Õigus
Küsimus: Kuidas on lood elatisraha, kui laps elab vähemalt 1/3 kuni 1/2 ajast ka teise vanema juures, millega kaasnevad ka kulud lapsele?13.02.2018
Tere!
Tsiteerin Teid: Reeglina on igal lapsel õigus saada elatist PkS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumsuuruses, milleks on käesoleval aastal 250 eurot. See eeldab seda, et laps on täielikult Teie ülalpidamisel ja lapse isa lapse ülalpidamiseks kulutusi ei tee.
Kuidas on elatisraha suurusega lood, kui laps elab vähemalt 1/3 kuni 1/2 ajast ka teise vanema juures, millega kaasnevad samuti kulud lapsele?
Tsiteerin Teid: Reeglina on igal lapsel õigus saada elatist PkS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumsuuruses, milleks on käesoleval aastal 250 eurot. See eeldab seda, et laps on täielikult Teie ülalpidamisel ja lapse isa lapse ülalpidamiseks kulutusi ei tee.
Kuidas on elatisraha suurusega lood, kui laps elab vähemalt 1/3 kuni 1/2 ajast ka teise vanema juures, millega kaasnevad samuti kulud lapsele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps veedab lahus elava vanemaga märkimisväärse osa ajast, peaks seda elatise suuruse määramisel arvesse võtma. Selleks tuleks välja arvutada kummagi vanema poolt kantavad ülalpidamiskulud, võrrelda nende suurust ja seejärel määrata (võimalik) elatise summa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatist saab nõuda tagantjärgi ka selle aja eest, mis veel koos elati?12.02.2018
§ 108. järgi määratakse tagasiulatuv ülalpidamine enne elatishagi kuni üks aasta. Kui enne elatis hagi elas laps ainult 4 kuud selle vanemaga novembrist veebruarini ja elatishagi anti sisse veebruaris, kas tagasiulatuvat ülalpidamist saab nõuda novembrist augustini, kus menetluses olev periood jääb ka tagasiulatuva nõudmise sisse?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatishagi anti sisse veebruaris, on võimalik tagasiulatuv nõue esitada kuni üks aasta enne hagi sisseandmist ehk eelmise aasta veebruarist kuni käesoleva veebruarini. Tagasiulatuva nõude aluseks on asjaolu, et vanema ei täitnud lapse suhtes ülalpidamiskohustust – selline olukord võib tekkida ka olukorras, kus vanemad elavad koos.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas gümnaasiumiharidust omandava lapse vanemal on õigus nõuda teiselt vanemalt kuluaruannet kuhu ta elatisraha kulutab?12.02.2018
Tere!
Kas 18-aastase gümnaasiumiharidust omandava lapse vanemal on õigus nõuda nn kuluaruannet lapsele tehtud kulutuste kohta vanemalt, kelle juures laps elab? Ja kas alates 18-eluaastast võib kanda õppiva lapse toetuse otse lapse kontole ilma vanematevahelise kokkuleppeta ja hoolimata reaalsetest kuludest?
Lugupidamisega
Kas 18-aastase gümnaasiumiharidust omandava lapse vanemal on õigus nõuda nn kuluaruannet lapsele tehtud kulutuste kohta vanemalt, kelle juures laps elab? Ja kas alates 18-eluaastast võib kanda õppiva lapse toetuse otse lapse kontole ilma vanematevahelise kokkuleppeta ja hoolimata reaalsetest kuludest?
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Seadus ei pane elatist saavale isikule (või teda kasvatavale isikule) kohustust esitada oma ülalpidamiskulutuste kohta otseselt tõendeid. Oma vajaduste suurust tuleb tõendada vaid kohtumenetluses, kui alaealise lapse kulud on suuremad miinimumpalgast või tegemist on täisealise isiku elatisvaidlusega.
Kui laps saab täisealiseks, võib vanem maksta elatist otse lapsele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas korraldada 5-kuuse lapse suhtlust isaga nii, et lapsel oleks hea ja turvaline olla?12.02.2018
Tere,
Laps on 5-kuune ja isa nõuab, et viiksin lapse tema juurde. Miks ei või lapse isa last külastada tema kodus? Keeldus!
Alguses käis lapse juures iga nädalalõpp mõned tunnid. Siis hakkas korduvalt saabuma alkoholijoobes. Palusin tal mitte tulla kui on napsutanud.
Kuidas üldse korraldada nii väikese lapse suhtekorraldus isaga nii, et lapsel oleks hea ja turvaline olla?
Ette tänades!
Laps on 5-kuune ja isa nõuab, et viiksin lapse tema juurde. Miks ei või lapse isa last külastada tema kodus? Keeldus!
Alguses käis lapse juures iga nädalalõpp mõned tunnid. Siis hakkas korduvalt saabuma alkoholijoobes. Palusin tal mitte tulla kui on napsutanud.
Kuidas üldse korraldada nii väikese lapse suhtekorraldus isaga nii, et lapsel oleks hea ja turvaline olla?
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Suhtlemiskorra kindlaksmääramisel tuleb alati lähtuda lapse huvidest. Lapsele peaks kindlasti olema tagatud võimalus isaga suhelda, kuid selgelt ei saa kohtumine toimuda siis, kui isa on alkoholijoobes. Kuna laps on nii väike, peaksid kohtumised toimuma lühikese aja kaupa, kuid võimalikult sagedasti. Mida suuremaks laps kasvab, seda pikemaks lähevad koosviibimised, kuid samas võivad need aset leida harvemini.
Kui praeguses vanuses on lapse jaoks mugavam kohtuda Teie elukohas, võiksitegi alustada sellest ja lapse kasvades võimaldama isale lapsega aega veeta ka kahekesi. Konkreetset suhtlemiskorda kui sellist on keeruline välja tuua, kõik oleneb ikkagi lapsest ja vanemate soovidest/võimalustest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas kajastada osaühingu poolt teiselt osaühingult omandatud osa (osa maksumus pluss ülekurss) raamatupidamises?12.02.2018
Kuidas kajastada osaühingu poolt teiselt osaühingult mitterahalise sissemaksena omandatud osa (osa maksumus pluss ülekurss) raamatupidamises, finantsinvesteeringuna või omandina?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Seega ettevõte, millesse on tehtud sissemakse kajastab seda nii:
D: vara
K: osakapital
K: ülekurss
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas juhatuse liige võib tasuda oma kulusid firma arvelt?12.02.2018
Kas alustava firma (sissemaks pole tasutud) juhatuse liige võib tasuda oma kulusid (nt. sporditreeningud) firma arvelt, ehkki see pole firma tegevusalaga seotud (tegemist ei ole koolitusega)?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Spordikulude osas on alates 01.01.2018 uus regulatsioon, kus 100 eurot/kvartalis/töötaja kohta on lubatud kulu, millega ei kaasne maksustamist. Lähemalt saab lugeda siit: https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/erisoodustused/maksusoodustus-tervise-ja-spordikuludele-alates-1
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas osaühingu osanikuks on mõttekam astuda füüsilise isikuna või osaühinguna?12.02.2018
Tere päevast,
Kui on võimalus astuda osanikuna osaühingusse, kuidas on mõistlik teha? Kas juriidilise isikuna ehk oma firmaga või eraisikuna? Millised on riskid?
Tänan vastuse eest
Kui on võimalus astuda osanikuna osaühingusse, kuidas on mõistlik teha? Kas juriidilise isikuna ehk oma firmaga või eraisikuna? Millised on riskid?
Tänan vastuse eest
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kas korteriühistu üldkoosoleku otsusega tohib kehtestada suuremat viivise protsenti kui seaduses määratud?12.02.2018
Tere, alates 01.01.2018 pole korteriühistuseaduses viivise protsent fikseeritud ja vastavalt VÕS-le tohib hetkel küsida üüriarvete mittemaksmisel viivist 0,0219% päevas. Kas korteriühistu üldkoosoleku otsusega tohib kehtestada suuremat protsenti kui seaduses määratud?
Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/
Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.
Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
Küsimus: Kes peab tasuma korstna remondi, kas korteriühistu oma remondifondist või uus korteriomanik?11.02.2018
Tere.
Korteriühistu maja on ahiküttega. Korter on kaua olnud asustamata. Kes peab tasuma korstna remondi või amortiseerunud korstna asemel uue ehitamise kulud? Kas korteriühistu oma remondifondist või uus korteriomanik, kes kasutab nimetatud korstent? Teine küsimus, korteriomanik kavatseb teha ümberehitusi - uue välisukse oma korterisse, mida hakkaks kasutama ainult tema. Samuti on kavas ühendada kaks temale kuuluvat eri korrustel korterit, kelle nõusolekut selline tegevus vajab? Tänan.
Korteriühistu maja on ahiküttega. Korter on kaua olnud asustamata. Kes peab tasuma korstna remondi või amortiseerunud korstna asemel uue ehitamise kulud? Kas korteriühistu oma remondifondist või uus korteriomanik, kes kasutab nimetatud korstent? Teine küsimus, korteriomanik kavatseb teha ümberehitusi - uue välisukse oma korterisse, mida hakkaks kasutama ainult tema. Samuti on kavas ühendada kaks temale kuuluvat eri korrustel korterit, kelle nõusolekut selline tegevus vajab? Tänan.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
nii korsten, kui korteri välisuks kuuluvad korteriomandi kaasomandi eseme koosseisu, ning nende korrasoleku eest vastutab korteriühistu.
Korteri välisukse vahetamise loa annab korteriomanikule korteriühistu üldkoosolek.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida teha, kui korteriomanik ei kavatse viia gaasipaigaldist määrusega vastavusse?10.02.2018
Majandus- ja kommunikatsiooniministeri määrus „Nõuded gaasipaigaldisele, gaasiseadme paigaldamisele ja gaasipaigaldise ehitamisele“
Nõuded ruumide ventilatsioonile
§ 16. Nõuded ruumide ventilatsioonile
(5) Kui põlemisõhuga varustamine või põlemisgaaside eemaldamine toimub sundventilatsiooniga, peab sundventilatsiooni süsteem olema ühendatud ruumis paikneva gaasiseadmega nii, et gaasipaigaldis töötaks ainult koos töötava sundventilatsiooniga.
[RT I, 02.08.2013, 2- jõust. 05.08.2013]
Kas KÜ korterisse (90 m2) paigaldatud lokaalne gaasikatel peab vastama selle määrusele? Juhul kui ei vasta ja omanik ei kavatse seda määrust täita, siis mida peab tegema ühistu, et gaasipaigaldis viidaks vastavusse määrusega?
Nõuded ruumide ventilatsioonile
§ 16. Nõuded ruumide ventilatsioonile
(5) Kui põlemisõhuga varustamine või põlemisgaaside eemaldamine toimub sundventilatsiooniga, peab sundventilatsiooni süsteem olema ühendatud ruumis paikneva gaasiseadmega nii, et gaasipaigaldis töötaks ainult koos töötava sundventilatsiooniga.
[RT I, 02.08.2013, 2- jõust. 05.08.2013]
Kas KÜ korterisse (90 m2) paigaldatud lokaalne gaasikatel peab vastama selle määrusele? Juhul kui ei vasta ja omanik ei kavatse seda määrust täita, siis mida peab tegema ühistu, et gaasipaigaldis viidaks vastavusse määrusega?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui korteriühistule on teada, et korteris asuv gaasiseade ei vasta kehtivatele normidele, siis peab korteriühistu tagama gaasiseadme kehtivate normidega vastavusse viimise või selle eemaldamise.
Juhul, kui gaasiseadme eemaldamine või nõuetele vastavusse viimine on korteriomaniku vastuseisu tõttu takistatud, siis peab korteriühistu juhatus sellest teisi korteriomanikke informeerima. Selle kohustuse täitmata jätmise korral kannab korteriühistu juhatus gaasiseadmest tulenevate kahjude eest vastutust koos korteriomanikuga, kes gaasiseadme paigaldas.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