Õigus
Küsimus: Millisel juhul, millal, kus ja miks peab inimene esitama oma sünnitunnistuse?28.03.2018
Tere,
Millisel juhul, millal, kus ja miks peab inimene esitama oma sünnitunnistuse? Niisamuti ka, millisel juhul on kolmandal isikul õigus vaadata rahvastikuregistrist isiku sünnitunnistust elektroonilisel kujul?
Näiteks, kas pärimisel võib (saab) notaribüroo/notar vaadata pärija sünnitunnistust? Näiteks välismaal abielludes? (Aga eestis?)
Olen tänulik, kui oskate loetleda kohti, kus küsitakse sünnitunnistust või pääsetakse ligi selle elektroonilisele versioonile.
Aitäh!
Millisel juhul, millal, kus ja miks peab inimene esitama oma sünnitunnistuse? Niisamuti ka, millisel juhul on kolmandal isikul õigus vaadata rahvastikuregistrist isiku sünnitunnistust elektroonilisel kujul?
Näiteks, kas pärimisel võib (saab) notaribüroo/notar vaadata pärija sünnitunnistust? Näiteks välismaal abielludes? (Aga eestis?)
Olen tänulik, kui oskate loetleda kohti, kus küsitakse sünnitunnistust või pääsetakse ligi selle elektroonilisele versioonile.
Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Sünnitunnistustuse alusel tehakse kindlaks isiku põlvnemine, seega on selle esitamine (või ligipääs sünnitunnistusel olevatele andmetele) vajalik olukorras, kus tuleb tuvastada isiku põlvnemine. Vajadus põlvnemise tuvastamiseks esineb näiteks notari poolt läbiviidavas pärimismenetluses või ka näiteks olukorras, kus isikule määratakse mõni riiklik toetus, mis on seotud põlvnemisega. Sellest tulenevalt võib sünniandmetele ligi pääseda nii notar kui ka vastav ametiasutus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millisel moel osaühing äriregistrist kustutada, kui osa omanikke surnud, osa ei ole huvitatud, aga tegevus ikkagi toimub?28.03.2018
Tere.
Osaühingul on registri andmetel 10 osaniku. Neist 4 surnud, kuid registri andmetel omavad osalust. Ühe osaniku osale on kohtutäituri poolt lisatud piirang. Viimased 20 aastat töötas osaühingus 1 töötaja, kes oli ka juhatuse liige. Juhatuse liige suri, osaühingul majandustegevust enam ei toimu, elus olevaid osanike ei huvita enam osaühing. Uut juhatuse liiget osaühingule valida ei ole võimalik, sest keegi osanikest ei soovi seda. Osaühingul ei ole võlgu ning 2017 aastaaruanne tehtud ning ootab allkirjastamist äriregistris. Allkirjaõigusliku isiku puudumisel jääb ilmselt allkirjastamata.
Kuidas, millisel moel on võimalik osaühingu kustutamine äriregistrist?
Osaühingul on registri andmetel 10 osaniku. Neist 4 surnud, kuid registri andmetel omavad osalust. Ühe osaniku osale on kohtutäituri poolt lisatud piirang. Viimased 20 aastat töötas osaühingus 1 töötaja, kes oli ka juhatuse liige. Juhatuse liige suri, osaühingul majandustegevust enam ei toimu, elus olevaid osanike ei huvita enam osaühing. Uut juhatuse liiget osaühingule valida ei ole võimalik, sest keegi osanikest ei soovi seda. Osaühingul ei ole võlgu ning 2017 aastaaruanne tehtud ning ootab allkirjastamist äriregistris. Allkirjaõigusliku isiku puudumisel jääb ilmselt allkirjastamata.
Kuidas, millisel moel on võimalik osaühingu kustutamine äriregistrist?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Kui äriühingul on võlausaldajaid, võivad ka nemad taotleda likvideerimismenetluse läbiviimist kohtu kaudu.
Teine versioon on, et kui aruanded on mitu aastat esitamata, kustutab registripidaja äriühingu registrist ise (andes eelnevad sellekohased hoiatused).
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas see on OK, kui tööandja vormistab mind poole kohaga eesti firmasse ja poole kohaga soome firmasse, töötan aga soomes?28.03.2018
Tööandja tahab minna eesti firmalt üle soome firmale. Tööandja ütles, et vormistab mind tööle poole kohaga eestis ja poole kohaga soomes, kuigi reaalne töö toimub ainult soomes. Kas selline asi on üldse seaduslik? Või kuidas ma peaksin sellises olukorras käituma?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandja ei saa ühepoolselt Teid "vormistada" kahe lepinguga kahte erinevasse kohta tööle. Selline muudatus eeldab poolte kokkulepet.
Samamoodi ei saa ühepoolselt muuta töötamise asukohta. Töötamise kohas tuleb töölepingus kokku leppida. Seadus eeldab, et kokku lepitakse vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Kui töö käib üle riigi või lausa mitmes riigis, võib töötamise kohas kokku leppida ka riikide täpsusega. Kui reaalselt käib töö Soomes, tuleks töökohas kokku leppida Soome kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega või kui töö on Soomes liikuv, siis oleks töötamise koht laiem (nt Soome riik). Kui tööd reaalselt Eestis ei toimu, ei ole põhjendatud ka töölepingusse märkida töötamise kohaks Eesti.
Seega kokkuvõtvalt - juba sõlmitud töölepingut saab muuta kokkuleppel. Kui Te ei ole nõus lepingut muutma, tuleb mõlemal poolel lepingut täita vastavalt lepingus olevatele kokkulepetele.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tulu, mida küttepuude müügist saan, läheb tulumaksustamisele ja pean 2019 aastal tuludeklaratsioonis esitama?28.03.2018
Tere!
Müüsin MTÜ-le küttepuid. Sõlmisime 2018. aasta ühekordse lepingu. MTÜ maksab mulle aasta jooksul iga kuu teatud summa, nagu lepingus on märgitud. Kas tulu, mida puude müügist saan, läheb tulumaksustamisele ja pean 2019 aastal tuludeklaratsioonis esitama?
Aitäh vastuse eest!
Müüsin MTÜ-le küttepuid. Sõlmisime 2018. aasta ühekordse lepingu. MTÜ maksab mulle aasta jooksul iga kuu teatud summa, nagu lepingus on märgitud. Kas tulu, mida puude müügist saan, läheb tulumaksustamisele ja pean 2019 aastal tuludeklaratsioonis esitama?
Aitäh vastuse eest!
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas loomakasvatusega tegelev FIE on kohustatud pidama bioloogiliste varade arvestust ja kajastama seda raamatupidamises?28.03.2018
Tere,
palun selgitage, kas loomakasvatusega (lihaveised) tegelev FIE on kohustatud pidama bioloogiliste varade arvestust (seda ta teeb PRIAs ju niikuinii) ja kajastama seda ka talu raamatupidamises?
palun selgitage, kas loomakasvatusega (lihaveised) tegelev FIE on kohustatud pidama bioloogiliste varade arvestust (seda ta teeb PRIAs ju niikuinii) ja kajastama seda ka talu raamatupidamises?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas KÜ on õigus ilma minu loata rõdu kinni klaasida, kuigi mulle meeldib lahtine rõdu?28.03.2018
Tere!
Minu paneelmaja KÜ juhatuse esimees tegi ettepaneku kõikide korterite rõdude ühtemoodi klaasmiseks. Kuna minule väga meeldib minu klaasimata ja avatud rõdu, siis küsimus. Kas KÜ on õigus seda ilma minu loata ikka teha? St juhul kui üldkoosolekul ollakse selle mõttega nõus, siis kas minul on võimalik seda enda korteri puhul ikkagi takistada?
Minu paneelmaja KÜ juhatuse esimees tegi ettepaneku kõikide korterite rõdude ühtemoodi klaasmiseks. Kuna minule väga meeldib minu klaasimata ja avatud rõdu, siis küsimus. Kas KÜ on õigus seda ilma minu loata ikka teha? St juhul kui üldkoosolekul ollakse selle mõttega nõus, siis kas minul on võimalik seda enda korteri puhul ikkagi takistada?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui korteriomanik leiab, et rõdude klaasimise otsus rikub tema õigustatud huve või see on muul põhjusel õigusvastane, siis on tuleb tal pöörduda vastava otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega kohtusse. Nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Korteriühistu organi otsuse kehtetuse ja vaidlustamise kord on reguleeritud KrtS §-s 29.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas pidev püstine töö on aluseks, et nõuda tööandjalt kvaliteetseid tööjalatseid ja ravitaldu?28.03.2018
Tere,
Küsimus puudutab teenindavas sektoris töötavaid inimesi - klienditeenindajad. Inimesed, kelle töö toimub enamasti püsti seistes või mööda müügisaali ringi kõndides (erinevate poodide müüjad va. kassiirid).
Kas pidev püsti seismine (tool kassa taga on küll olemas, kuid klienti teenindases ja tooteid esitledes tuleb seista püsti, mis moodustab 95% tööajast) on piisav põhjus, tekitamaks tööandjale kohustuse töötaja poolse soovi korral, töötajale ostma/kompenseerima töötamise jaoks jalanõud - ravitallad või ravijalanõud, kuna pidev püstiseismine muudab selja kangeks ja paneb selle valutama.
Küsimus puudutab teenindavas sektoris töötavaid inimesi - klienditeenindajad. Inimesed, kelle töö toimub enamasti püsti seistes või mööda müügisaali ringi kõndides (erinevate poodide müüjad va. kassiirid).
