Kindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha, kui pangad nõuavad sundkindlustamist, aga maja seisukorra tõttu keegi ei kindlusta?27.10.2017

Minu senine kindlustusfirma ütles minu omandis oleva maamaja kindlustuslepingu üles, etteteatamisega 1 kuu, kuna nende arvates on minu maja liiga kehvas seisus ja ma olen kindlustusele suur oht. Seda, et maja on kehvas seisus, said nad teada fotodest, mis neile saatsin, kui käisin maja vastu võtmas peale seda, kui kohtutäitur lahutatud abikaasa sealt välja tõstis. Teatasin oma kindlustusfirmale, et seis on selline, sest mul on kohustus teada anda, kui minu varaga on midagi juhtunud. Samas kindlustus ei lugenud seda kahju hüvitamise vääriliseks, kuna leiti, et mees oli seal minu loal ja minu enda võtmega, et siis sellist teada isiku kahju nad ei hüvita. Kuna maja osteti algselt kaasomandisse, siis kuidas ma oleksin saanud keelata mehel seal elada. Ülejäänud kindlustused aga saadavad järjest samu vastuseid, kuna maja on kehvas seisus, siis meie seda ei kindlusta. Ise ma seal ei ela, sain ta alles kätte peale seda kui lahutatud abikaasa sealt välja tõsteti. Lahutatud abikaasa lasigi selle maja nii kehvasse seisu. Väljatõstmine ja kohtuskäimised võtsid aastaid aega. Mulle liisingut andnud pank nõuab aga sundkindlustust. Aga keegi seda ei võta kindlustada. Mida siis ometi teha?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kodukindlustus on oma olemuselt siiski vabatahtlik kindlustus, mitte sundkindlustus. Kohustuse leping sõlmida olete vabatahtlikult võtnud pangaga liisingulepingut sõlmides. Kuna tegu on vabatahtliku kindlustuslepinguga, siis ei saa keegi kindlustusandjat sundida lepingut sõlmima, kui kindlustusandja seda teha ei taha.

Esimese asjana oleks mõistlik küsida veel korra kõikidelt kodukindlustustust pakkuvatelt kindlustusandjatelt (BTA, PZU, Gjensidige, Inges, Compensa, ERGO, If, Salva, Seesam, Swedbank), kas nad on äkki nõus lepingut sõlmima. Küsides tuleb anda täpne ja õige teave kindlustatava objekti kohta.

Kui siiski keegi pole nõus lepingut sõlmima, pöörduge palun panga poole ja selgitage olukorda.
 

Küsimus: Kas kindlustusleping tuleb ümber vormistada, kui eraisik võõrandas sõiduki, samas on edasi vastutav kasutaja?27.10.2017

Tere!
Eraisik võõrandas sõiduki ühingule. Samas määrati seesama eraisik ühingu poolt sõiduki vastutavaks kasutajaks.
Kas kohustuslik liikluskindlustusleping tuleb ümber vormistada?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui varem inimesele kuulunud sõiduki liikluskindlustuse lepingu kindlustusvõtja oli seesama inimene ja peale sõiduki võõrandmaist sai seesama inimene liiklusregistri andmetel sõiduki vastutavaks kasutajaks, siis lepingut ümber vormistada ei ole vaja, sest kindlustusvõtja ei muutunud. See on nii, sest kui sõiduki omanik või vastutav kasutaja – ehk kindlustuskohustusega isik – muutub, läheb liikluskindlustuse leping automaatselt üle uuele omanikule või vastutavale kasutajale. Üleminek toimub liiklusregistris vastava kande tegemise hetkel.

Samas võib kindlustusandja sõiduki omaniku muutust lugeda riskiasjaolude muutuseks. Seetõttu on mõistlik kindlustusandjale muutusest teada anda.
 

Küsimus: Kes peaks tsikli läbisõitu tõestama, kui spidomeetril on näit ees, kas mina või kindlustus?12.10.2017

Tere!

Oman 1999. aasta tsiklit, mis sattus avariisse. Kalkuleerimisel öeldi, et antud mootorratta taastamine ei ole otstarbekas. Seepeale tekkis tülikas diskussioon kahjukäsitlejaga kompenseeritava summa üle.
Kahjukäsitleja sõnul ei või olla 1999 aasta mootorrattal läbisõit 25000 km ning nõuab, et ma saaks kuidagi tõestada seda. Kahjukäsitleja pakkus maksta välja sama tsikli turuhinda, kuid tema poolt tehtud päringus tsiklile oli 30-40 tuhat suurem läbisõit. Kahjukäsitleja ütleb, et minu tsikli läbisõit "ei ole eluliselt kindlasti usutav" ning summa, mida mina pakkusin talle, on arutatav juhul ainult kui "suudate kuidagi tõestada, et Teie mootorratta õige läbisõit on tõesti ainult 25 000km".

Kes peaks selle tõestamisega tegutsema? Mina või kindlustusandja?
Kuidas üldse lahendada sellist probleemi?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui mootorratas on liikluskindlustuse juhtumis hävinud, peab kindlustusandja maksma hüvitiseks summa, mille eest saate hävinuga samaväärse mootorratta soetada. Kahju suuruse väljaselgitamine on kindlustusandja kohustus.

Teie küsimusest loen välja, et kindlustusandja on teinud kahju suuruse kindlaks, kuid te ei ole sellega nõus.

Läbisõidumõõdiku näit on vaid üks näitaja, mille abil hinnata mootorratta läbisõitu. Läbisõitu saab hinnata ka muude tunnuste järgi, sh näiteks ratta üldine kulumine ja seisukord. Omaette küsimus on ka ratta vanuse, läbisõitu ja hinna omavaheline seos ehk kui palju mõjutab läbisõit 25 000 km või 55 000 km 1999. aastal kasutusele võetud mootorratta hinda.

Kokkuvõtvalt – Te ei ole rahul kindlustusandja pakutud hüvitise suurusega. Esitage kindlustusandjale oma argumendid koos tõenditega, millele tuginete nõudes suuremat hüvitist. Püüdke kindlusandjaga kokkuleppele saada. Kui see ei õnnestu ja leiate jätkuvalt, et kindlustusandja otsus on vale, siis saate vaidluse lahendamiseks pöörduda liiklukskindlustuse lepitaja poole, vt www.lkf.ee/lepitusorgan.
 

Küsimus: Kas mina, kui avariis kannatanu pool, saan valida, kus soovin autot remontida?06.10.2017

Kas mina, kui auto avariis kannatanu pool, saan valida, kus soovin autot remontida? Liiklusfirma suunas tema valitud töökotta, kus oli tehtud hinnang remondile aga hinnangus ei olnud arvestatud võimalikud kõrvaldefektid, mis on võimalik hinnata ainult remonditööde algusega.
Kui saime sellest teada, viisime auto teise kohta hinnangule, kus hinnang tuli natuke kõrgem, aga arvestades kõiki kulusid.
Kindlustusfirma ei nõustu uue hinnanguga ja sunnib oma remonditöökotta. Aga seal, kui remondi ajal tuleb välja, et avarii pärast tulid veel defektid, mida vaja parandada, siis peame selle eest juba ise maksma.
Kas meil on ikka õigus teha korralik remont meie poolt valitud töökojas ja kuidas veenda kindlustusfirmat, et tuleb teha korralik remont ja me tahame autot peale remonti saada kätte samas seisundis, kui see enne avariid oli.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui kahju hüvitab kahju põhjustanud sõidukijuhi liikluskindlustuse kindlustusandja, siis saate kannatanuna valida, kus teie sõidukit remonditakse. Samas ei ületa kindlustusandja hüvitamiskohustus mõistlikku remondisummat. Seega, kui remont Teie valitud remondikohas on kallim, kui mujal mõistlikus kohas, siis hüvitab kindlustusandja mõistliku kulu ja ülejäänud tuleb Teil endal kanda.

Teie küsimusest loen välja, et remondi summa erinevus tuleb sellest, mis tööd kalkulatsioonis sisalduvad. Kindlustusandja peab hüvitama ka need kulud, mis selguvad remondi käigus.

Remondikoha valikust vt ka siit http://www.lkf.ee/et/kindlustamise-tavad/remondiettev%C3%B5tte-valik.
 

Küsimus: Kas mul on õigus kompensatsiooni nõuda, kui auto on avarii järgselt remondis ja pean kasutama bussi ning muid sõidukeid?05.10.2017

Tere!

Olin kannataja avariis, mis toimus Tallinnas, ise elan Tartus. Auto polnud sõiduvõimeline ja seetõttu olin sunnitud selle Tallinnasse jätma, ise bussiga koju sõitma. Samuti auto valmimisel pean sellele bussiga järele minema.
Samuti sain teada, et autole tehtud kindlustus ei ole pausil sellel ajal kui autot parandatakse. Ma ei saa autot kasutada vähemalt kuu aega, kuid pean maksma selle kindlustust. Samuti pean leidma muud võimalused liiklemiseks sellel perioodil. Kõik sellised kulutused kokku moodustavad arvestatava summa. Kas mul on õigus selle kompensatsiooni nõuda ning kuidas see toimuks?

Aitäh!

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse seadusest tulenevalt ei hüvita kahju põhjustaja kindlustusandja kahju, mis tekib sellest, et kahjustunud sõidukit ei saa selle remondi ajal kasutada. Kui sõiduk oli Teile vajalik või kasulik, eelkõige Teie majandus- või kutsetegevuseks või tööks, saate nõuda samaväärse sõiduki kasutamise kulu kahju tekitajalt.

Kulu, mis tekib sellest, et Teil on liikluskindlustuse makse tasumise kohutus kindlustuslepingu järgi ka selle aja eest, mil sõidukit remonditakse, Te kindlustusandjalt ega kahju tekitajalt nõuda ei saa – tegu on puhtmajandusliku kahjuga. Kui sõidukit ei saa tehnilistel põhjustel kasutada enam kui kuu jooksul, saate liikluskindlustuse lepingu lõpetada.
 

Küsimus: Kas kindlustusandja võib keelduda andmast infot minule, kui sõiduki omanikule, auto varasemate avariide kohta?29.09.2017

Kui sõidukiomanikul on soov teada eelneva(te) avarii(de) kohta lisainformatsiooni, näiteks mis seisus auto oli avariihetkel ja mis sai töökojas selle autoga tehtud kindlustuse poolt, kas kindlustusandja võib keelduda andmast infot minule, kui sõiduki omanikule, kui teha päring e-maili teel? Minu ega eelmise omaniku käes ei toimunud avarii. Maanteeametist ei saa ligi eelmiste omanike nimedele, ega kuidagi nende kontakte.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Üksikasjalikku teavet juhtunu kohta on õigus saada juhtunus osalenutel. Seega võib arvata, et Te ei saa kindlustusandjalt teavet kindlustusjuhtumi kohta, mis leidis aset enne, kui saite auto omanikuks.
 

Küsimus: Kas KÜ peaks hüvitama veekahju tekitamisel omavastutuse summa?26.09.2017

Tere,
Kas KÜ-le saab hagi esitada ainult korteriomanik või ka see, kes maksab kodukindlustust ja kommunaale?
Keskkütteradiaatorid uputasid korteri, KÜ maksis ainult radiaatoriõhutite vahetuse. Kodukindlustuse kaudu vahetati uus põrand, ent KÜ keeldub omavastutuse tasumisest.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui korteriühistu vastutab tekkinud kahju eest, siis peab ühistu ka kahju hüvitama. See, kas ühistu vastutab või mitte sõltub sellest, mis täpselt kahju põhjustas.

Nõude saab esitada kahju kannatanu. Kui korteri siseviimistlus sai kahjustada, siis on kannatanuks korteri omanik.
 

Küsimus: Kas kindlustus hüvitab liiklsusõnnetuse tagajärjel vajaminevat kõrvalabi?22.09.2017

Tere!
Vanem naisterahvas sai autolt löögi. Menetluse tulemusena on liiklusõnnetuses 100% süüdi sõiduki juht. Jalakäija haiglaravi on läbi, hetkel on lõppemas ka järelravi.
Liiklusõnnetuse tagajärjel on aktiivne inimene muutunud piiratud liikumisvõimega inimeseks, kes vajab argipäeva toimetustega hakkamasaamiseks kõrvalist abi. Seda eelkõige isikliku hügieeni protseduuride tegemiseks (korteris on vann, inimene ise ei saa enam selles end pesta) ning jalutamas käimiseks (korter, kus elatakse on teisel korrusel, lifti majas pole).
Kas kindlustus peab hüvitama sellise hooldaja teenuse kasutamisega seotud kulud?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kahju tekitaja liikluskindlustuse kindlustusandja hüvitab inimese vajaduste suurenemisest tekkiva möödapääsmatu kulu, mis on tingitud liiklusõnnetusest saadud kehavigastusest, sh näiteks kulu põetajale, kulu abivahendid vannitoas ja treppidel.

Otsustamaks, mis kulu tuleb hüvitada, peab teadma kõiki asjaolusid. Millised tegutsemispiirangud inimesel täpselt on, kas need piirangud on püsivad või muutuvad, miks ei saa lähedased pakkuda inimesele tuge nende tegevuste tegemisel jmt.
 

Küsimus: Kas kindlustusettevõte tõesti võib hüvitada vaid hüpoteetilise kahju, mitte reaalse taastamise?22.09.2017

Tere!
Veeavarii tagajärjel tekkis alumisele naabrile varaline kahju, mida nüüd nõutakse kahju tekitajalt välja. Hüvitamisele kuuluv summa kindlustuse paberite järgi koosneb remondikalkulatsioonist ja kapist, mis olla saanud veekahjustusi. Esitatud on vaid kalkulatsioon ja kapi hind veebipoes, tegelikke tehtud kulutusi või remondiarvet ei ole. Teadaolevalt ei ole ka kahju saanud alumine naaber remonti reaalsuses teostanud ega ka kappi muretsenud. Kas ja millised õigused on kahju tekitajal antud olukorras?
1. Kas kindlustusettevõte tõesti võib hüvitada vaid hüpoteetilise kahju, mitte reaalse taastamise? Kas kahju tekitajal on õigus nõuda tõendeid reaalselt tehtud kulutuste kohta, et tasuda ka reaalsed kulutused endise olukorra teostamiseks?
2. Kahju tekitaja on alla vaesuspiiri elav vanaduspensionär. Kuidas toimida edasi, kui inimesel ei ole korraga nii suurt summat tasuda (kusjuures maksetähtaeg nõudel, mis tuli tavapostiga postkasti, on vaid 1 nädal)?

Aitäh vastamast!

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kahju suurus hinnatakse ja kahju hüvitatakse üldiselt rahas. Kui asi on kahjustatud või hävinud, siis hinnatakse ära, kui suur on tekkinud kahju (korteri remondi kalkulatsioon ja uue kapi soetamine) ja see hüvitis makstakse välja. On kannatanu otsustada, mida ta hüvitisega teeb.

1. Kannatanu ei pea kahjustunud asja taastama. Kui kindlustusandja on hüvitanud kalkulatsiooni järgi kahju, siis ei ole tegu hüpoteetilise kahju hüvitisega, vaid tegeliku kahju hüvitamisega.
2. Pöörduge kindlustusandja poole, selgitage olukorda ja oma võimalusi.
 

Küsimus: Kas liisingufirmal on õigus nõuda endiselt liisinguvõtjalt kindlustusmaksete tasumist?15.09.2017

Tere!
Liisinguandja võttis auto enda valdusesse tagasi (2017 alguses) peale seda, kui liisinguvõtja ei suutnud liisingumaksed tasuda. Lõpparved on tehtud ja makstud.
Küsimus tuleb järgmine: nüüd nõuab liisingufirma, et endine liisinguvõtja maksaks auto eest kindlustust. Kas on õigustatud (seadusega kooskõlas) seda nõuda?

Aitäh!

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustuslepingu järgi on kindlustusmakse tasumine kindlustusvõtja põhikohustus. Kindlustusmakset tasumist kindlustuslepingu järgi saab nõuda kindlustusandja. Seega, kui kindlustuslepingu sõlmis kindlustusvõtjana liisinguvõtja, siis peab liisinguvõtja tasuma kindlustusseltsile kindlustusmaksed selle aja eest, mil kindlustusleping kehtis.

Liisinguandja õigus nõuda liisinguvõtjalt kindlustusmakse tasumist saab tulla liisingulepingust või muust liisinguandja ja liisinguvõtja vahelisest kokkuleppest.

Küsige liisinguandjalt, millele tuginedes ta liisinguvõtjalt kindlustusmakse tasumist nõuab.