Kindlustus

Kindlustusandja on oma kliendiga kindlustuslepingus kokku leppinud, kuidas käib kahju hüvitamine. Kindlustusandja peab oma lubadust oma kliendile täitma sõltumata kolmandast osapoolest, sh sõltumata kahju tekitajast. Seega kahju hüvitamisel kindlustuslepingu järgi ei pea kindlustusandja kahju põhjustajat kaasama.

Eeltoodud ei õigusta siiski küsimuses kirjeldatud kindlustusandja käitumist. Kui kahju tekitaja soovib teada, mis summas ja millal talle tagasinõue on tulemas, siis on mõistlik, et kindlustusandja sellele vastab. Samuti ei saa mõistlikuks pidada, et kindlustusandja esitab tagasinõude kahju põhjustajale mitu aastat peale kahju hüvitamist. Teisalt peab kindlustusandja tagasinõude esitamisel Teile tõendama, et lähtus kahju hüvitamisel põhimõttest – hüvitada tuleb vähimad mõistlikud kulud juhtumi eelsele võimalikult lähedase olukorra taastamiseks. Kui juhtunust on palju aega möödas, võib selle tõendamine kindlustusandjal keeruline olla.

Kindlustusandjale läheb peale kahju hüvitamist üle kannatanu nõue kahju tekitaja vastu, see tuleb võlaõigusseaduse § 492. Muus osas reguleerivad kindlustusandja ja kahju tekitaja vahelisi suhteid eelkõige võlaõigusseaduse kahju hüvitamise (võlaõigusseaduse 7. peatükk) sätted.

Kindlustusandja ei pea kahju tekitajat teavitama kahjukäsitluse käigust. Kui kindlustusandja esitab tagasinõude, siis peab kindlustusandja tõendama nõude õigsust.

Pöörduge esmalt uuesti kindlustusandja poole, selgitage, kuidas soovite olukorra lahendada ning leidke kindlustusandjaga kokkulepe.

Liikluskindlustuse ajaloo tõendi saab kõige mugavamalt ja kiiremini riigiportaalist eesti.ee. Täpsem teave on liikluskindlustuse fondi kodulehel, vt siit http://www.lkf.ee/et/p%C3%A4ringud/kliendi-liikluskindlustuse-ajalugu.

Teie küsimusest loen välja, et sõiduki liikluskahjude kontrolli päring näitab Teie sõiduki kohta, et nõuet käsitletakse ja vastutuse ulatus on täpsustamisel. Kui see nii on, siis vastab teave tõele – kindlustusandja käsitleb liikluskindlustuse kahju nõuet ning praeguse teabe kohaselt on kindlustusandja hinnangul Teie sõiduk liikluskindlustuse kindlustusjuhtumis osalenud. Samas ei ole nõude käsitlemine lõppenud, seega avaldatud teave ei ole lõplik.

Kindlasti peab kindlustusandja Teile, sõiduki omanikule, andma infot – millele tuginedes on kindlustusandja seisukohal, et kahju võidi põhjustada Teie sõidukiga ja kui kaua nõude menetlemine veel aega võtta. Palun pöörduge uuesti kindlustusandja poole. Kui kindlustusandja jätkuvalt keeldub, siis uurige kindlustusandjalt, kuidas käib kliendikaebuse menetlemine ja esitage kaebus.

Kindlustusandja peab nõuet käsitlema viivitusteta, st kindlustusandja peab kõik vajalikud toimingud tegema mõistliku aja jooksul, kuid kõige hiljem 30. kalendripäeval kindlustusjuhtumist teatamisest arvates. Kui kindlustusandjal ei ole mõjuval ja temast mitteoleneval põhjusel võimalik kõiki vajalikke toiminguid teha eelnimetatud tähtajaks, peab ta sellest kannatanut teavitama.

Teie küsimuses toodud asjaolud ei ole tavalised. Kui autoremondiettevõte, kellele autot näitasite on kindlustusandja koostööpartner, siis on tavaline, et kindlustusandja suhtleb remondiettevõttega ise. Põhjus, miks kindlustusandja palus Teil endal autoremondiettevõttest asjade seisu uurida, võib olla selles, et sel remondiettevõttel ei ole õigust kindlustusandjat kahjuteate vastuvõtmisel esindada.

Mõistlik on, kui palute remondiettevõttel materjalid kindlustusandjale esitada ja küsite kindlustusandjalt üle, kas kõik materjalid on käes ning millal võib oodata kahju hüvitamise otsust.

Liikluskindlustuse juhtumi korral tuleb asju ajada nii sõiduki omanikul, kui ka sõiduki juhil. Sõiduki omanik esitab kahju hüvitamise nõude, sõiduki juht selgitused juhtunud kohta.

Kindlustusandja otsust kahju mitte hüvitada või hüvitist vähendada saab vaidlustada üksnes kahjustatud isik ehk kannatanu. Kui sõiduk on kahjustunud või hävinud, siis on kannatanuks sõiduki omanik. Kahjustunud või hävinud sõidukit juhtinud inimene saab olla kannatanu esindaja.

Kindlustusandja otsust, millega tunnistatakse sõiduki juht tekkinud kahju eest vastutavaks, saab vaidlustada sõiduki juht.

Asjaolu, et inimene on märgitud sõiduki registreerimistunnistusel kasutajaks ei oma tähendust.

Liikluskindlustus sundkindlustusena rakendub kohe, kui kindlustuslepingu sõlmimise kohustus on täitmata. Üldreegel on, et leping peab olema kõikidel liiklusregistris registreeritud mootorsõidukitel ja nende haagistel. Levinuim erand sellest on, et lepingu sõlmimise kohustust ei ole viimase lepingu lõppemisele järgenva 12 kuu jooksul, kui sõidukit ei kasutata.

Seega näiteks, kui
- registreerite sõiduki esmakordselt, registreerite sõiduki oma nimele või lõppeb sõiduki ajutine registrist kustutamine ja jätate lepingu sõlmimata, siis rakendub sundkindlustus kohe
- liikluskindlustuse leping lõppes, jätate sõiduki seisma, sõiduki andmed liiklusregistris ei muutu, siis rakendub sundkindlustus aasta möödumisel lepingu lõppemisest

Kui sõidukit pikema aja jooksul ei kasutata, siis on mõistlik sõiduk liiklusregistrist ajutiselt või alaliselt kustutada.

Sundkindlustuse rakendumisest vt täpsemalt siit http://www.lkf.ee/et/kindlustamise-tavad/kindlustamata-s%C3%B5iduki-sundkindlustus.

Eesti liiklusregistris oleva sõidukile saate liikluskindlustuse lepingu sõlmida vaid Eestis tegutseva kindlustusandjaga, kes on Eesti Liikluskindlustuse Fondi liige. Rohelise kaardi võib väljastada vaid see selts, kellega olete sõlminud liikluskindlustuse lepingu.

Eesti registreerimismärgiga sõidukile välismaa kindlustusandjalt liikluskindlustuse lepingut ega rohelist kaarti ei saa.

Kui sõiduki taastamine maksab 2/3 sõiduki väärtusest, siis ei ole Teil liikluskindlustuse juhtumi puhul õigust nõuda kahju hüvitamist rahas oma pangakontole. Kindlustushüvitise võib välja maksta rahas, kui:
- sõiduk on hävinud, s.t seda ei ole võimalik taastada või sõiduki taastusremont on ebamõistlik, või
- sõiduk on kahjustunud ning kindlustusandja ja kahju kannataja on kokku leppinud, et kindlustushüvitis makstakse rahas.

Seega, kui sõiduk on kahjustunud, hüvitab kindlustusandja kahju, tasudes sõiduki taastusremondi maksumuse remondi tegijale.
Üksikasjalikumalt sõidukikahju hüvitamisest liikluskindlustuse juhtumi järgselt vt siit http://www.lkf.ee/et/kindlustamise-tavad/s%C3%B5idukikahju-h%C3%BCvitamine-rahas.

Mina ei tea, et teistes Euroopa riikides toimunud liikluskindlustuse juhtumite kohta saab sama mugavalt teavet nagu LKF-i liikluskahjude kontrolli päringust.

Kodukindlustus on oma olemuselt siiski vabatahtlik kindlustus, mitte sundkindlustus. Kohustuse leping sõlmida olete vabatahtlikult võtnud pangaga liisingulepingut sõlmides. Kuna tegu on vabatahtliku kindlustuslepinguga, siis ei saa keegi kindlustusandjat sundida lepingut sõlmima, kui kindlustusandja seda teha ei taha.

Esimese asjana oleks mõistlik küsida veel korra kõikidelt kodukindlustustust pakkuvatelt kindlustusandjatelt (BTA, PZU, Gjensidige, Inges, Compensa, ERGO, If, Salva, Seesam, Swedbank), kas nad on äkki nõus lepingut sõlmima. Küsides tuleb anda täpne ja õige teave kindlustatava objekti kohta.

Kui siiski keegi pole nõus lepingut sõlmima, pöörduge palun panga poole ja selgitage olukorda.