Õigus

Tere

Tõepoolest kui olete töötamise kohana kokku leppinud Norra, siis ei ole Eestist Norrasse sõit vaadeldav lähetusena. See tähendab, et tööandjal ei ole ka kohustust hüvitada lähetusega kaasnevaid kulusid, sh majutust, sõidukulusid ja päevarahasid.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Kohtult võib nõuda elatise väljamõistmist ka väiksemas suuruses kui kehtiv miinimummäär. Esitatud hagi alusel mõistab kohus elatise välja Teie lapsele, lapse isalt teistele tema lastele väljamõistetud elatise otsused siia ei puutu. Teiste otsuste alusel väljamõistetud elatise vähendamiseks tuleb isal ise vastava hagiga kohtusse pöörduda ja seda arutatakse Teie asjast eraldi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Lastest lahus elav vanem võib täita oma ülalpidamiskohustust nii elatise maksmise teel kui ka vahetult kulutusi kandes. Iseenesest võib laste isa täita laste ees lasuvat ülalpidamiskohustust ka laste elamiskulusid kandes, elatise maksmise kohustus oleneb sellest, kui suuri kulutusi laste isa eluasemekulusid kandes teeb ja kui suured on laste ülalpidamiskulud tervikuna. Selleks arvestage kokku laste igakuised ülalpidamiskulud ja laste isa poolt tasutavad eluasemekulud – kui laste isa kanda on vähem kui pool laste ülalpidamiskuludest, on põhjendatud nõuda laste isalt lisaks eluasemekulude kandmisele ka elatist.

Teie poolt kirjeldatud asjaolude alusel on vanemate poolt ülalpidamist saama õigustatud 19-aastane, 17-aastane ja 9-aastane laps.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, korteriühistu tekkimisel läksid korteriühistule üle kõik korteriomanike ühised õigused ja ka kohustused, sh korterelamu majandamiskulude tasumise kohustus ja sellega seotud võlad.
Vastav regulatsioon tuleneb korteriomandi-ja korteriühistuseaduse § 66 lg-st 2, mille kohaselt lähevad korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused üle korteriühistule. Sama põhimõte oli sätestatud ka kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 8 lg-s 1 primm.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 155 lõike 1 kohaselt on perekonnaõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega on abikaasal õigus esitada ühisvara jagamise nõue kuni 30 aasta jooksul peale abielu lahutamist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Alaealise lapse kasvatamise õigus ja ka kohustus on lapse vanematel. Iseenesest ei ole seadusega vastuolus olukord, kus alaealine laps elab vanematest eraldi, kuid seejuures peavad vanemad hoolt kandma selle eest, et lapsele oleks tagatud kõik võimalused normaalseks kasvamiseks ja arenemiseks. Kui laps soovib elada vanematest eraldi, peavad mõlemad vanemad sellega nõus olema.

Mõlemal vanemal on alaealise lapse suhtes ülalpidamiskohustus. Reeglina on ülalpidamiskohustus võrdne ehk mõlemad vanemad peavad katma lapse ülalpidamiskuludest poole. Riikliku lapsetoetuse saajaks saab olla vaid lapse vanem, mitte alaealine laps ise.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Kui ühisvara on jagamata, siis korterit saab müüa ainult mõlema ühisomaniku nõusolekul. Kumbki eraldi oma osa müüa ei saa.

Kui üks ühisomanikest on andnud teisele ühisomanikule notariaalse volikirja, mis mh. võimaldab teha ka volitaja nimel tehinguid kinnisvaraga, siis volitatu võib selle volikirja alusel anda müügilepingule allkirja ka volitaja nimel.

Kui volitaja soovib volikirja tagasi võtta, siis peab ta selle volitatult välja nõudma. Kui välja nõudmine pole võimalik, siis peab ta volikirja tagasivõtmisest teavitama notarit, kelle juures see allkirjastati, notarite koda (kes omakorda teavitab kõiki notaribüroosid) ja avaldama teate avalikkusele (nt. Ametlikes Teadaannetes).

Ühisomandi osale hüpoteeki seada pole võimalik. Hüpoteek on võimalik seada korterile tervikuna.

Tere!

Ettevõttel on õigus kehtestada asutusesisesed kvaliteedistandardid, millest töötajad oma töös lähtuma peaksid. Loomulikult ei saa kvaliteedistandardid olla töötajate jaoks ebarealistlikult täidetavad.

See tähendab seda, et tööandja võib ette näha selle, kuidas ja kui kiiresti ta soovib, et toodet või teenust tehakse, kuid tingimused, mida töötajad täitma peavad ei tohi olla töötajaid kahjustavad ja ebarealistlikult täidetavad. Oluline on mõista, et töötajat, kes mingil põhjusel tööandja poolt ettenähtud tingimusi täita ei saa, rahaliselt karistada (n-ö trahvida) ega tema töötasu alandada sellest tulenevalt ei saa. Töötasu saab alandada juhul, kui töötaja praaki teeb. Kahju saab aga nõuda olukorras, kus töötaja tekitab tööandjale reaalset kahju.

Mis puudutab töösuhte ülesütlemist, siis see võib teatud tingimustel võimalik olla. Kõik oleneb aga sellest, kui realistlikud ja mõistlikud on tööandja nõudmised töötajate töö ja töö tegemise kiiruse osas.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Kui tegemist ei ole maastikusõudukiga ega mopeedi või mootorrattaga, ei nõua liiklusseadus muudel juhtudel motokiivri kasutamist. LS § 33 lg 5 toob eraldi välja, et motokiivri kandmise nõue ei kehti kinnise kerega kolme- või neljarattalise mopeedi või mootorratta suhtes, millele on valmistaja paigaldanud turvavööd ja istmed.

Hüvitise ja viiviste pealt ei pea tulumaksu maksma (TuMS § 12 lg 1 ja 17 lg 1). Samuti ei pea neid deklareerima.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee