Õigus
Küsimus: Mida teha, kui tööandja on omavoliliselt lõpetanud töölepingu sisuliselt avalduse esitamise päeval, aga töötasin veel kuu?09.02.2018
Tere! Probleem selles, et andsin lahkumisavalduse tööandjale paberkandjal 02.jaanuar 2018 ja olin tööl 31. jaanuarini. Lõpparvet pole siiani saanud, telefonile ei vasta. Nüüd avastasin eesti.ee lehelt, et tööandja on minu töölepingu lõpetanud 01.01.2018. Sellepärast eirabki telefonikõnesid. Kas on mingi võimalus oma lõpparvet kätte saada või mingeid muid võimalusi.
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 84 sätestab töölepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumise hetke, milleks on töölepingu lõppemine. Ehk lepingu lõppemise päeval on tööandjal kohustus maksta töötajale välja nn lõpparve (nt töötasu, hüvitis kasutamata jäänud puhkusepäevade eest jms).
Saan aru, et lisaks saamata jäänud lõpparvele on tööandja teinud ka töötamise registrisse valekande. Selgitan, et töötamise registrisse tuleb teha kanded, mis vastavad tegelikkusele. Kui Teie töösuhe ei lõppenud 1. jaanuaril vaid käisite tööl jaanuari lõpuni ning jaanuari lõpuga ka töösuhe lõppes, oleks pidanud tööandja tegema lõppemise kohta kande 31. jaanuari seisuga.
Esialgu tasub tööandja poole pöörduda saamata jäänud lõpparve ja registrikande muutmise nõudega. Kui tööandja ka pärast seda oma kohustusi ei täida, on Teil võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Nõuda saate töösuhte lõppemise tuvastamist (eeldab ülesütlemisavaldust vm tõendeid, mis tõendavad, et olete töösuhte üles öelnud), saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitist (kui jäi kasutamata puhkust) ning kõrvalnõudena töötamise registri andmete parandamist (seda saab nõuda üksnes siis, kui tuvastatakse töösuhte lõppemine).
Lisan, et töötamise registri valekanne ei võta Teilt õigust saada tehtud töö eest teenitud tasu. Kui töötasite jaanuari lõpuni, on tööandja kohustus ka jaanuarikuu eest tasu maksta. Iseasi on kas ja kuidas suudate töösuhte hilisemat lõppu töövaidlusorganis tõendada.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kidas vormistada alimentide mittemaksmine, kui vaja ümber vormistada kodulaen ja lapsed jäävad võrdselt meie hooldusele?08.02.2018
Lahutame abikaasaga, 3 väikest last jäävad nädal ja nädal, seega alimente ei nõua kumbki. Kodulaenuga soetatud kodu jääb minule, aga selleks, et laen oma nimele saada, nõuab pank kohtumäärust, mis kinnitaks seda, et alimente ei ole. Kuidas edasi minna?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtusse pöördumiseks on alust siis, kui pooled ei jõua omavahel kokkuleppele, kuid antud juhul seda olukorda ei esine. Usun, et pangale peaks piisama ka sellest, kui vormistate notariaalselt lepingu, mille kohaselt täidate mõlemad laste suhtes ülalpidamiskohustust vahetult ja seetõttu elatist kui sellist kumbki pooltest ei maksa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse isa peab maksma elatisraha kui ei saa lapsega piisavalt kohtuda?08.02.2018
Tere.
Mu elukaaslane on 4-aastase lapse isa. Maksab lapse emale 250 eurot kuus lapse jaoks. Isa tahab lapsega rohkem aega koos veeta, kuid lapse ema ei luba. Kas lapse isa peab maksma nii palju raha ja kas tal on õigus saada lapsega sama palju aega koos veeta kui emal? Lapse ema ähvardab, et annab asjale ametliku käigu. Ja laps tahab ka isaga koos rohkem olla.
Mu elukaaslane on 4-aastase lapse isa. Maksab lapse emale 250 eurot kuus lapse jaoks. Isa tahab lapsega rohkem aega koos veeta, kuid lapse ema ei luba. Kas lapse isa peab maksma nii palju raha ja kas tal on õigus saada lapsega sama palju aega koos veeta kui emal? Lapse ema ähvardab, et annab asjale ametliku käigu. Ja laps tahab ka isaga koos rohkem olla.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisraha tuleb maksta ka olukorras, kus vanemad ei jõua lapsega suhtlemise korras kokkuleppele. Kui vanemad ei ole selles küsimuses ühel meelel, tuleks alustuseks pöörduda lapse elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole, kes aitab vanematel suhtlemiskorra osas kõikidele osapooltele sobivat kokkulepet saavutada. Kui lastekaitsetöötaja vahendusel kokkulepet saavutada ei õnnestu, on võimalik suhtlemiskorra kindlaksmääramise avaldusega kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas peretoetus (55 eurot) mõjutab elatise summa suurust?08.02.2018
Sooviks teada , kas peretoetus (55 eurot) tuleb elatise maksmisel ka arvesse. St. Et miinimumelatisest 250 lahutada 27.50 ja siis saadav summa ongi elatis, mis isa peaks maksma. Ise arvan, et miinimum elatis ongi 250 eurot kuus.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Riigikohus on leidnud, et iseenesest ei ole välistatud elatise suuruse määramisel arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega.
Alates jaanuarist 2018 on ühele lapsele makstava peretoetuse suuruseks 55 eurot kuus. See tähendab, et ühe vanema osa ülalpidamise andmisel võiks ideeliselt väheneda peretoetuse tõttu 27,5 euro võrra, kuid kindlasti tuleb arvesse võtta kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas edasi minna 4 korteriga majas, kui kaks korterit tahaks maja korrastada, 2 aga on totaalselt vastu?08.02.2018
Tere!
Meil on nelja korteriga maja, kõik korterid on ühe suurusega. Maja on vana, ehitatud 1937 ja vajaks renoveerimist.
Kaks korterit on pikalt soovinud ühistut luua, teised kaks pole nõus olnud. Nüüd loodi meile ühistu riigi poolt, kuid kaks korterit lühidalt ütlevad, et las olla, see ei kohusta meid millekski. Las kõik olla nagu on, midagi teha ei soovi. Maja on ahiküttega ja vanast ajast on nii, et koridori elektri leping on lihtsalt ühe inimese nimel ja veeleping teise nimel. Kaks korterit tegid ettepaneku avada ühistu arve, teha lepingud ühistule, kaks on vastu. Samuti ei ole nad nõus valima juhatust. Eelmisel nädalal tegime koosoleku, kus kuhugi ei jõudnud, kaks korterit polnud millegagi nõus ja polnud nõus ka protokolli allkirjastama. Hetkel on protokoll minu käes, aga kui kahe korteri omanikud alla ei kirjuta, kas sellel siis üldse mingit kaalu on?
Majal üldiselt midagi otseselt väga ohtlikus seisus vist veel ei ole, hädapäraselt on remonditud, kui suisa midagi küljest pudenes. Kaks korterit soovivad renoveerimist sh koridori ja keldri elekter, koridori ja selle akende renoveerimine (viimased on väga pehkinud), maja fassaad, mis igalt poolt pudeneb jne. Kaks korterit on aga kõigele vastu. Kas meil on mingisugustki võimalust midagi teha? Kas näit, kui tellida ehitusekspertiis, mis näitab maja halba seisukorda on aluseks, et alustada renoveerimist vm töid ja nõuda makseid ka kahelt teiselt naabrilt. Kui ekspertarvamust ei ole, kas siis võime kahe korteriga renoveerida ja teistelt nõuda makseid?
Ja mitte, et me sooviks sellist varianti, aga kui kaks naabrit otsustavad vaid enda rahadega midagi remontida, näiteks koridori, kas teised naabrid võivad seda takistada?
Olles ise seadusi puurinud, siis kas olen õigesti aru saanud, et tegelikult, kui remondime meie ühises kasutuses olevat, näit koridor, katus jne, siis vastavalt võla – ja asjaõigusseadusele saame nõuda maksmist ka teiste korterite omanikelt?
Kas sellises seisus kahe korteriga majal on üldse mingit võimalust midagi teha, kui hääled on 50% ja 50%?
Kas seadusest tulenevalt on meil võimalu saada/määratakse meile valitseja, kui me ise mitte midagi ette ei võta ja kas valitsejal on otsustuhääl?
Olen vastuse eest tänulik!
Meil on nelja korteriga maja, kõik korterid on ühe suurusega. Maja on vana, ehitatud 1937 ja vajaks renoveerimist.
Kaks korterit on pikalt soovinud ühistut luua, teised kaks pole nõus olnud. Nüüd loodi meile ühistu riigi poolt, kuid kaks korterit lühidalt ütlevad, et las olla, see ei kohusta meid millekski. Las kõik olla nagu on, midagi teha ei soovi. Maja on ahiküttega ja vanast ajast on nii, et koridori elektri leping on lihtsalt ühe inimese nimel ja veeleping teise nimel. Kaks korterit tegid ettepaneku avada ühistu arve, teha lepingud ühistule, kaks on vastu. Samuti ei ole nad nõus valima juhatust. Eelmisel nädalal tegime koosoleku, kus kuhugi ei jõudnud, kaks korterit polnud millegagi nõus ja polnud nõus ka protokolli allkirjastama. Hetkel on protokoll minu käes, aga kui kahe korteri omanikud alla ei kirjuta, kas sellel siis üldse mingit kaalu on?
Majal üldiselt midagi otseselt väga ohtlikus seisus vist veel ei ole, hädapäraselt on remonditud, kui suisa midagi küljest pudenes. Kaks korterit soovivad renoveerimist sh koridori ja keldri elekter, koridori ja selle akende renoveerimine (viimased on väga pehkinud), maja fassaad, mis igalt poolt pudeneb jne. Kaks korterit on aga kõigele vastu. Kas meil on mingisugustki võimalust midagi teha? Kas näit, kui tellida ehitusekspertiis, mis näitab maja halba seisukorda on aluseks, et alustada renoveerimist vm töid ja nõuda makseid ka kahelt teiselt naabrilt. Kui ekspertarvamust ei ole, kas siis võime kahe korteriga renoveerida ja teistelt nõuda makseid?
Ja mitte, et me sooviks sellist varianti, aga kui kaks naabrit otsustavad vaid enda rahadega midagi remontida, näiteks koridori, kas teised naabrid võivad seda takistada?
Olles ise seadusi puurinud, siis kas olen õigesti aru saanud, et tegelikult, kui remondime meie ühises kasutuses olevat, näit koridor, katus jne, siis vastavalt võla – ja asjaõigusseadusele saame nõuda maksmist ka teiste korterite omanikelt?
Kas sellises seisus kahe korteriga majal on üldse mingit võimalust midagi teha, kui hääled on 50% ja 50%?
Kas seadusest tulenevalt on meil võimalu saada/määratakse meile valitseja, kui me ise mitte midagi ette ei võta ja kas valitsejal on otsustuhääl?
Olen vastuse eest tänulik!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 35 lg 2 kohaselt käsitleb seadusandja tavapärase valitsemisena eelkõige järgmisi tegevusi:
1) kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont;
2) korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimine;
3) kaasomandi eseme taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimine;
4) korteriühistu vastutuse kindlustamine;
5) kohase suurusega reservkapitali ja remondifondi loomine;
6) laenu või muu laenusarnase mõjuga rahalise kohustuse võtmine, kui selle suurus ei ületa korteriühistu eelmise majandusaasta majandamiskulude summat;
7) energiaauditi ja energiamärgise tellimine.
Juhul, kui korteriomanikud ei ole võimelised eelnimetatud küsimustes otsust langetama, siis toimub olukorra lahendamine kohtus, kes peab otsustama, kas korteriomanike õiguseid rikub otsuse vastuvõtmine või mittevastuvõtmine.
Olukorras, kus seadusandja on oma seisukoha (mis on Teie kortermaja tavapärane majandamine) välja öelnud, lasub kohtus suurem selgituskoormus nendel korteriomanikel, kes otsuse vastuvõtmisest keelduvad.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Millal peaks saama viimase palga (lõpparve) töölt lahkudes, kas viimasel tööpäeval või järgmisel palgapäeval?07.02.2018
Tere,
3.02 oli mul lepingu järgi viimane tööpäev (esitasin ise avalduse 30 päevase ette teatamis ajaga). Muidu on mul palgapäev 15-ndal kuupäeval, aga siit tekib nüüd küsimus, et kas lepingu lõppemisega on tööandja kohustatud ka maksma töötasu samal päeval või võib ta seda teha ka nii öelda tavalisel palgapäeval?
3.02 oli mul lepingu järgi viimane tööpäev (esitasin ise avalduse 30 päevase ette teatamis ajaga). Muidu on mul palgapäev 15-ndal kuupäeval, aga siit tekib nüüd küsimus, et kas lepingu lõppemisega on tööandja kohustatud ka maksma töötasu samal päeval või võib ta seda teha ka nii öelda tavalisel palgapäeval?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 84 sätestab töölepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumise hetke, milleks on töölepingu lõppemine. Ehk lepingu lõppemise päeval on tööandjal kohustus maksta töötajale välja nn lõpparve (nt töötasu, hüvitis kasutamata jäänud puhkusepäevade eest jms).
Kuna töölepingu lõppemise päev langes nädalavahetusele, oleks pidanud tööandja lõpparve välja maksma järgneval tööpäeval ehk antud juhul 5. veebruaril. Kui tööandja seda kohustust täitnud ei ole, on Teil nõuda viivist võlaõigusseaduse §-des 94 ja 113 sätestatud tingimustel ja korras iga viivitatud päeva eest (hetkel 0,022% päevas).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tähtajalist maa rendilepingut saab enne tähtaega lõpetada, sest rendi hind on liiga väike?07.02.2018
Tere
Maa rendileping on sõlmitud 10 aastaks ja lõppeb aastal 2022. Lepingus on maa rendi hinnaks märgitud 15€ hektar, mis on hetke hinnataseme juures vähe. Kuidas on võimalik rendilepingut ennetähtaegselt lõpetada või rendi hinda tõsta.
Sõlmitud lepingus on punktid:
Käesoleva lepingu tingimuste muutmine toimub ainult poolte kirjalikul kokkuleppel. Käesoleva lepingu ennetähtaegne lõpetamine toimub ainult poolte kirjalikul kokkuleppel.
Rendile andjal on õigus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist.
Suured tänud vastamast.
Maa rendileping on sõlmitud 10 aastaks ja lõppeb aastal 2022. Lepingus on maa rendi hinnaks märgitud 15€ hektar, mis on hetke hinnataseme juures vähe. Kuidas on võimalik rendilepingut ennetähtaegselt lõpetada või rendi hinda tõsta.
Sõlmitud lepingus on punktid:
Käesoleva lepingu tingimuste muutmine toimub ainult poolte kirjalikul kokkuleppel. Käesoleva lepingu ennetähtaegne lõpetamine toimub ainult poolte kirjalikul kokkuleppel.
Rendile andjal on õigus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist.
Suured tänud vastamast.
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Rendilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on rida spetsiifilisi aluseid täiendavalt VÕS § 314-319 toodutele (https://www.riigiteataja.ee/akt/131122017008#para314) - VÕS § 349 lg 2 (rentnik ei taasta tavapärast majandamisviisi), põllumajandusliku rendilepingu puhul rentniku töövõimetus (VÕS § 355) või surm (VÕS § 356). Põllumajandusliku rendilepingu, samuti ruumide rendilepingu ülesütlemine peab kehtivuseks olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 354), sisunõudeid sellisele ülesütlemise teatele VÕS ei sätesta.
Teie olukorras võib teoreetiliselt tugineda lepinguliste kohustuste vahekorra muutumisele (https://www.riigiteataja.ee/akt/131122017008#para97), aga see sõltub paljuski olemasolevatest asjaoludest ja lepingu sisust, mida mul ei ole võimalik kontrollida. Üldjuhul rendi tõstmise soov ei ole lepingu ülesütlemise aluseks või selle lepingu tingimuste muutmiseks, kui selles ei ole lepingus kokku lepitud.
Küsimus: Kuidas lahutada, kui elame eraldi, aga naine ei reageeri minu lahutuse jutule?06.02.2018
Tere! Tahan naiselt abielulahutust aga ta ei vasta ja teeb seda kindlasti meelega, ta kolis minu juurest ära 2017 jaanuaris, meil on 2 last - tütar 14 ja poeg 12. Poeg elab minuga ja tütar emaga, ühist vara meil pole. Mul on sõiduauto mida ma kindlasti ei jaga, kui naine ära kolis ja mina parasjagu tööl olin, käis oma sõpradega ja tegi korteri tühjaks, võeti kaasa mööbli, teleri, mängukonsooli jne, mida pean tegema, et saaks vaid lahutatud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teil ei õnnestu saada abikaasaga kokkuleppele abielu lahutamise osas, saab abielu lahutada kohtus. Selleks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus ja tasuda riigilõigu 100 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 20-aastasele peab elatist maksma, kuigi tal on keskkool läbi?06.02.2018
Tere. Situatsioon järgmine: Jätkasin elatise maksmist oma tütrele ka pärast tema täisealiseks saamist, kuna tal oli toona keskkool pooleli. Täna ta aga väidab, et läks Inglismaale kõrgkooli õppima ning nõuab kohtutäituri kaudu jätkuvalt elatist. Ise ta 20-aastane ja täiesti töövõimeline. Kohtuotsuses on kirjas, et kompromissi kohaselt tasun ma tütrele kuni tema õpingute lõppemiseni kesk- või kõrgkoolis või kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni.
Ehk siis kesk- või kõrgkoolis, mitte kesk- ja kõrgkoolis.
Keskkooli lõpuni on mul kõik ilusasti makstud. Kas tegemist on seadusevastase väljapressimisega?
Lugupidamisega,
Ehk siis kesk- või kõrgkoolis, mitte kesk- ja kõrgkoolis.
Keskkooli lõpuni on mul kõik ilusasti makstud. Kas tegemist on seadusevastase väljapressimisega?
Lugupidamisega,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse kohaselt on täisealisel lapsel õigus saada vanematelt ülalpidamist muuhulgas kõrghariduse omandamise ajal, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. Sellest lähtuvalt on Teie tütrel õigus nõuda Teilt elatist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas TLS §88 lg 1p 2 alusel tööandja poolt lõpetatud tööleping tagab töötuskindlustushüvitise saamise töötuks registreerumisel?06.02.2018
Küsimus: Kas TLS §88 lg 1p 2 alusel tööandja poolt lõpetatud tööleping tagab töötuskindlustushüvitise saamise töötuks registreerumisel? Kui pikk on etteteatamistähtaeg tööandja poolt enne sel alusel töölepingu lõpetamist?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 2 sätestab, et töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes:
1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel ametniku algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel;
2) töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastamisega;
3) poolte kokkuleppel.
Näiteks Teil õigus saada töötuskindlustushüvitist, kui:
1) teid koondati;
2) asutus likvideeriti;
3) tööleping lõppes katseajal;
4) tööandja ütles töölepingu üles töötaja pikaajalise töövõimetuse tõttu (TLS § 88 lg 1 p 1 ja 2);
5) teie tähtajaline tööleping lõppes;
6) töötaja ütles tööepingu üles tööandja kohustuste rikkumise tõttu, eelkõige tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega jms.
Isikul on õigus töötuskindlustushüvitisele juhul kui ta vastab kõigile alljärgnevatele kriteeriumitele:
1) on töötuna arvele võetud;
2) on esitanud töötuskindlustushüvitise avalduse;
3)on töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži;
4) viimane töösuhe on lõppenud alusel, mis annab õiguse taotleda töötuskindlustushüvitist (nt TLS § 88 lg 1 p 2)
Seega, kui Teie töölepingu lõpeb töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 2 alusel, on Teil õigus töötuskindlustuse hüvitisele.
Töötuskindlustuse hüvitise saamise tingimustega on Teil võimalik tutvuda töötukassa kodulehel: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis.
Mis puudutab etteteatamistähtaegu, siis erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud:
1) alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
2) üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
3) viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
4) kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).