Kas pidev püsti seismine (tool kassa taga on küll olemas, kuid klienti teenindases ja tooteid esitledes tuleb seista püsti, mis moodustab 95% tööajast) on piisav põhjus, tekitamaks tööandjale kohustuse töötaja poolse soovi korral, töötajale ostma/kompenseerima töötamise jaoks jalanõud - ravitallad või ravijalanõud, kuna pidev püstiseismine muudab selja kangeks ja paneb selle valutama.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandjal on kohustus riskianalüüsi käigus tuvastada töökeskkonnas ja töös esinevad ohutegurid sh füsioloogilised ohutegurid. Üheks füsioloogilise ohuteguri osaks on pidev töötamine jalgadel st töö, mis on seotud pideva seismise ja käimisega. Kui töötajate töö on seotud pideva seismisega ja käimisega, siis vale tööjalats võib põhjustada muutusi pöialuudes ning võib lameneda pöia risti- ja pikivõlv. Sellised muutused pöidades on seljavalude, jalavalude põhjustajateks ning võivad põhjustada muutusi selgroo füsioloogilistes kõverustes, nõgusustes. Tööjalatsite valimisel tuleb lähtuda individuaalsest sobivusest töötajale. Sobivad tööjalatsid pikaajalisest jalgadel viibimisest tekkida võivate tervisehäirete vältimiseks on kannarihmaga, kontsa kõrgusega 3-4 cm ning tallatoega.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõige 1 punkt 11 sätestab, et tööandja on kohustatud oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe. Tööriiete osaks loetakse ka tööjalanõusid.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 (1) lõige 1 sätestab, et tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.
Nimetatud § lõige 3 sätestab, et töötervishoidu, tööohutust ja -hügieeni käsitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine ei tohi tuua töötajatele kaasa rahalisi kulutusi.
Ülaltoodust tulenevalt on tööandjal kohustus väljastada töötajatele, kelle töö on seotud pideva seismise ja käimisega, tööjalanõud.
Lisaks on tööandja kohustuseks kujundada ja sisustada töökohad selliselt, et oleks võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lõige 2).
Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lõige 3).
Tööandjal on kohustus sisustada töökohad selliselt, et töötajatel ei tekiks füüsilist ülekoormust ja sellest tulenevaid terviseprobleeme. Üheks võimaluseks füüsilise ülekoormuse vältimisel on luua töötajatele töökohal istumisvõimalus (nt võttes kasutusele nõjatoolid), kui töö laad seda võimaldab (nt lubada töötajatel tooli/nõjatooli kasutamist, kui kaupluses kliente ei ole).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui vabad päevad trehvavad nädala sees, kas võin siis vabadel päevadel ka lapsepuhkust võtta?28.03.2018
Töötan graafikuga 4 tööl 4 vaba, kui vabad päevad trehvavad nädala sees, kas võin siis vabadel päevadel ka lapsepuhkust võtta?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kalendriaastas on õigus kasutada lapsepuhkust kolm tööpäeva, kui vanemal on üks või kaks alla 14-aastast last ja kuus tööpäeva, kui vanemal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps. Lapsepuhkust saab võtta tööpäevades, see tähendab, et lapsepuhkuse päevad peavad langema Teie reaalsetele tööpäevadele.
Lapsepuhkuse kasutamise soovist tuleb tööandjale vähemalt 14 kalendripäeva ette teatada (avaldus).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui on trahv maksmata, kas siis ei saa lube taastada? 27.03.2018
Tere
Olid esmased juhiload ja need võeti ära joobes juhtimise tõttu üle aasta tagasi. Kui on trahv maksmata, kas siis ei saa lube taastada?
Seda tean, et vaja koolitus ära teha. Aga olen otsinud internetist ja kirjutanud erinevatesse asutustesse aga keegi ei oska vastata. Loodan saada teilt abi.
Olid esmased juhiload ja need võeti ära joobes juhtimise tõttu üle aasta tagasi. Kui on trahv maksmata, kas siis ei saa lube taastada?
Seda tean, et vaja koolitus ära teha. Aga olen otsinud internetist ja kirjutanud erinevatesse asutustesse aga keegi ei oska vastata. Loodan saada teilt abi.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Trahvi tasumisest on sõltuvuses karistusandmete kehtivus karistusregistris. Senikaua, kui trahv on tasumata, ei hakka karistusregistrist karistusandmete kustutamise tähtaeg kulgema.
Küsimus: Kas autokoolil ja/või kindlustusseltsil on õigus nõuda sõiduõpilaselt platsil tehtud avarii remondiraha?27.03.2018
Tere
Kas autokoolil ja/või kindlustusseltsil on õigus nõuda õpilaselt remondiraha selle eest, et õpilane tegi autokooli autoga (millel on KASKO) sõiduplatsil avarii? Mis juhul see võiks olla?
Tänan!
Kas autokoolil ja/või kindlustusseltsil on õigus nõuda õpilaselt remondiraha selle eest, et õpilane tegi autokooli autoga (millel on KASKO) sõiduplatsil avarii? Mis juhul see võiks olla?
Tänan!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Seega on õppesõidu ajal tegemist kahe juhiga ning sellest tulenevalt ka solidaarse vastutusega.
Kui sõiduk on kahjude vastu kindlustatud, siis piirdub vastutus üldjuhul omavastutuse summaga. Uurida tuleb ka koolituslepingut, kas selles on sätestatud koolitatava varaline vastutus.
Kindlustusseltsi õigus küsida kahju põhjustajalt kahju tagasi sõltub asjaoludest, mistõttu ei saa ma juhtumiga täpsemalt tutvumata selles osas ammendavat vastust anda. Kindlustusandja nõudeõigus on siiski võimalik, kuivõrd VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
Uurida tuleb