Õigus
Küsimus: Kas kodaniku nõue on seaduslik, kui nõuab ülevaatuspunkti "korruptsioonikaamerate" väljalülitamist?03.05.2017
Maanteeamet nõuab uue halduslepinguga tehnoülevaatuspunktidesse nn. korruptsioonikaamerate paigaldust ja salvestust 24/7 kolme kuu jooksul. Kui kodanik nõuab ülevaatuspunktilt kaamerate väljalülitamist, et tema isik ei jääks video salvestusele, kas tema nõue on seaduslik? Kas ülevaatuspunkt on kohustatud kaamerad selleks ajaks välja lülitama?
Lugupidamisega
Lugupidamisega
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas mu endisel tööandjal on õigus keelduda väljastamast minu koolitustel käidud ja omandatud sertifikaate?03.05.2017
Tere! Eelmisel töökohal osalesin palju koolitustel ja omandasin erinevaid sertifikaate. Uuel töökohal tuleksid mulle need tunnistused kasuks, kuid eelmine tööandja keeldub mulle neid edastamast. Kas mu endisel tööandjal õigus keelduda neid mulle väljastamast?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui töötaja osaleb taseme või täiendõppel ning saab ka sellekohase tunnistuse või sertifikaadi, siis kuulub tunnistus või sertifikaat isikule, kes koolituse läbis, mitte sellele, kes koolituse eest maksis. Seega olenemata sellest, et endine tööandja koolitas töötajat oma rahade eest, on tunnistus siiski isikuliselt töötaja oma. Tööandjal ei ole mingit alust keelduda tunnistuse väljastamisest, seda enam, et tunnistusel on töötaja nimi ja isikuandmed.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kes peab maksma hindamise tasu, kui kaasomanikud tahavad tehingu teha?28.04.2017
Kui teine kaasomanik tahab minult osa välja osta ja esitab oma arve, siis kes peaks meist laskma vara hinnata, et selgitada õiglane hind? Kui ma ei ole pakutava hinnaga nõus, kas pakkuda oma hind ja kui teine pole nõus, siis pöörduda kohtusse või peaks seda tegema see, kes tahab osa osta?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Antud juhul tuleb saavutada kokkuleppet. Seda ka hindamise osas, kui pool või pooled peavad hindamise läbiviimist vajalikuks.
Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist (§ 76 lg 1). Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele (§ 77 lg 2).
Küsimus: Kas abikaasad saavad oma korteri pärandada nii, et ühe abikaasa surma korral läheks korteriomand kohe lapsele?27.04.2017
Tere
Kui korter on abikaasade ühisvara, siis kas abikaasad saavad selle kuidagi pärandada oma lapsele nii, et kui üks abikaasa sureb, siis läheks korteri omand kohe lapsele üle?
Kui korter on abikaasade ühisvara, siis kas abikaasad saavad selle kuidagi pärandada oma lapsele nii, et kui üks abikaasa sureb, siis läheks korteri omand kohe lapsele üle?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mõlemal abikaasal on võimalik teha testament, millega jäetakse teine abikaasa pärijate ringist välja ning pärandatakse kogu oma vara lastele. Siinkohal on vaid üks erand – kui abikaasa on pärandist ilmajätnud teise abikaasa, kelle suhtes oli surnud abikaasal perekonnaseaduse alusel ülalpidamiskohustus, on üleelanud abikaasal vaatamata testamendile õigus sundosale. Sundosa on 1/2 pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatisvõlglane saab taotleda kohtult eraisiku pankrotti, et elatisvõlast vabaneda?27.04.2017
Kas elatisvõlglane saab taotleda kohtult eraisiku pankrotti, et elatisvõlast vabaneda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Pankrotiseaduse § 176 lõige 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe muuhulgas lapsele elatise maksmise kohustus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas ma saaksin enda autole maja ees kindla parkimiskoha ilma, et seadust rikuks, kas tohin sildi panna?26.04.2017
Tere, küsimus konkreetne: kas tohin ise paigaldada oma autole parkimiskoha juurde tahvli/sildi/äärekivile märke oma korteri nr-ga, et iga kell oleks oma autole koht olemas? Või kuidas käib ametlikult autole koha ostmine? Korter on minu oma, seega mingi osa peaks ju kuuluma parklast mulle? Kas seda peab kusagil ametlikult kajastama?
Jutt korteriühistust. Hetkel pargivad kõik suvalt, kes ees see mees meetodil. Sooviksin väga nõuannet, kuidas ma saaksin enda autole kindla koha ilma, et seadust rikuks?
Mures elanik
Jutt korteriühistust. Hetkel pargivad kõik suvalt, kes ees see mees meetodil. Sooviksin väga nõuannet, kuidas ma saaksin enda autole kindla koha ilma, et seadust rikuks?
Mures elanik
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kuidas peaksin tavainimesena teadma, kus on korteriühistu ja vallamaa piir, et õigesti parkida?26.04.2017
Tere! Kas mina peaksin teadma kus lõpeb ühistumaa ja kus algab valla maa? Nimelt sain vallalt haljasalal parkimise eest trahvi, mingit märgistust seal ei ole aga nemad väidavad, et ma pean teadma milline on ühistumaa, mitte et ma õigustaks haljasalal parkimist aga leian, et kuna piirid jooksevad kokku, siis peaks see olema kuidagi tähistatud ja kui on olemas fotod, kas nende fotode peal peab olema kuupäev ja kellaaeg, et kindel olla, et tegu on ikka sama ajaga mitte aasta või kaks tagasi. Kuna ma tean, et järelevalveametnik kohal ei käinud vaid pildid tegi kohalik elanik ja saatis talle meili peale.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas kohutotsusega määratud arestipäevad aeguvad või siiski on täpselt niikaua üleval kuni ma ära kannan?26.04.2017
Tere!
Probleem nimelt selles et jäin lubadeta sõidu eest vahele ja sain kohtuotsuse 24. juuni.2013 kus pidin aresti ära kandma 31.august.2013. Kuid siiani pole seda teinud ja samuti pole rakendatud sundtoomist ja peale seda olen ka järgnevalt aresti istunud ja pole juurde liidetud midagi. Kuna nüüd tahtsin lubasid tegema minna ja öeldi, et mul on karistusregistris üleval need kandmata arestipäevad, siis nimelt ongi küsimus, kas need kohutotsusega määratud arestipäevad aeguvad või siiski on täpselt niikaua üleval kuni ma ära kannan? Kuna leidsin politsei lehelt, et väärtegu aegub nelja aastaga alates kohtuotsuse jõustumisest, kuid sooviks siiski kinnitust saada kas see on ka nii kui karistus on kandmata.
Suured tänud vastamast
Probleem nimelt selles et jäin lubadeta sõidu eest vahele ja sain kohtuotsuse 24. juuni.2013 kus pidin aresti ära kandma 31.august.2013. Kuid siiani pole seda teinud ja samuti pole rakendatud sundtoomist ja peale seda olen ka järgnevalt aresti istunud ja pole juurde liidetud midagi. Kuna nüüd tahtsin lubasid tegema minna ja öeldi, et mul on karistusregistris üleval need kandmata arestipäevad, siis nimelt ongi küsimus, kas need kohutotsusega määratud arestipäevad aeguvad või siiski on täpselt niikaua üleval kuni ma ära kannan? Kuna leidsin politsei lehelt, et väärtegu aegub nelja aastaga alates kohtuotsuse jõustumisest, kuid sooviks siiski kinnitust saada kas see on ka nii kui karistus on kandmata.
Suured tänud vastamast
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Mida teha, kui lapse ema otsustab ilma isaga kooskõlastamata kolida teise linna, mis raskendab ühise hooldusõiguse teostamist?26.04.2017
Kuidas peaks isa käituma kui lapse ema on omavoliliselt (lapse isa sai sellest teada viimasel minutil) võtnud vastu otsuse kolida teise Eesti linna, mis asub 300 km kaugusel, mis raskendab oluliselt ühise hooldusõiguse teostamist? Tuues ettekäändeks, et tema perekond on seal ja tal on seal lihtsam ja kergem. Isa keeldus ka sissekirjutuseks loa andmisest, kuid Eesti riigis need seadused ei kehti ja väiksed linnad tervitada oma uusi kodanikke igal juhul.
