Õigus

Tere!

Iseenesest ei vaja elatise maksmise kokkulepe notariaalset kinnitamist, kuid panga jaoks on see tõenäoliselt vajalik, lisaks saab lisada notariaalsesse kokkuleppesse tingimuse, et kokkulepe allub kohesele sundtäitmisele – see tähendab seda, et kui laste isa rikub kokkulepet, on Teil võimalik koheselt, ilma kohtusse pöördumata, algatada tema suhtes elatisraha kättesaamiseks täitemenetlus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Elatise maksmise kohustuse suurus oleneb sellest, kui palju teevad vanemad lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi. Kui lapsel on vahelduv elukoht ja mõlemad vanemad teevad lapse ülalpidamiseks samaväärselt kulutusi, puudub iseenesest kohustus elatise maksmiseks. Kui aga ühe vanema kanda on suurem osa lapse ülalpidamiskuludest (näiteks on lapsele jalanõude-riiete ostmine ning lapse lasteaia/kooli/huvialadega seotud kulude kandmine vaid ühe vanema õlgadel), on elatise maksmine vähem kulutusi tegeva vanema poolt põhjendatud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Kirjaliku hoiatamismenetluse otsuse vaidlustamise protseduur sõltub sellest, kas vaidlustaja on sõiduki omanik ja juht või on omanik või vastutav kasutaja keegi teine isik. Viimasel juhul tuleb esmalt otsus vaidlustada motiivil, et sõidukit juhtis teine isik ning ära näidata, kes juhtis. Seejärel koostatakse uus otsus sõidukit juhtinud isikule. Olukorras, kus sõiduki number on ebaõige, tuleb see faktilise asjaoluna lihtsalt kaebusesse kirjutada koos väitega, et tegemist on võõra sõidukiga. Samas, kui tegemist on menetlejapoolse eksitusega numbri kirjutamisel ja õiguskorda rikkunud sõiduk on tuvastatav, võib menetleja põhimõtteliselt eksituse uue trahviotsusega korrigeerida. Vaidlus taandub sellisel juhul faktiliste asjaolude tuvastamisele e. asjaolu tuvastamisele, milline sõiduk õiguskorda rikkus.

Praktikas on sellised juhtumid lahendatud valdavalt selliselt, et oma sõidu ohutuses veendumise kohustus on parkimiskohalt liikumist alustaval juhil, et ta ei ohustaks teisi teel liikujaid (LS § 33 lg 2 p 8). Sõnaselget teeandmise kohustust osundatud normist välja küll ei loe, kuid kohtud on sellises situatsioonis käsitlenud mõistet "mitte ohustama" samatähenduslikuna mõistega "andma teed". Parema käe reeglile tuginemine selles situatsioonis ei ole minu arvates õige.

Esmakordselt juhtimisõigust taotleval isikul ei tohi olla kehtivaid karistusi teatud rikkumiste eest. Üldjuhul on tegemist raskemate liiklusalaste süütegudega. Samas näeb LS § 106 lg 1 p 5 ette, et isik ei tohi olla korduvalt karistatud mistahes muude liiklussüütegude eest, mis on sätestatud LS 15.peatükis. Helkurikohustuse rikkumine kuulub jalakäijale etteheidetavate tegude alla ja vastutus on sätestatud LS §s 259. Sellise rikkumise eest ühekordse karistuse olemasolu juhiloa taotlemist ja saamist ei takista. Soovitan kontrollida oma karistusandmete õigsust e-toimiku kaudu karistusregistrist.

Oma karistuste seisu saate vaadata e-toimiku kaudu karistusregistrist. E-toimik - logite sisse - valite ülevalt menüüst "karistusregister" - siis päring enda kohta - ja edasi juhendab teid juba keskkond ise.

Väärteoasjas määratud karistus kustub ühe aasta möödudes karistuse täitmisest e. rahatrahvi puhul trahvi tasumisest, aresti ja lisakaristuse puhul nende ärakandmisest.

Tere

Täiskasvanute koolituse seadus § 13 lg 1 sätestab, et töötajale antakse tema taotluse ning õppeasutuse teatise alusel tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest. Ülejäänud 10 päeva on tasustamata puhkus.

Seega kui töötaja avaldus ja õppeasutuse teatis on olemas, ei saa tööandja õppepuhkuse andmisest keelduda. Mis puudutab õppepuhkuse eest tasu maksmist, siis ei tohi segamini ajada täiendkoolitust ja tasemeõpet. Tasemeõppe eest tuleb igal juhul maksta. Ehk kui töötaja läheb õppima nt kutsekooli või omandab rakenduslikku kõrgharidust, siis pole vahet, kas ta õpib sotsiaaltööd või raamatupidamist - tööandjal on igal juhul kohustus õppepuhkus 20 kalendripäeva ulatuses hüvitada.

Kui aga töötaja läheb omal initsiatiivil näiteks kursuste raames hispaania keelt või mööbli restaureerimist õppima, siis on tööandjal kaalutluskoht - kas see keeleoskus või restaureerimise oskus on ettevõtte huvides (tööalane täienduskoolitus) või mitte. Kui mitte, võib tööandja jätta õppepuhkuse hüvitamata. Kuid õppepuhkust andma peab ikka.

Õppepuhkust antakse kalendripäevades. Õppepuhkust ei pea võtma ühes osas - võib võtta ka ühe päeva või mitme päeva kaupa. Kõik oleneb sellest, kuidas töötajal tarvidust on. Oluline on, et õppepuhkuse võtmisel peab töötaja tegema avalduse (vähemalt 14 kalendripäeva ette) ning esitama tööandjale koolitõendi, mis tõendab õppimist.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere, öörahu pikkust reguleerib üksnes korrakaitseseadus, ning korteriomanike üldkoosolek selle sätteid muuta ei saa.
Küll aga saab korteriomanike üldkoosolek, põhjendatud juhul, täpsustada vajadusel kellaajaliselt korteriomaniku kohustust hoiduda teatud tegevustest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Loomulikult on korrektne kui igasugused muudatused vormistatakse kohe kirjalikult, mõlema poole allkirjaga. Samas muutuvad paljud kokkulepped siduvaks ka siis, kui pooled selles suuliselt kokku leppivad ja vastavalt suulisele kokkuleppele tegutsevad.

Seega jah, korrektne oleks olnud muudatuse kohene vormistamine, kuid muudatuse mittevormistamine ei muuda kokkulepet olematuks.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere

Rasedal töötajal on õigus kasutada puhkust vahetult enne rasedus- ja sünnituspuhkust. 2017. aasta eest on Teil õigus kasutada puhkust täies mahus. Arvesta tuleb aga sellega, et lapsehoolduspuhkusel viibides Te põhipuhkust ei teeni. See tähendab, et reaalselt Te 56 päeva sel aastal välja ei teeni (küll aga on Teil õigus seda kasutada).

Siinkohal tuleb arvestada, et kui töötaja puhkab enam kui ta on välja teeninud, on tööandjal õigus töötaja n-ö lõpparvest väljateenimata puhkuse eest puhkusetasu kinni pidada. Ehk et kuni töösuhte lõpuni jääte Te sisuliselt tööandjale n-ö võlgu, kuna olete rohkem puhanud, kui välja teeninud.

Pooled võivad kokku leppida, et puhkust kasutatakse vastavalt sellele, kui palju töötaja puhkust välja teenib. Kuid kui töötaja soovib puhkust kasutada täies mahus (seadusest tulenev õigus) vastavalt kinnitatud ajakavale/avaldusele/kokkuleppele, ei saa tööandja puhkuse andmisest keelduda. Töösuhte lõppedes saab tööandja lõpparvest kinnipidamise teha.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).