Kindlustus

Kindlustuslepingu järgi on kindlustusmakse tasumine kindlustusvõtja põhikohustus. Kindlustusmakset tasumist kindlustuslepingu järgi saab nõuda kindlustusandja. Seega, kui kindlustuslepingu sõlmis kindlustusvõtjana liisinguvõtja, siis peab liisinguvõtja tasuma kindlustusseltsile kindlustusmaksed selle aja eest, mil kindlustusleping kehtis.

Liisinguandja õigus nõuda liisinguvõtjalt kindlustusmakse tasumist saab tulla liisingulepingust või muust liisinguandja ja liisinguvõtja vahelisest kokkuleppest.

Küsige liisinguandjalt, millele tuginedes ta liisinguvõtjalt kindlustusmakse tasumist nõuab.

Kui kindlustusandja hinnangul saab sõiduki taastada õnnetuse eelsesse seisu 600 euro eest, siis peab kindlustusandja nimetama ka remondiettevõtte, kus selle summa eest sõiduk taastatakse. Praktikas nii see ka on, s.t sõiduki taastamisel teeb remondikalkulatsiooni remondiettevõte, mitte kindlustusandja.

Kui sõiduki remont ei ole otstarbekas, siis loetakse sõiduk hävinuks. Sel juhul hüvitab kindlustusandja sõiduki väärtuse ning remonditöökoda ei puutu asjasse.

Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus. Sellega kindlustatakse kahju, mida sõiduki valdaja tekitab sõidukiga kolmandale isikule. See tähendab, et kahju tekitaja ei pea teistele sõidukiga tekitatud kahju hüvitama oma taskust, vaid seda teeb kindlustusandja.

Kindlustusandja esitatud nõuet saate vaidlustada. Nõude esitaja, st kindlustusandja, peab tõendama nõude asjakohasust, sh seda, et tegu oli mõistlike ja vajalike kuludega juhtumieelse kolukorra taastamiseks. Kui kindlustusandja esitab üksikasjaliku kalkulatsiooni, siis peate Teie näitama, mis tööd ja mis materjalid on üleliia, st ei ole seotud juhtumi eelse olukorra taastamisega.

Ma ei tea, mis on kirjas selles dokumendis, mille allkirjastamist kindlustusandja palub. Seetõttu ei saa ma täpselt vastata. Üldiselt on kindlustusandja otsus dokument, mille kinnitab oma allkirjaga kindlustusandja esindaja. Kahju hüvitamise otsusele kannatanu allkirja tavaliselt ei võeta.

Küsige kindlustusandjalt, mis eesmärgil ta Teie allkirja vajab. Kui Teie allkirja on vaja kahju hüvitamiseks osas, milles vaidlust pole, näiteks sõidukiromu üleandmiseks kindlustusandjale ning Te leiate, et sellise kokkuleppe sõlmimine on õige, siis on mõistlik sinna lisada teave, et Te ei ole hüvitise suurusega rahul ning vaidlus hüvitise lõpliku suuruse osas jätkub.

Enne lepitusmenetlust peate olema pidanud läbirääkimisi kindlustusandjaga vaidluse lahendamiseks omavahel. Läbirääkimiste algatamiseks on mõistlik esitada oma soov koos põhjendustega kindlustusandjale. Piisab, kui esitate selle teabe tavalise e-kirjana. Kindlat blanketti ei ole ning see ei pea olema allkirjastatud.

Tööandja kahju hüvitise nõue ja selle suurus sõltub juhtunu asjaoludest.

Riigikohus on oma äsja möödunud suve lahendis analüüsinud töötaja varaslist vastutust liiklusõnnetuse läbi kahju tekitamisel, vt https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=210461052. Võrrelge endaga juhtunut selles lahendis tooduga.

Kui kannatanul on kodu kindlustatud ja ülemine naaber tekitab talle kahju, siis on kannatanul kahju hüvitamiseks kaks valikut. Ta saab hüvitist nõuda kahju tekitajalt või oma kindlustusandjalt. See on kannatanu valik.

Kui kannatanu nõuab hüvitist oma kindlustusandjalt, siis nõuab kindlustusandja makstud hüvitise kahju tekitajalt tagasi. Arvestada tuleb ka sellega, et kui kannatanu nõuab kahju hüvitamist oma kindlustusandjalt, siis tuleb kannatanul kanda omavastutuse summa.
Selle omavastutuse võib kannatanu kahju tekitajalt sisse nõuda.

Kui kannatanu nõue tundub Teie jaoks liiga suur, siis peate esitama põhjendatud vastuväite – mis on kalkulatsioonis kulu, mida ei ole vajalik kanda korteri viimiseks õnnetusele eelnevale seisukorrale võimalikult lähendasse seisu.

Vastus on antud lähtudes eeldusest, et Teie kodukindlustus ei sisalda vastutuskindlustuse kaitset. Kui kahju tekitaja vastutus oleks kindlustatud, siis hüvitaks vastutuskindlustuse kindlustusandja kahju, mille eest kahju tekitaja vastutab.

Teie küsimuses toodud asjaoludes ei ole midagi ebaseaduslikku.

Kui tarvitasite kohe peale õnnetuse põhjustamist alkoholi, siis on kindlustusandjal õigus kannatanule väljamakstud hüvitis Teilt tagasi nõuda. Kuna Te ei ole tagasinõuet aasta jooksul tasunud, siis on tavaline, et kindlustusandja nõuab tagasinõude tasumist kohtu kaudu. Teie kohustus on täitmata, seega on loogiline, et kokkuleppe otsimine on eelkõige Teie ülesanne.

Kindlustusmakse suurus ei ole tagasinõudega seotud. On tavaline, et see, kes kahju põhjustab või kelle autoga kahju põhjustatakse peab maksma suuremat kindlustusmakset. Kahju Te ju põhjustasite, seega ei ole midagi üllatavat, ammugi mitte ebaseaduslikku selles, et auto omanik peab maksma kindlustuse eest rohkem.

Kindlustusandjad kasutavad tavaliselt alati oma seadusest tulenevat õigust väljamakstud hüvitis tagasi küsida. Tagasinõude alused on liikluskindlustuse seaduses. Näiteks võib kindlustusandja kannatanule väljamakstud hüvitise kahju tekitajalt tagasi nõuda, kui
- juhtum põhjustati tahtlikult
- kahju põhjustaja lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt
- kahju põhjustaja juhtis sõidukit, mille valdamine oli ebaseaduslik
- kahju põhjustaja juhtis sõidukit joobeseisundis

Üksnes asjaolu, et kahju põhjustaja mõistetakse kahju tekitamises süüdi, ei ole tagasinõude alus.

Tagasinõude õigus on sellel, kes kannatanule kahju hüvitas. Kui kahju hüvitas kindlustusandja, siis esitab tagasinõude kindlustusandja, kui kahju hüvitab liikluskindlustuse fond, siis esitab tagasinõude liikluskindlustuse fond.

Tagasinõude näol ei ole tegemist karistusega. Seega varasemad rikkumised, joobe suurus jmt asjaolud tagasinõude esitamisel üldiselt tähendust ei oma.

Kui sõiduk hävib kindlustusjuhtumi tagajärjel ja kannatanu annab romu kindlustusandjale üle, siis on tagasinõude arvutamisel kaks võimalust – tagasinõude summat (kannatanule väljamakstud hüvitis) vähendatakse romu väärtuse võrra või saab tagasinõude maksja romu peale tagasinõude tasumist endale.

Kannatanule kahju hüvitanud kindlustusandja võib kogu väljamakstud hüvitise kahju tekitajalt tagasi nõuda muu hulgas siis, kui kahju tekitaja lahkus peale kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. See õigus tuleb liikluskindlustuse seadusest.

Küsimuses toodud juhul ei ole tagasinõude õigus on piiratud 30%-iga kahju suurusest.

Tavaliselt läheb sõiduki võõrandamisel liikluskindlustuse leping automaatselt uuele omanikule üle.

Erandina ülaltoodust saate antud juhul nõuda lepingu lõpetamist eeldusel, et olete jätkuvalt sõiduki omanik liiklusregistri andmetel. Erand tuleb liikluskindlustuse seaduse sättest, mis annab kindlustusvõtjale õiguse leping ennetähtaegselt lõpetada, kui sõiduk on hävinud, vt liikluskindlustuse seaduse § 22 lõige 1 punkt 2.

Kui leping lõpetatakse, siis saab kindlustusvõtja enammakstud kindlustusmakse tagasi.

Üksikasjalikumalt saba liikluskindlustuse lepingu lõppemisest lugeda siit http://www.lkf.ee/et/kindlustamise-tavad/lepingu-l%C3%B5ppemine.