Lisaks on lapse ema arvamusel, et lapse "solgutamine" kahe linna vahel ei ole mõeldav ja üritab leida takistusi isal lapse nägemiseks. Lapse isa on väga huvitatud lapsega koos olemisest ja oleks valmis teda ka ise kasvatama. Laps on 2,5 aastane.
Kas oleks kuidagi võimalik tühistada see omavoliline sissekirjutuse muutmine? Või on ainuke variant taotleda otsustusõigust? Ka lastekaitse töötajad tunduvad selle koha pealt üsna nõutud olema. Sest 6h last ühest linnast teise transportida päeva jooksul pole ka eriti mõeldav suhtluskorra paika panemisel.
Lisaks on lapse ema arvamusel, et lapse "solgutamine" kahe linna vahel ei ole mõeldav ja üritab leida takistusi isal lapse nägemiseks. Lapse isa on väga huvitatud lapsega koos olemisest ja oleks valmis teda ka ise kasvatama. Laps on 2,5 aastane.
Kas oleks kuidagi võimalik tühistada see omavoliline sissekirjutuse muutmine? Või on ainuke variant taotleda otsustusõigust? Ka lastekaitse töötajad tunduvad selle koha pealt üsna nõutud olema. Sest 6h last ühest linnast teise transportida päeva jooksul pole ka eriti mõeldav suhtluskorra paika panemisel.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse ema ei saa takistada elukohta vahetamast, kuid antud juhul on lapse isal võimalik taotleda kohtult lapse hooldusõiguse üleandmist osas, mis annab õiguse määratleda lapse elukohta. Kas kohus peab avaldust põhjendatuks, sõltub paljudest asjaoludest, muuhulgas sellest, milline on isa ja lapse suhe ning millised on lapse elamistingimused nii ema kui ka isa juures.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas jagada kohustusi, kui vara jagamata ja laenumaksed vajavad maksmist?26.04.2017
Tere.
2008 a. võetud kodulaen ja tänaseks päevaks lahutatu. Maja müüa 3 aastat pole õnnestunud. Eksmees elab kodulaenuga saadud majas ja juba 7 kuud ei maksa laenu, kuna koondati 2 a tagasi ja pole leidnud sobivat kohta, lisaks alkoholiprobleemid. Oleme lahutatud ja vara jagamata. Ise elan üüripinnal, kogu palk läheb laenu ja oma üüri tasumiseks. Igapäevaseks eluks elatisraha puudub. Kas minul on õigust nõuda, et oleks võimalik normaalse eluga edasi minna või peangi veel 22 aastat eksabikaas peavarju ja kohustuste eest vastutama?
2008 a. võetud kodulaen ja tänaseks päevaks lahutatu. Maja müüa 3 aastat pole õnnestunud. Eksmees elab kodulaenuga saadud majas ja juba 7 kuud ei maksa laenu, kuna koondati 2 a tagasi ja pole leidnud sobivat kohta, lisaks alkoholiprobleemid. Oleme lahutatud ja vara jagamata. Ise elan üüripinnal, kogu palk läheb laenu ja oma üüri tasumiseks. Igapäevaseks eluks elatisraha puudub. Kas minul on õigust nõuda, et oleks võimalik normaalse eluga edasi minna või peangi veel 22 aastat eksabikaas peavarju ja kohustuste eest vastutama?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonna huvides võetud kohustuste eest vastutavad abikaasad solidaarvõlgnikena. Kui abielu lahutatakse, kuid vara jääb jagamata, tuleb ühiseid kohustusi täita võrdsetes osades. Kui kohustusi täidab peale abielu lahutamist vaid üks abikaasa, on tal õigus teiselt abikaasalt nõuda enammakstud kulutuste hüvitamist.
Lisaks ühisvara müügile ja peale kohustuste kandmist allesjäänud müügitulu jagamisele on võimalik ühisvara jagada ka selliselt, et ühisvaraks olev kinnisvara jääb ühe poole ainuomandisse ja selle eest maksab omandiõiguse saanud abikaasa teisele abikaasale hüvitist poole (positiiivse) ühisvara väärtuse ulatuses.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand