Õigus
Küsimus: Kas laste ema võib lapsed viia paariks nädalaks oma vanemate juurde, kuigi oleks saanud minu kui isa juurde tuua?28.02.2018
Tere
Meil eksnaisega on kaks last, üks on 4-aastane ja teine 3-aastane. Küsimus selles, et kas laste ema võib lapsed viia paariks nädalaks oma vanemate juurde, kuigi oleks saanud minule tuua, kui ise ei saa nendega koos olla ja enamus ajast viibivad nemad seal?
Meil eksnaisega on kaks last, üks on 4-aastane ja teine 3-aastane. Küsimus selles, et kas laste ema võib lapsed viia paariks nädalaks oma vanemate juurde, kuigi oleks saanud minule tuua, kui ise ei saa nendega koos olla ja enamus ajast viibivad nemad seal?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui üks vanematest ei saa parasjagu laste eest hoolitseda, peaks ta esmajärjekorras pakkuma seda võimalust alati teisele vanemale. Seejuures peab kolmas isik (antud juhul vanavanem) alati lapse vanemale üle andma, olenemata kokkuleppest, mis tal oli lapse teise vanemaga. Eeltoodu kehtib siis olukorras, kus vanematel ei ole kohtu poolt kindlaks määratud suhtlemiskorda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on ka õigust osale korterist, mille abikaasaga enne abiellumist ostsime?28.02.2018
Ostsime elukaaslasega (nüüdseks abikaasa) üle 10 aasta tagasi korteri, laenu võtsime elukaaslase nimel ja mina olen kaastaotleja. Korter sai vormistatud 50% minu nimele ja 50% tema nimele. Kuna Tema sissetulekud on suuremad, siis on ka tema maksnud igakuist laenu ja kommunaale ning teostanud korteri remonditööd ja sisustused oma rahadega.
Praeguseks oleme lahutamas, mina olen kolinud korterist ära lapsega (5a) ja abikaasa väidab, et mul ei ole mingit õigust 50% oma osale, kuna tema rahadega kõik tehtud!
Praeguseks oleme lahutamas, mina olen kolinud korterist ära lapsega (5a) ja abikaasa väidab, et mul ei ole mingit õigust 50% oma osale, kuna tema rahadega kõik tehtud!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui korter kuulub Teile ja abikaasale võrdsetes osades kaasomandina, on Teil õigus poolele korterist. Küll aga võivad abikaasal olla Teie vastu rahalised nõuded seoses tema poolt ainuisikuliselt tasutud korteri ülalpidamiskulude ja remondikuludega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on olemas mingi õigus enam tööle mitte naasta seni kuni palk on üle kantud, iga kuu palk hilineb?27.02.2018
Lepingu järgi on palgapäev hiljemalt iga kuu 25. kuupäeval, kuid palk hilineb iga kuu. Kas on olemas mingi õigus enam tööle mitte naasta seni kuni palk on üle kantud?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui tööandja ei täida oma kohustusi, on töötajal võimalus võlaõigusseaduse alusel keelduda samuti omapoolsete kohustuste täitmisest kuni tööandja oma kohustused ära täidab. See eeldab aga tööandja eelnevat hoiatamist. Kindlasti ei saa mõistlikuks pidada seda, kui jääte lihtsalt üks päev ilma tööandjale teada andmata koju.
Seega esmase asjana oleks mõistlik teha tööandjale hoiatus, et kui tööandja oma kohustusi ei täida, lõpetate töö tegemise.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja saab mind sundida joobe kontrolli läbima ja veel ka ähvardab politsei kutsuda?27.02.2018
Tööandja käsib (kuna sisekorra eeskiri selline) meid peaaegu iga vahetus "puhuma", mittepuhumine võrdub alkoholijoobega. Nii tööle tulles, kui töölt lahkudes, olen jala, kui turvamees mittepuhudes ähvardab politseiga, kas patrulli saabudes on mingit alust politseil üldse mind kontrolli läbima?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandjal on kohustus kõrvaldada töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse mõju all olev töötaja (töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 13 lg 1 p 15). Selle nõude eesmärk on ohutu töökeskkonna tagamine. Ka töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 p 6 kohaselt on töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavate töötingimuste tagamine üks tööandja põhikohustustest.
