Kindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kes on süüdi, kui mina põhjustasin avarii, kuid teise auto juht oli purjus ja kas kindlustus hüvitab mulle kahju?03.10.2016

Tere. Hommikul tulin töölt, ei andnud teed autole, mis läks mööda peateed, seega põhjustasin liiklusõnnetust. Teise auto juht oli purjus. Kas kindlustus hüvitab mulle kahju? Aitäh

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Küsimuses toodu järgi sõitsite kõrvalteelt ette või otsa peateel liikunud roolijoodiku juhitud autole, siis põhjustasite õnnetuse Teie. Võib arvata, et peateel liikunud sõiduki juht ei vastuta Teie sõidukile tekitatud kahju eest. Seega peateel liikunud sõiduki valdaja vastutuse kindlustanud liikluskindlustuse kindlustusandja ei pea Teile tekkinud kahju hüvitama.

Kui Teie sõiduk oli kindlustatud vabatahtliku sõidukikindlustuse lepinguga, siis hüvitab kindlustusandja Teie sõiduki kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju.
 

Küsimus: Millal kindlustuskahju nõue aegub?19.09.2016

Kindlustusjuhtum (kodukindlustus) toimus 7 aastat tagasi, sai tehtud pildid ja täidetud avaldus (kuhu sai märgitud ka arvatav kahjusumma) mis ka registreeriti kindlustusseltsi poolt koheselt. Puudu oli vaid remondikalkulatsioon ja köögimööbli remondi (vahetuse) pakkumine. Nüüd tegeledes sellega edasi, väidetakse, et nõue on aegunud? Mina lugesin võlaõigusseadusest välja, et nõue aegub 3 aasta pärast alates selle sissenõutavaks muutumisest. Siit ka küsimus-millal muutub nõue sissenõutavaks? Võs § 450 räägib sissenõutavaks muutumiseks juhul kui toimingud on lõpetatud (kahjunõude suurus määratud)? lisaks ütleb Võs§ 475
punkt 2, et kui otsusest pole kindlustusvõtjat teavitatud (pole otsust kätte saanud) siis nõude aegumine peatub.
Kas mul on õigust kindlustushüvitisele kui esitan kalkulatsioonid nüüd? Kui pikalt peab kindlustus (lõpetamata) kahjujuhtumi dokumente säilitama?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kirjeldatud olukorrale on vaid küsimuses toodud asjaoludele tuginedes keeruline vastust anda. Arvestades, et kindlustusjuhtumist on möödunud seitse aastat ja eeldatavalt on kahju hüvitamine takerdunud Teie tegevusetuse tõttu, siis võib mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt arvata, et Te ei saa täna nõuda seitse aastat tagasi toimunud kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahju hüvitamist. See arvamus põhineb muljelt, et Teie pidite edastama kindlustusandjale üldise remondikalkulatsiooni ja köögimööbli vahetuse kalkulatsiooni, kuid mingil põhjusel edastasite vastava info kindlustusandjale aastaid hiljem.

Viited võlaõigusseaduse paragrahvidele ja nende tõlgendus on õige, kuid neid tuleb tõlgendada koosmõjus konkreetse juhtumi asjaoludega. Omab tähendust, mis toimingud kindlustusandja seitse aastat tagasi ära tegi ja kas otsus kahju hüvitada või mitte sai tehtud või kui ei, siis mis põhjustel see tegemata jäi. Asjaolu, kas kindlustusandjal on vastava kindlustusjuhtumi dokumendid alles või mitte omab rolli ainult siis, kui peaks selguma, et kindlustusandja on seitse aastat tagasi midagi valesti teinud või tegemata jätnud ja peab seetõttu täna midagi uuesti tõendama. Teie poolt edastatud infost ei tulene, et kindlustusandja oleks midagi valesti teinud.
 

Küsimus: Millisest hetkest loetakse kahjunõue aegunuks, kas juhtumi toimumise hetkest või kahju ja kahjusuuruse teadasaamisest?14.09.2016

Esitasin kindlustusele avalduse seoses talu elektrikilbi rüüstamisega ja kahju tekitamisega. Minu talu rüüstati 2011.aastal. Tol ajal esitas Eesti Energia jaotusvõrk selle kohta politseile avalduse ja algatati kriminaalasi. Mind sellest asjast ei teavitatud.
2015 oktoobris andis Elektrilevi teada, et lõpetab minuga võrgulepingu, seoses rüüstamisega. Politsei- ja piirivalveamet teavitas samas, et 2011. aastal toimunu osas ei ole Elektrilevi OÜ-l pretensioone ja mulle ei ole kahju tekitatud. Käesoleval aastal müüsin talu ja soovisin taastada elektri kasutamise ja võrgu. Nüüd saatis Elektrilevi mulle arve ja teatas, et elektrikilbi taastamiseks pean tasuma üle 1300 euro.
Kuna talu oli kindlustatud, pöördusin kahjudokumentidega kindlustusandja poole ja esitasin ka 02.09.2016 saadud kahjunõude. Kindlustus teatas, et nõuetest tuleb teatada kindlustusandjale esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolme aasta jooksul, kuna kolme aastaga nõuded aeguvad, seega on tänaseks 2011. aastal toimunud kahjunõue juba aegunud ning sel põhjusel ei kuulu ka Teie taotlus rahuldamisele.
Millisest hetkest loetakse kahjunõue aegunuks st, kas juhtumi toimumise hetkest või kahju ja kahjusuuruse teadasaamisest?
Ette tänades

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Nõude tavaline aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg hakkab kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Teie küsimuses toodud juhul muutus nõue kindlustusandja vastu sissenõutavaks alates ajast, mil saite juhtunust teada või pidite teada saama.

Kindlustuslepingus võivad kahjunõude esitamise ja aegumise asjaolud olla täpsustatud.

Kui olete seisukohal, et viis aastat tagasi toimunud juhtumi läbi tekkinud kahju kuulub kindlustuslepingu alusel hüvitamisele, kui kindlustusandjat teavitati juhtunust 2016. aastal, kuid kindlustusandja ei ole nõus kahju hüvitama, siis esitage kindlustusandjale oma seisukoht koos argumentidega, millele tuginete. Püüdke kindlustusandjaga kokkuleppele saada.

Kui Te kokkuleppele ei saa, siis saate vaidluse lahendamiseks pöörduda kindlustuslepitaja poole, vt täpsemalt http://eksl.ee/et/lepitusorgan.
 

Küsimus: Kas kindlustusel on õigus nõuda kahjuhüvitist tagantjärgi 7 kuud hiljem peale avariid?13.09.2016

Tere!
Detsembris 2015a toimus avarii, mina tunnistasin ennast süüdi. Vormistasime kõik paberid ja asi oli unustatud. Kuid 7 kuud hiljem kindlustus saatis posti teel kahjunõue summas ca 5000 EUR, põhjuseks oli märgitud kindlustuse puudumine. Ehk nende andmetel poliis oli ostetud 20 min. peale avariid. Kuid ostsin kindlustuse enne rooli minekut, ehk umbes 10 min enne avariid. Kas meil kehtib katkestamata kindlustuse seadus? Eelmine poliis lõppes 5 päeva enne uue ostmist.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse leping võib olla sõlmitud kahel moel. Tavaliselt sõlmitakse leping, mis automaatselt ei pikene. Liikluskindlustuse seadus lubab sõlmida ka automaatselt pikenevaid liikluskindlustuse lepinguid. Vaadake lepingust, mis tingimustel Teie leping sõlmitud oli. Kui tegu ei olnud automaatselt pikeneva liikluskindlustuse lepinguga, siis lõppes leping kindlustusperioodi lõppedes.

Täpsemalt saab lepingu pikendamise eri võimalustest lugeda siit https://lkf.ee/images/files/Liiklus_lepingupikendamine_veebitekst6.pdf.

Kui põhjustasite liikluskindlustuse juhtumi ajal, mil leping oli lõppenud ja uut lepingut ei olnud sõlmitud, siis on kindlustusandjal õigus Teilt kannatanule välja makstud hüvitis tagasi nõuda. Kindlustusandja võib tagaasinõude esitada ka seitse kuud peale juhtunut.

Kui vaidlus on lepingu sõlmimise ajas, siis tuleb Teil esitada tõendid, millega kinnitate, et sõlmisite lepingu enne õnnetust. Kui sõlmisite lepingu internetis, siis on kõige tavalisem, et leping loetakse sõlmituks alates kindlustusmakse tasumisest. Makse tasumise fakti saate täpselt tõendada. Kui sõlmisite lepingu telefoni teel, saate esitada tõendina kõne väljavõtte, kus samuti on kellaajad näha.
 

Küsimus: Kas kindlustus võib hüvitisest keelduda, kui sõiduk on kindlustatud minu eelmise aadressi ja odavama piirkonna järgi?01.06.2016

Tere!
Minu auto sai ostes registreeritud teisele aadressile, kui ma praegu elan. Jooksvalt olen kindlustuse pakkumised saanud ikka selle sama vana aadressi järgi, mis muidugi ka soodsam. Mis juhtub aga siis kui peaks toimuma avarii ja selgub, et praegu olen elanike registris teisel aadressil ja olen kindlustust maksnud vana ja soodsama järgi? Kas siis võib kahjuhüvitisest kindlustusselts keelduda.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandjale tuleb lepingu sõlmimisel esitada õiged andmed. Kui andmed lepingu kehtivuse ajal muutuvad, siis tuleb muutusest kindlustusandjat teavitada. Sõidukeid ei registreerita aadressile. Tõenäoliselt olete küsimuses mõelnud sõiduki omaniku aadressi.

Kui kindlustusandja kasutab kindlustusriski hindamiseks isiku elukoha teavet ning olete andnud vale teavet, võib kindlustusandja vähendada sõidukikindlustuse lepingu alusel makstavat hüvitist. Liikluskindlustuse puhul ei anna valeandmete esitamine alust hüvitise vähendamiseks, kuid kindlustusandja võib Teilt nõuda tagantjärgi õiget kindlustusmakset.
 

Küsimus: Kas süüdlase kindlustusfirma tagastab raha riikliku eksperdi eest kui ta oli minu poolt tellitud?31.05.2016

Kas süüdlase kindlustusfirma tagastab raha riikliku eksperdi eest kui ta oli minu poolt tellitud?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

See, kas saate kindlustusandjalt nõuda ekspertiisi kulu hüvitamist sõltub, mis asjaoludel Te ekspertiisi tellisite.

Näiteks kui pidite (Teil ei olnud muud võimalust) tegema kulusid kahju kindlakstegemiseks või kahju suuruse määramiseks, siis vastav kulu on kahju osa ja selle peab kindlustusandja hüvitama.

Näiteks, kui tellisite ekspertiisi kontrollimaks, kas kindlustusandja otsus on õige ning ekspertiisi tulemus kinnitas kindlustusandja otsust, siis ei saa Te nõuda selle ekspertiisi kulu kindlustusandjalt.
 

Küsimus: Mida teha, kui kindlustus pidas ajavaru piisavaks, kuid nüüd ikkagi jätkulennnust maha jäädes keeldub hüvitamisest?27.05.2016

Ostsime lennupiletid azair.eu portaalist, kes pakkus kahe lennu vaheliseks ümberistumise ajaks 1,5 tundi. Kuna reisikindlustuse tingimustes on kirjas, et ümberistumiseks peab olema varutud piisavalt aega, siis helistasin kindlustusfirma nõuandetelefonile, et täpsustada, kas 1,5 tundi on piisav. Teenindaja vastas, et see on täiesti piisav ja pole põhjust muretsemiseks, eriti, kuna reisime vaid käsipagasiga. Ja siis juhtuski see, et kõigepealt tõsteti jätkulend 15 min varasemaks ning esimene lend hilines 15 min. Seetõttu jäime jätkulennust maha. Nüüd kindlustusfirma ei rahulda meie kindlustushüvitise taotlust, kuna reisi planeerimisel ei varunud me jätkulennule jõudmiseks piisavalt aega. Minu küsimuse peale, et kui nende nõuandetelefonilt mulle öeldi, et see on piisav, siis miks see nüüd äkki on ebapiisav, sain vastuseks, et nemad küsisid lennufirmalt, milline on soovituslik ümberistumise aeg vastavas lennujaamas ning lennufirma vastus oli, et ajavahe võiks olla 2 tundi. Kas mul siiski on antud olukorras õigus nõuda kindlustushüvitist?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui lennureisi planeerides ei ole jätkulennule ümberistumiseks jäetud piisavat aega, siis on tavaline, et reisikindlustuse lepingu järgi ei hüvitata reistõrkest tingitud kahju. Piisav aeg sõltub lennujaamast. Mõnel kindlustusandjal on tingimustes määratud, et jätkulennule ümberistumiseks on piisav aeg vähemalt kaks tundi.

Kui asjatundja väitel oleks piisav ajavaru kahe lennu vahel selles lennujaamas olnud kaks tundi, Teie broneerisite lennud pooleteist tunnise vahega ning jäite jätkulennust maha, siis võib arvata, et kindlustusandja on käitunud kahju hüvitamata jättes kindlustuslepingu tingimuste järgi.

Samas, kui küsisite kindlustusandjalt nõu ja käitusite nõuande kohaselt, siis ei saa kindlustusandja kahju hüvitamisest keelduda.

Rääkige kindlustusandjaga läbi. Esitage oma seisukohad, põhjendage neid. Kui läbirääkimised ei õnnestu ja olete peale seda jätkuvalt seisukohal, et kindlustusandja ei ole õigesti käitunud, pöörduge vaidluse lahendamiseks kindlustuse lepitusorganisse http://eksl.ee/et/kindlustusvaidlus-202.
 

Küsimus: Kuidas toimub kahju hüvitamine, kui avariis osalenud juhid ei tunnistanud süüd ja politsei ei suutnud süüdlast tuvastada?20.05.2016

Tere,
kuidas toimub kahju hüvitamine, kui avariis osalenud juhid (mõlemad) ei tunnistanud oma süüd ja politsei ei suutnud süüdlast tuvastada? Ühel autol oli kohustuslik liikluskindlustus ja teisel autol on kaskokindlustus ka.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandja peab nõude käsitlemise käigus asjaolud selgeks tegema ja tegema selle põhjal kahjunõude osas otsuse.

Seega, kui õnnetuses osalenud sõiduki juhid ei ole ühel meelel selles, kelle tegevus õnnetuse põhjustas, siis peaks mõlema sõiduki omanikud esitama nõude kahju hüvitamiseks teise sõiduki liikluskindlustuse kindlustusandjale. Liikluskindlustuse kindlustusandja käsitleb nõuet ja teeb kahju hüvitamise otsuse.

Kui sõidukil on ka sõidukikindlustus, siis võib selle sõiduki omanik nõuda kahju hüvitamist oma sõidukikindlustuse kindlustusandjalt. See on mõistlik siis, kui on näha, et asjaolude selgitamine võtab aega. Sellisel juhul hüvitab sõidukindlustuse kindlustusandja kahju, omavastutuse osa jääb sõiduki omaniku kanda. Kui hiljem selgub, et kahju hüvitamise kohustus on kahju põhjustanud sõidukijuhi liikluskindlustuse andjal, siis saab sõiduki omanik nõuda temalt omavastutuse osa.
 

Küsimus: Kes korvab omavastutuse, kui kortermaja ees niidukilt lennanud kivi purustas aknaklaasi, ma ju ei ole ise süüdi selles?11.05.2016

Tere, Kui kahe erineva korteriühistu maja vahel niidab murutraktor muru ja minu korteri aknasse lendab kivi, kuidas siis käituda? Korteri kindlustus lubab katta akna vahetuse ülejäänud osa peale omavastutust. Aga kellele esitada omavastutuse osa kompenseerimiseks, kas töid teostanud niitmisfirmale, korteriühistule, kes tellis või kuidas. Ei soovi kuidagi kanda seda ise, sest kahju ei ole tekkinud minu süül, ettevaatamatuse tõttu. Tänan väga vastuse eest.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kahju hüvitamist saab nõuda kahju tekitajalt. Antud juhul nõudke kodukindlustuse omavastutuse osa töid teostanud niitmisfirmalt. Teie peate tõendama, et kahju tekitaja selle kahju tekitas.
 

Küsimus: Kas kindlustus võib vähendada kahjutasu tuginedes lihtsalt arsti arvamusele, et "ma võisin olla ka alkoholijoobes"?06.05.2016

Tere,
Käisin reisil ning seal ründas mind ootamatult samas reisiseltskonnas olev isik (ei olnud minu tuttav), mille tulemusel vajas minu ülemine huul õmblusi ning pidin kohalikus haiglas maksma selle eest ca 400 eurot. Sai ka kohalikule politseile avaldus tehtud antud intsidendi kohta. Lööja oli tugevas joobes ja selle tuvastas ka politsei alkomeetriga. Mind ei ole politsei puhuma pannud. Kindlustus, aga väidab, et ka mina olin alkoholijoobes ning sellepärast vähendatakse väljamakset 50%. Nende sõnul selgus minu joove meditsiinilistest dokumentidest. Kui ma siis küsisin neid dokumente, siis saadeti mulle arsti vastus neile, kus ta lihtsalt väidab, et ma "võisin olla joobes" või "tõenäoliselt olin joobes". Kas lihtsalt selline arsti isiklik arvamus võib olla tõestus minu alkoholijoobe tõestamiseks? Isiklikult arvan, et kui midagi sellist väita, siis peaks olema ka vereanalüüsi tulemused (mida pole minult võetud) või politsei alkomeetri näit (puhuma mind ei pandud). Et kas kindlustus proovib lihtsalt, et äkki veab ja maksavad poole vähem? Kas mul oleks mõistlik nendega vaidlusesse laskuda, kui asjaolid sellised?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Üldiselt võib kahju hüvitist vähendada kannatanu enda osa võrra talle kahju tekkimises.

Arsti hinnang, et isik võis olla joobes või tõenäoliselt oli joobes on kindlasti tõend. On usutav, et arst ei kirjuta oma sellist hinnangut, kui isik on kaine. Kindlasti on selles vaidluses oluline ka Teie enda hinnang – kas olite alkoholi tarbinud, kui palju olite alkoholi tarbinud. Samuti omavad tähendust asjaolud, mis viisid rünnakuni. Neid asjaolusid saavad selgitada teised sündmuse juures viibinud.

On tavatu, et kindlustusandja püüab iga hinnaga leida põhjust 400 euro asemel 200 euro hüvitamiseks.

Mõelge juhtunu asjaolud läbi. Kui Teie enda käitumine või olek ei olnud kahju tekkimises tähenduslik, siis esitage oma argumendid kindlustusandjale. Püüdke kindlustusandjaga kokkuleppele jõuda. Kui see ei õnnestu ja olete veendunud, et kindlustusandja otsus ei ole õige, pöörduge vaidluse lahendmaiseks kindlustuse lepitusorgani poole, vt http://www.eksl.ee/et/kindlustusvaidlus-202.