kõik korterid on kindlustatud. Mina olen nõus maksma kahju eest kindlustusfirmasse. Aga üks korteri omanik nõuab minult, et ma maksan kohe raha tema arvele. Tema saatis mulle hinnapakkumine aga see summa on liiga suur. Kas see kalkulatsioon, mis tegi talle üks ehitusfirma, kas peab olema kooskõlastatud kindlustusfirmaga või ekspertiisiga? Kuidas siis käituda. Meil mõlemal on kindlustus ja mina olen nõus, et tema kindlustus saadab mulle nõue ja siis ma maksan kindlustusfirmale mitte otse korteri omanikule.
Tänan

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui kannatanul on kodu kindlustatud ja ülemine naaber tekitab talle kahju, siis on kannatanul kahju hüvitamiseks kaks valikut. Ta saab hüvitist nõuda kahju tekitajalt või oma kindlustusandjalt. See on kannatanu valik.

Kui kannatanu nõuab hüvitist oma kindlustusandjalt, siis nõuab kindlustusandja makstud hüvitise kahju tekitajalt tagasi. Arvestada tuleb ka sellega, et kui kannatanu nõuab kahju hüvitamist oma kindlustusandjalt, siis tuleb kannatanul kanda omavastutuse summa.
Selle omavastutuse võib kannatanu kahju tekitajalt sisse nõuda.

Kui kannatanu nõue tundub Teie jaoks liiga suur, siis peate esitama põhjendatud vastuväite – mis on kalkulatsioonis kulu, mida ei ole vajalik kanda korteri viimiseks õnnetusele eelnevale seisukorrale võimalikult lähendasse seisu.

Vastus on antud lähtudes eeldusest, et Teie kodukindlustus ei sisalda vastutuskindlustuse kaitset. Kui kahju tekitaja vastutus oleks kindlustatud, siis hüvitaks vastutuskindlustuse kindlustusandja kahju, mille eest kahju tekitaja vastutab.
 

Küsimus: Kas see on õige, et minult nõutakse kahju hüvitamist ja samas ka tõsteti autodele kindlustustariifi?25.08.2017

Tere,
Põhjustasin aasta tagasi ettevõtte autoga avarii. Kohe peale seda tarvitasin alkoholi ja mind mõisteti süüdi, mistõttu kindlustus nõuab teise auto remondikulud minult välja. Minu küsimus selline, et kui kindlustus tõstis peale õnnetust ettevõtte kõikide autode riskikoefitsienti, siis miks minult eraldi remondiraha nõutakse. Viimati suhtlesime kahjunõudjaga 10 kuud tagasi telefoni teel ja leppisime kokku, et räägime uuesti kuu aja pärast ning paneme tingimused paikka. Peale seda kuni tänaseni ei ole saanud ühtegi teadet. Nüüd mailiga tuli teade, et asi antud kohtusse. Kas kõik seaduspärane?

Lugupidamisega

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Teie küsimuses toodud asjaoludes ei ole midagi ebaseaduslikku.

Kui tarvitasite kohe peale õnnetuse põhjustamist alkoholi, siis on kindlustusandjal õigus kannatanule väljamakstud hüvitis Teilt tagasi nõuda. Kuna Te ei ole tagasinõuet aasta jooksul tasunud, siis on tavaline, et kindlustusandja nõuab tagasinõude tasumist kohtu kaudu. Teie kohustus on täitmata, seega on loogiline, et kokkuleppe otsimine on eelkõige Teie ülesanne.

Kindlustusmakse suurus ei ole tagasinõudega seotud. On tavaline, et see, kes kahju põhjustab või kelle autoga kahju põhjustatakse peab maksma suuremat kindlustusmakset. Kahju Te ju põhjustasite, seega ei ole midagi üllatavat, ammugi mitte ebaseaduslikku selles, et auto omanik peab maksma kindlustuse eest rohkem.
 

Küsimus: Kui tihti kasutavad kindlustusandjad tagasinõudeõigust isikute vastu, kes on tekitanud liiklusavariiga varalise kahju?23.08.2017

Kui tihti ja mis puhkudel kasutavad kindlustusandjad tagasinõudeõigust isikute vastu, kes on tekitanud liiklusavariiga varalise kahju teisele kaasliiklejale ja on süüd tunnistanud või avariis süüdi mõistetud ning ka puhkudel kui kindlustusjuhtumi ajal oli juht joobeseisundis. Kas tagasinõude teeb kindlustusandja või teeb seda liikluskindlustuse fond ja kas võetakse arvesse ka varem juhtunud kindlustusjuhtumeid, rikkumisi, joobe suurust jne. Ning kui kannatanu vara on hävinud s.t et kindlustusandja leiab, et otstarbekas pole autot remontida, siis kas seejärel kui esitatakse tagasinõue, siis tuleb auto hetke keskmine turuhind kompenseerida ja kas auto läheb üle inimesele, kes on selle kinni maksnud?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandjad kasutavad tavaliselt alati oma seadusest tulenevat õigust väljamakstud hüvitis tagasi küsida. Tagasinõude alused on liikluskindlustuse seaduses. Näiteks võib kindlustusandja kannatanule väljamakstud hüvitise kahju tekitajalt tagasi nõuda, kui
- juhtum põhjustati tahtlikult
- kahju põhjustaja lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt
- kahju põhjustaja juhtis sõidukit, mille valdamine oli ebaseaduslik
- kahju põhjustaja juhtis sõidukit joobeseisundis

Üksnes asjaolu, et kahju põhjustaja mõistetakse kahju tekitamises süüdi, ei ole tagasinõude alus.

Tagasinõude õigus on sellel, kes kannatanule kahju hüvitas. Kui kahju hüvitas kindlustusandja, siis esitab tagasinõude kindlustusandja, kui kahju hüvitab liikluskindlustuse fond, siis esitab tagasinõude liikluskindlustuse fond.

Tagasinõude näol ei ole tegemist karistusega. Seega varasemad rikkumised, joobe suurus jmt asjaolud tagasinõude esitamisel üldiselt tähendust ei oma.

Kui sõiduk hävib kindlustusjuhtumi tagajärjel ja kannatanu annab romu kindlustusandjale üle, siis on tagasinõude arvutamisel kaks võimalust – tagasinõude summat (kannatanule väljamakstud hüvitis) vähendatakse romu väärtuse võrra või saab tagasinõude maksja romu peale tagasinõude tasumist endale.
 

Küsimus: Kas kindlustusandja võib nõuda minult täit summat, kui jäin süüdi varalise kahju tekitamises ja sündmuskohalt lahkumises?23.08.2017

Tervist!
Mind mõisteti süüdi varalise kahju tekitamises ja sündmuskohalt lahkumises, nõude suurus oli 1000 eurot. Nüüd kindlustusandja nõuab minult täit summat. Kas tal on selleks seaduslik alus või peaks siiski tagasinõude suurus olema 30%.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kannatanule kahju hüvitanud kindlustusandja võib kogu väljamakstud hüvitise kahju tekitajalt tagasi nõuda muu hulgas siis, kui kahju tekitaja lahkus peale kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. See õigus tuleb liikluskindlustuse seadusest.

Küsimuses toodud juhul ei ole tagasinõude õigus on piiratud 30%-iga kahju suurusest.