Seega tööandja peab tagama ja võtma kasutusele meetmed, mis tagavad ohutu töökeskkonna nii töötajale endale, kaastöötajatele kui ka nt klientidele jne. Arvestades teatud tööde ohtlikkust (nt tootmine, bussijuhid jt), siis on tööandja soov olla kindel töötajate kainuses, mõistetav. Praktikas on joobe tuvastamise klausel juba tööle tulles töökorralduse reeglites kirjas.
Kui töötaja keeldub vaatamata asutusesiseselt kehtestatud reeglitele alkomeetrisse puhumast, võib keeldumist pidada töökorralduse rikkumiseks. Joobe kahtluse korral on tööandjal õigus kutsuda alkoholijoovet kontrollima politsei. Politseil on alkoholijoobe kontrollimiseks omad seaduses ettenähtud alused.
Lisaküsimuste korral soovitan pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole e-kirja teel info@aki.ee või telefoni teel 6 274 144.
Küsimus: Kas selline luuramine asulas on normaalne politsei tegevus, et eravärvides sõiduki tagaistmel istudes mõõdetakse kiirust?27.02.2018
Tere, Kas politseinik peab olema oma sõidukis nähtav või mitte? Kas isik peab olema kiirusemõõtmise hetkel tuvastatav kiiruse ületaja poolt? Sõidukist siis mõõdeti tagaistme pealt nii, et sõidukis esiistmetel ei istunud mitte kedagi ja polnud reaalselt võimalik tuvastada isikuid autos. Kas selline luuramine asulas sees on tänapäeval normaalne politsei tegevus?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas praktika tasustamine oleneb igast konkreetsest firmast?27.02.2018
Tere
Kas praktika tasustamine oleneb igast firmast erinevalt? Kas on mingi kindel summa mida praktikandile makstakse?
Kas praktika tasustamine oleneb igast firmast erinevalt? Kas on mingi kindel summa mida praktikandile makstakse?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Ettevõttes või asutuses saab praktikal olla vaid kahel juhul. Esiteks siis, kui kool saadab õpilase või üliõpilase omandatava kutse- või erialapraktikale ning teisel juhul siis, kui inimene on jäänud töötuks ja Töötukassa pakub tööturuteenusena tööpraktika võimalust. Kummalgi juhul praktikandile tasu pole ette nähtud.
Kui inimene asub praktikale väljaspool neid kahte võimalust, siis on eelduslikult tegemist töölepingulise suhtega (olenemata sellest, et seda kutsutakse praktikaks). Töölepingulises suhtes peab täistööajaga töötavale töötajale olema tagatud vähemalt töötasu alammäär, mis on 2,97 eurot tunnis või 500 eurot kuus.
Teenuse osutamise lepingute (nt käsundusleping, töövõtuleping jne) puhul mingit tasu miinimumi ette pole nähtud.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandjal on õigus eelneval tööpäeval teavitada, et järgmisel päeval pean minema teise tehasesse tööle?27.02.2018
Sooviks teada, kas tööandjal on õigus eelneva tööpäeva lõpul töötajat teavitada, et järgmine päev peab minema teise tehasesse tööle (tehaste vahe ~1,7 km, tehased on sama firma omad)?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kõik oleneb sellest, mis on töötaja töökohana kokku lepitud. Kui töötamise koht on näiteks aadressi täpsusega, siis saab tööandja teise kohta tööle saata üksnes lähetuse raames. See tähendab, et tööandja peab kokkulepitud töökohast teise töökohta saates hüvitama töötajale mõistlikud kulud (nt sõidukulu).
Kui aga töötamise kohas on kokku lepitud omavalitsusüksuse täpsusega (nt Tallinn), siis peab töötaja olema valmis töötama Tallinna piires asuvates tehastes.
Seega oleneb kõik sellest, milline on töötamise koha kokkulepe ning arvestada tuleb võimalusega, et tööandja võib töötajat lähetada, kui saadab töötaja tööle asukohta, milles pole lepingus kokku lepitud (sh kulud hüvitades).
Iseküsimus on see, kas on mõistlik, et tööandja teatab päev varem ette, et töötaja peab järgmisel päeval teises kohas töötama.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas korteriühistu üldine elektrisüsteem (kelder, trepikojad) kuulub ühistu ühisvara hulka?26.02.2018
Tere!
Kas korteriühistu üldine elektrisüsteem (kelder, trepikojad) kuulub ühistu ühisvara hulka. Meie ühistul on sõlmitud võrguteenuse leping ja elektri ostuleping eri müüjatega. Kogu maja elektri tarbimist mõõdab keldris olev kaugloetav elektriarvesti. Ühistu elanikel elektrifirmaga lepinguid sõlmitud ei ole. Arve esitatakse korteriühistule.
Lugupidamisega,
Kas korteriühistu üldine elektrisüsteem (kelder, trepikojad) kuulub ühistu ühisvara hulka. Meie ühistul on sõlmitud võrguteenuse leping ja elektri ostuleping eri müüjatega. Kogu maja elektri tarbimist mõõdab keldris olev kaugloetav elektriarvesti. Ühistu elanikel elektrifirmaga lepinguid sõlmitud ei ole. Arve esitatakse korteriühistule.
Lugupidamisega,
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Eeltoodud olukorda reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 4 lg 3 ja 4, ning § 12 lg 1.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas ka uus korteriomanik vastutab, kui endine korteriomanik paigutas omaalgatuslikult boileri maja pööningule?25.02.2018
Tere.
Kuidas oleks õiguslik.
Toimub korteriomanike vahetus. Eelmised omanikud on omaalgatuslikult viinud veeboilerid nii pööningule kui ka keldrisse /st enda kasutuses olevasse keldriboksi ja enda korterikohal olevasse pööningule ehitanud boksi/. Asja ilmsikstulekul on nad andnud ühistu osa elanikele selgituse kirjalikult, et nad vastutavad selle eest, kui nendega midagi peaks juhtuma. Osa elanikke sooviks näha projekte ja kooskõlastusi. Kas sellised kokkulepped lähevad üle ka uutele omanikele ja kes vastutavad kui nende boileritega peaks midagi juhtuma? Kas selline tegevus on vajalik kooskõlastada ka kohaliku omavalitsusega.
Kuidas oleks õiguslik.
Toimub korteriomanike vahetus. Eelmised omanikud on omaalgatuslikult viinud veeboilerid nii pööningule kui ka keldrisse /st enda kasutuses olevasse keldriboksi ja enda korterikohal olevasse pööningule ehitanud boksi/. Asja ilmsikstulekul on nad andnud ühistu osa elanikele selgituse kirjalikult, et nad vastutavad selle eest, kui nendega midagi peaks juhtuma. Osa elanikke sooviks näha projekte ja kooskõlastusi. Kas sellised kokkulepped lähevad üle ka uutele omanikele ja kes vastutavad kui nende boileritega peaks midagi juhtuma? Kas selline tegevus on vajalik kooskõlastada ka kohaliku omavalitsusega.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteri veesüsteemi ümberehitamine on võrdustatud terve korterelamu veesüsteemi ümberehitamisega. Seega juhul, kui korterelamu ehitusalune pind on üle 60 m2 ja/või korterelamu on üle 5 m kõrge, siis tuleb selle ümberehitamiseks esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis ja ehitusprojekt.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui suur on üldse isa väljavaade kohtu kaudu saada lapse elukoha määramise õigus?22.02.2018
Tere!
Küsimus iseenesest on lühike, kuid vajab siiski tausta selgitamist. Mul on enda eelmise elukaaslasega ühine laps. Mõned aastad tagasi, kui me lahku läksime, jäi laps elama pool ajast ühe, pool teise vanema juures. Kõik kulutused on siiani olnud jagatud pooleks (lasteaed, huviringid jne).
Nüüd, kui laps läheb kooli, peaks ta aga jääma elama ühe vanema juurde kuna elame erinevates linnaosades ning vastasel juhul oleks koolitee liialt pikk.
Siiani on laps enamus nädalavahetusi, kus ta on emaga, veetnud vanaemade juures kuna lapse ema tahab pidutsemas käia. Minu juures olles oleme uue elukaaslasega oma plaane alati teinud sedasi, et laps oleks ka kaasas. Lisaks on ette tulnud ka kordi, kus lapse ema on mulle helistanud, et ma lapsele ta vanaema juurde järgi läheks kuna ta ei saa last hetkel võtta (ühel korral oli ta selleks lihtsalt liialt purjus). Lisaks sellele on ta väga ebastabiilse eluga (tihti vahetab töö- ja elukohta).
Siit ka minu küsimus. Kui suur on minu kui lapse isa väljavaade kohtu kaudu saada lapse elukoha määramise õigus? Näen seda ise ning kuulen ka teistelt, kes lapsega kokku puutuvad, et tal on minuga palju parem olla. Lisaks on ka laps ise öelnud, et ema juures karjutakse palju ning et ema uus elukaaslane (kes on ka naisterahvas) ei ole tema vastu väga sõbralik.
Teine pool küsimusest puudutab elatise määramist. Isegi kui laps peaks jääma enamus ajast ema juurde elama, oleks ta iga teine nädalavahetus minuga. Loomulikult jääks ka kõik kulutused (huviringid, koolitarbed jne) pooleks. Kas sellisel juhul oleks lapse emal jätkuvalt õigus elatist nõuda? Olen enam kui kindel, et ta seda teeb ning, et see raha ei läheks mitte lapse vaid tema enda ja ta elukaaslase kulutuste katmiseks.
Küsimus iseenesest on lühike, kuid vajab siiski tausta selgitamist. Mul on enda eelmise elukaaslasega ühine laps. Mõned aastad tagasi, kui me lahku läksime, jäi laps elama pool ajast ühe, pool teise vanema juures. Kõik kulutused on siiani olnud jagatud pooleks (lasteaed, huviringid jne).
Nüüd, kui laps läheb kooli, peaks ta aga jääma elama ühe vanema juurde kuna elame erinevates linnaosades ning vastasel juhul oleks koolitee liialt pikk.
Siiani on laps enamus nädalavahetusi, kus ta on emaga, veetnud vanaemade juures kuna lapse ema tahab pidutsemas käia. Minu juures olles oleme uue elukaaslasega oma plaane alati teinud sedasi, et laps oleks ka kaasas. Lisaks on ette tulnud ka kordi, kus lapse ema on mulle helistanud, et ma lapsele ta vanaema juurde järgi läheks kuna ta ei saa last hetkel võtta (ühel korral oli ta selleks lihtsalt liialt purjus). Lisaks sellele on ta väga ebastabiilse eluga (tihti vahetab töö- ja elukohta).
Siit ka minu küsimus. Kui suur on minu kui lapse isa väljavaade kohtu kaudu saada lapse elukoha määramise õigus? Näen seda ise ning kuulen ka teistelt, kes lapsega kokku puutuvad, et tal on minuga palju parem olla. Lisaks on ka laps ise öelnud, et ema juures karjutakse palju ning et ema uus elukaaslane (kes on ka naisterahvas) ei ole tema vastu väga sõbralik.
Teine pool küsimusest puudutab elatise määramist. Isegi kui laps peaks jääma enamus ajast ema juurde elama, oleks ta iga teine nädalavahetus minuga. Loomulikult jääks ka kõik kulutused (huviringid, koolitarbed jne) pooleks. Kas sellisel juhul oleks lapse emal jätkuvalt õigus elatist nõuda? Olen enam kui kindel, et ta seda teeb ning, et see raha ei läheks mitte lapse vaid tema enda ja ta elukaaslase kulutuste katmiseks.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps alustab kooliteed, peaks tal tõepoolest olema üks kindel elukoht ja teise vanemaga suhtluskord, mis võimaldab oma mahult säilitada lapse ja lahus elava vanema vahel lähedased suhted.
Lähtudes Teie poolt kirjeldatud asjaoludest, võib lapse Teie juurde elama asumine olla põhjendatud. Kui Te lapse emaga omavahel selles küsimuses kokkuleppele ei saa, ei tasu lasta ennast heidutada iganenud seisukohast, et laps peab peale vanemate kooselu purunemist asjaoludest olenemata igal juhul ema juurde elama jääma. Kui olete veendunud, et Teiega elades oleksid lapse huvid paremini tagatud kui ema juures, tuleks vastava avaldusega kohtu poole pöörduda.
Kui lapse alaliseks elukohaks kujuneb siiski lapse ema elukoht, võib emal tekkida õigus nõuda lapse ülalpidamiskulutuste osaliseks katmiseks elatist. Selline olukord tekib siis, kui tema poolt tehtavate ülalpidamiskulutuste summa kujuneb suuremaks kui Teie poolt tehtavad kulutused.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand