Kindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mis aja jooksul peab kindlustusselts vastama ja kas LKF ekspertiisi otsust saab vaidlustada?30.03.2017

Tere, juhtus juba üle kuu aja tagasi liiklusõnnetus, milles mina olen kannataja. Käisin juba kindlustusseltsis kohapeal sõidukit näitamas ning suusõnaliselt mainiti mulle, millist summat nad saaksid hüvitada. Meili teel saatsin neile oma nägemuse hüvitatavast summast ning paar päeva hiljem (21.03) vastasid nad, et üks võimalus on pöörduda LKF ekspertiisi poole sõiduki hindamiseks ning leppida kokku, et eksperdi hinnang on pooltele siduv.
Saatsin vastu meili küsimusega, et mis on aga nende poolt pakutav hüvitise summa (ma ei oska muidu arvestada, kas on vaja pöörduda eraldi ekspertiisi või nõustuda nende poolt pakutava summaga). Nüüdseks ei ole nad mulle juba üle nädala aja vastanud ega helistanud, kuigi olen saatnud mitu meili, et ootan vastust.
Kas on mingisugune kindel aeg, mille jooksul kindlustusselts peab mulle teatavaks tegema oma otsuse? Ning kui pöördudagi LKF ekspertiisi poole, siis kas tõesti ekspertiisi otsus ei kuulu edasivaidlemisele?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse seaduse kohaselt peab kindlustusandja tegema kahju hüvitamise otsuse ja hüvitama kahju mõistliku aja jooksul, kuid kõige hiljem 30. kalendripäeval kindlustusjuhtumist teatamisest. See tähtaeg pikeneb, kui mõjuval ja kindlustusandjast mitteoleneval põhjusel ei ole võimalik kõiki vajalikke toimingudi teha. Siis peab kindlustusandja sellest ka kannatanu teavitama ja viivitust põhjendama.

On õige, et kindlustusandja võib küsida sõiduki väärtusele LKF-i hinnangu. Kui LKF annab kindlustusandjale hinnangu, siis selle põhjal teeb kindlustusandja otsuse. Kindlustusandja otsust saate vaidlustada ka siis, kui see otsus tugineb LKF-i hinnangul.

Võimalus on ka ette kokku leppida, et kindlustusandja tellib hinnangu ja kahju hüvitatakse nii nagu hinnangus on. Kui nii on kokku lepitud, siis sellega ju vaidlus lõppeb. Oluline on, et see on vabatahtlik kokkulepe Teie ja kindlustusandja vahel. Tavaliselt sõlmitakse selline kokkulepe lepitusmenetluse käigus liikluskindlustuse lepitusorganis.
 

Küsimus: Kuidas ma saan teha kindlustuse autole, millele lähen Inglismaale järgi?28.03.2017

Tere. Kuidas ma saan teha kindlustuse autole, millele lähen Inglismaale järgi? Auto on inglise registris aga tahan sõita autoga Eestisse ja siis arvele võtta. Mis pabereid mul on vaja, et teha kindlustus kasvõi kuuks ajaks?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Vastamisel eeldan, et küsimus puudutas liikluskindlustust. Vabatahtliku sõidukikindlustuse osas võib vastus olla mõneti erinev.

Kui kavatsete osta Inglismaalt Eestisse toomiseks auto, mis jääb kuni Eestis registreerimiseni Inglismaa sõidukiregistrisse, siis saate lepingu sõlmida Inglismaa kindlustusandjaga või Eesti kindlustusandjaga. Inglismaa kindlustusandja ei saa keelduda lepingu sõlmimisest. Eestis kindlustusandja võib, aga ei pea Inglismaa registris oleva Eestisse toimetatava sõiduki suhtes lepingut sõlmima (vt liikluskindlustuse seadus § 14 lõige 4).

Täpsema teabe, milline Eesti kindlustusandja on nõus vastavat lepingu sõlmima ja mis dokumente vaja on, saate kindlustusandjalt. Liikluskindlustust pakuvad kõik LKF-i liikmeks olevad kindlustusandjad. Teave nende kohta on siin https://www.lkf.ee/et/eksl-ja-lkf/eksli-liikmed.
 

Küsimus: Kas vastab tõele, et kindlustusvõtja auto omaniku vanus omab otsest seost kindlustusmakse määramisel?28.03.2017

Tere. Kas vastab tõele, et kindlustusvõtja auto omaniku vanus omab otsest seost kindlustusmakse määramisel? (näit.18-24 a.) ja ei sõltu juhilubade olemasolust.

Lugupidamisega,

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusmakse suuruse ja asjaolud, millest kindlustusmakse sõltub, määrab iga kindlustusandja ise. Üldisi ja ületurulisi reegleid ei ole. Seega saate täpse vastuse, kui esitate sama küsimuse oma kindlustusandjale.

Võib siiski arvata, et ei sõiduki omaniku ega ka kindlustusvõtja vanusest liiklus- ega sõidukikindlustuse kindlustusmakse üldiselt ei sõltu. Samuti ei sõltu liikluskindlustuse kindlustusmakse kindlustusvõtja juhtimisõigusest või selle puudumisest.

Kuna kindlustusmakse sõltub eri asjaoludest on mõistlik võrrelda kindlustusmaksete lõppsuurusi. Liikluskindlustuse kindlustusmakseid saate mugavalt võrrelda liikluskindlustuse fondi kalkulaatori abil, vt https://hermes.lkf.ee/.
 

Küsimus: Kas hoolimata välisriigis registreeritud kindlustuse poliisi olemasolust tuleb Eestis ikkagi eraldi kindlustus teha?27.03.2017

Tervist
Euroopas on levinud isikupõhine liikluskindlustus ning internetis leidub omajagu kindlustusettevõtteid, kes hoolimata asukohariigist valmis sõidukit kindlustama on. Kuidas meie seadused reguleerivad välisriigi liikluskindlustust? Kas hoolimata välisriigis registreeritud kindlustust pakkuva ettevõtte poliisi olemasolust tuleb Eestis ikkagi eraldi kindlustus teha?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustus on mootorsõiduki või selle haagise valdaja vastutuskindlustus, millega on kindlustatud sõiduki valdaja vastutus kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamise eest. Erinevalt Teie küsimuses toodust on Euroopas tavaline, et liikluskindlustuse lepinguga kindlustatakse lepingus märgitud sõiduki valdaja vastutus. Nn isikupõhist liikluskindlustust – kindlustatud on kindla isiku vastutus sõltumata sellest, mis sõidukit ta valdab – üldiselt ei pakuta.

Eesti liiklusregistris registreeritud sõiduki suhtes võib liikluskindlustuse lepingu kindlustusandjana sõlmida vaid Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikmeks olev kindlustusandja. Isegi juhul, kui mõni Eestis mittetegutsev kindlustusandja vastava lepingu sõlmib, ei ole liikluskindlustuse seadusest tulenev kindlustuslepingu sõlmimise kohustus täidetud. Eesti registris oleva sõiduki suhtes peab olema Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikmega sõlmitu liikluskindlustuse leping.
 

Küsimus: Kas tasub pöörduda kohtusse, kui kindlustusselts toob kahju mittehüvitamiseks loogikale mittevastavaid vabandusi?22.03.2017

Kasutasin enda vannitoas dušši 45 min kuni 2 tunni vahemikus. Sellest tulenevalt pääses vesi muude elamispinna osa põrandatele ning tekkis põrandakattele veekahjustus.
Esitasin kodukindlustusele kahjuteate. Käis ehitusekspert olukorda hindamas ning tegi kindlustusele pakkumuse.
Kindlustusselts selle peale vastas, et 2 tunni pikkuse dušši all käimisega tekitatud kahju on raskest hooletusest põhjustatud ning nemad ei korva kahju.
Selgitasid veel võimalust, et kui oleksin unustanud dušši jooksma ning lahkunud kodunt, oleks seda olukorda võetud kui õnnetusjuhtumit. Väidavad, et ükski inimene ei käi nii kaua dušši all ning oleksin pidanud perioodiliselt käima kontrollimas ukse taha, kas on tekkinud vee pääsemist teistesse eluruumidesse.
Leian, et just need kaks olukorda on vastupidi. Kui unustaksin vee jooksma ning lahkuksin kodunt, oleks tegemist raske hooletusega. Mitte see, et kasutan dušši ning vesi pääseb teistesse eluruumidesse samal ajal. Väidavad, et peaksin saama jalgadega aru vee taseme tõusust. Sellises olukorras kus on duššikardin tõmmatud ette ning jalad on niigi niiskes tingimuses.
Kas oleks mõistlik pöörduda Kindlustus vahekohtusse või siis otse kohtusse, et nõuda otsuse muutmist ning kahju hüvitamist.
Otsuse lõpus oli kirjas, et lisaküsimuste korral ühendust võtta. Kuid olen kirjutanud 2 nädalase vahega kaks e-kirja ning helistanud. Ei ole saanud mingit vastust.

Lugupidamisega,
murelik kodanik

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Esmalt püüdke palun vaidlus lahendada kindlustusandjaga. Kui läbirääkimised ei õnnestu ja olete jätkuvalt veendunud, et kindlustusandja otsus ei ole õige, siis on mõistlik proovida leida vaidlusele lahendus kindlustuse lepitusorgani abil.

Teabe lepitusorgani kohta ning juhised lepituse algatamiseks leiate siit http://www.lkf.ee/et/lepitusorgan.

Kui lepituses vaidlus ei lahene, on mõistlik kaaluda kohtusse pöördumist.

Küsimuses kirjeldatud juhtumi puhul tuleb muu hulgas hinnata ka seda, kas juhtum, millel läbi kahju tekkis oli äkiline ja ettenägematu. Äkiline ja ettenägematu on sündmus, mis leiab aset ootamatult ehk äkiliselt ja mille toimumist või millest tingitud kahju ei saa klient mõjutada ja mille toimumine kindlustusperioodil ei ole kliendile teada.
 

Küsimus: Kas liikluskindlustus hüvitab inimese tervisekahju, kui ta sai autolt löögi?22.03.2017

Juhtus õnnetus, kus auto (kaubik) sõitis otsa jalakäijale vöötrajal ristmikul, kus jalakäijale põles roheline tuli. Inimene (82 a) sai vigastusi, mis muutsid ta elukvaliteeti (rohked luumurrud). Praegu taastus-hooldushaiglas, kuna ei suuda iseseisvalt mitte midagi teha.
Kas liikluskindlustus hüvitab tekkinud situatsiooni?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Jah, kahju tekitanud sõidukijuhi liikluskindlustuse kindlustusandja hüvitab liiklusõnnetuse läbi tekkinud isikukahju. Hüvitatakse näiteks ravikulu, vajaduste suurenemisest tekkinud kahju.

Hüvitatava kahju üldise kirjelduse leiab huvi korral siit https://lkf.ee/images/files/Liiklus_hyvitatavkahju_veebitekst4.pdf.

Esitage kahjunõue kahju põhjustaja kindlustusandjale. Kui sõiduki, millega kahju tekitati, registreerimismärk on teada, leiate kindlustusandja siit https://vs.lkf.ee/pls/xlk/!sysadm.ic_insurance_cover_pkt.show_form?p_purpose=CLAIM.
 

Küsimus: Kas kindlustusfirma võib võtta ülevaatuse ja kindlustuse autolt maha auto omanikule teada andmata?17.03.2017

Kas kindlustus firma võib võtta ülevaatuse ja kindlustuse autolt maha auto omanikule teada andmata?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liiklusseaduse (vt § 73 lõige 3) kohaselt kaotab sõiduk tehnonõuetele vastavuse, kui kindlustusandja loeb sõiduki kindlustusjuhtumi järgselt hävinuks. Sõiduk loetakse hävinuks, kui kindlustusandja hüvitab sõiduki väärtuse, sest sõiduki parandamine ei ole otstarbekas.

Kui sõiduk hävib ja sõiduki omanik otsustab sõidukiromu endale jätta, siis tavaliselt teavitab kindlustusaandja sõiduki omanikku tehnonõuetele vastavuse kaotamisest. Teavitamiskohustust seaduses ei ole.

Kindlustuslepingu lõppemisest peab kindlustusandja kindlustusvõtjat tavaliselt teavitama. Kui sõiduki omanik ei ole kindlustusvõtja, st lepingu on sõiduki omaniku asemel sõlminud keegi teine, siis sõiduki omanikku lepingu lõppemisest ei teavitata.
 

Küsimus: Kas on õigus, et kui autol on kolm kriimu, siis kahjukäsitleja arvestab kolmekordse omavastutuse?16.03.2017

Tere. Hommikul leidsin autot lumest puhastades juhipoolse esitule kohal kriimu. Jõudes puhastamisega kõrvalistuja poole, leidsin mõlgi, mida seal varem ei ole olnud ning kriimu ukse pealt. Kutsusin politsei, kes fikseeris kõik vajaliku ning andsin sellest teada ka kaskokindlustusse, kes fikseeris mu auto kriimud ja mõlgid. Sain sellise vastuse, et avastatud vigastuste (vasak esimene tiib ja kapott, parem esitiib, parem tagauks- ja tiib) iseloomud on erisuunalised ning ei ole saanud tekkida ühel ja samal ajahetkel sama sündmuse käigus. Ühe objekti liikumise käigus ei saa tekkida kolme kohta erisuunalisi kahjustusi. Palun andke teada, kas soovite kõik kerevigastused oma autol eemaldada. Sellisel juhul rakendub kolmekordne omavastutus. Võime teha ka juhtumipõhiselt st, et 1 juhtum remonditakse hetkel ja ülejäänud tulevikus.
Ette tänades

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Omavastust rakendatakse tavaliselt iga kindlustusjuhtumi kohta. Kindlustusjuhtum on üks sündmus. Seda, kas rakendatakse ühte või kolme omavastutust, tuleb hinnata kindlustusjuhtumite arvu järgi. Vigastuste arv ei oma omavastutuse rakendamisel tähendust.

Seega, kui kolm vigastust tekkisid ühe juhtumi tagajärjel, siis rakendatakse ühte omavastutust. Kui iga vigastus tekkis ise juhtumis, siis rakendatakse kolme omavastustust. Arvestades küsimuses toodut võib arvata, et tõenäoliselt oli tegu kolme eri kindlustusjuhtumiga ja seega on ka kolme omavastutuse rakendamine põhjendatud.
 

Küsimus: Kas kindlustus tohib viivitada oma otsusega kui käimas on krimininaalmenetlus?16.03.2017

Tere,
Olen kannatanu rollis. Eksabikaasa on omavoliliselt kasutusse võtnud auto, millega tegi liiklusõnnetuse. Hetkel on üks kriminaalmenetlus tema suhtes lõpetatud (joobeseisund, puudub vastav luba juhtimiseks ehk juhilube tal ei ole kunagi olnud jm). Käimas on teine kriminaalmenetlus, kus karistatakse omavolilise kasutamise eest. Uurija on selgitanud, et toimik ei ole prokuratuuris, kuna ei ole teada, kas kindlustus hüvitab liiklusõnnetuses hävinud turvatooli maksumuse või mitte. Kindlustas aga kirjutab, et viivitab oma otsuse andmisega, kuna soovib politsei otsust ära oodata! Samas kriminaalmenetlus iseenesest võib venida kuni 5 aastani. Kas on õigustatud selline viivitus kindlustuse poolt? Hetkel ütleb kindlustus, et nemad on teadlikud, et kriminaalmenetlus võib venida kuni 5 aastani, et nemad ei saa mind selles kuidagi aidata. Samas antud tegevus on ju ebamugavuste ning liigsete kulutuste tekitamine mulle kui tarbijale. Kindlustus aga midagi kuulata ei soovi ning taob oma tingimusi. Seadusest tulenevaid kohustusi ja minu õigustest aga kuulata ei soovi.

Ette tänades

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui kriminaalmenetluse tulemusel või selle käigus tuvastatavatel asjaoludel on oluline tähtsus kahju hüvitamise kohustuse olemasolu või ulatuse seisukohalt, siis on õige, et kindlustusandja ootab ära vastavad menetlustoimingud.

Kindlustusandja peab Teile selgitama, mis asjaoludel ja mis tähendus on, st selgitama, mis asjaolud on ebaselged kahju hüvitamise seisukohalt. Paluge, et kindlustusandja Teile hüvitamise viivitamist sisuliselt selgitaks.
 

Küsimus: Kas meil on õigus saada liikluskindlustushüvitist, kui liiklusõnnetus juhtus transpordilaeval?14.03.2017

Juhtus liiklusõnnetus transpordilaeval. Poola päritolu sõiduki juht tagurdas otsa meie seisvale autorongile. Liiklusõnnetust nägi pealt laeva meeskonna liige, kes tegi ka omalt poolt seletuse, mida Poola autojuht oma allkirjaga ei kinnitanud. Ega ei olnud nõus andma rohelist kaarti. Kas meil on õigus saada liikluskindlustus hüvitist?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Küsimuses toodud teave on liiga napp, et anda ammendavat vastust. Täpsustage oma küsimust ja esitage see Eesti Liikluskindlustuse Fondile e-postiga, lkf@lkf.ee.

Vajalikud täpsustused: a) kirjeldus, kus õnnetus toimus, sh kas tegu oli liinivedu tegeva parvlaevaga; mis sadamas laev seisis; b) õnnetuse kirjeldus, sh õnnetuse joonis; teave, kas Pool sõiduki juhti juhendas laevatöötaja; c) teave, miks Poola auto juht ei andnud rohelist kaarti.

Koos täpsustustega esitage palun ka laevameeskonna liikme selgitus, kahju põhjustanud sõiduki registreerimismärk, kannatanu sõiduki registreerimismärk ja muud asjaosaliste andmed. Saadaud teabe põhjal annab liikluskindlustuse fond oma hinnangu koos täpsustusega, kellele esitada kahjunõue. Otsuse kahju hüvitamise või mittehüvitamise kohta teeb kindlustusandja.