Õigus
Küsimus: Kas tööandjal on õigus oma teise ettevõtte töötajale väljastada meie firma töötajate andmed?09.05.2017
Tere. Meie majas töötab inimene, kes otseselt meie firmaga ei ole seotud, kuid on tööle võetud meie tööandjaga aga tema teise firma nimele. Kas tööandjal on õigus väljastada mind puudutavaid andmeid antud isikule? Antud isik on meie tööandja teises ettevõtes arengujuht ja meie firmaga tal tööleping puudu, kuid muudab meie ametijuhendeid ja korraldab ümber töötajate tööd. Kas seda võib lugeda minu andmete rikkumiseks ja kas tööandjal on õigus oma teise ettevõtte töötavale isikule väljastada meie firma töötajate andmed? Kui mitte, siis millisel moel tööandja hüvitab mulle minu isiklike andmete väljastamist teistele isikutele?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) kohaselt võib isikuandmeid edastada ettevõtte välistele isikutele, kui neil on volitus. IKS §-st 7 tuleneb, et volitatud töötleja on ettevõtteväline juriidiline või füüsiline isik, kes töötleb andmeid ettevõttega sõlmitud lepingu alusel, järgides ettevõttelt saadud juhiseid ja nõudeid.
IKS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on töötajal õigus teada saada, kellele tema isikuandmeid on edastatud.
Seega tingimusel, et kolmandal isikul on volitus tööga seotud isikuandmete töötlemiseks ning ta jälgib isikuandmete töötlemisega seotud nõudeid, on seadus täidetud.
Täiendavalt saate lugeda Andmekaitse Inspektsiooni juhendmaterjalist: http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Isikuandmed%20t%C3%B6%C3%B6suhetes%20juhendmaterjal26%2005%202014.pdf.
Täpsustavate küsimuste korral soovitan pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole e-posti aadressil info@aki.ee või telefoninumbril 627 4144 (E, T, K, R 10–12 ja 14–16 ja N 10–12 ja 14–15).
Küsimus: Kas täieliku töövõimetuse korral on haiguslehte vaja või mitte?09.05.2017
Tere!
Kõrvalnähuna peale keemiaravi sain endale keskmise puude ja täieliku töövõimetuse kuni jaanuar 2018. Tahaksingi selle ajani kodus olla ja taastuda. Perearst arvab, et kui mul on täielik töövõimetus, siis ei ole mul haiguslehte vajagi, ta ei taha eriti anda ka. Tahaksingi teada, kas on siis haiguslehte vaja võtta või ei ole? Ja kui ma omal soovil tuleks töölt ära, siis ma ju ei saaks seda töövõimetustoetust ka?
Aitäh!
Kõrvalnähuna peale keemiaravi sain endale keskmise puude ja täieliku töövõimetuse kuni jaanuar 2018. Tahaksingi selle ajani kodus olla ja taastuda. Perearst arvab, et kui mul on täielik töövõimetus, siis ei ole mul haiguslehte vajagi, ta ei taha eriti anda ka. Tahaksingi teada, kas on siis haiguslehte vaja võtta või ei ole? Ja kui ma omal soovil tuleks töölt ära, siis ma ju ei saaks seda töövõimetustoetust ka?
Aitäh!
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Haiguslehe andmist otsustab arst. Oluline on mõista, et haiguslehe lõppemisel tuleb naasta tööle. Kui see pole osalise või puuduva töövõime tõttu võimalik, peaksite töösuhte korraliselt või erakorraliselt üles ütlema - mõlemal juhul tõepoolest õigust töötuskindlustushüvitisele ei teki.
Kui jätkate haiguslehel olemist ning tööandja näeb, et tema töökorraldus on seetõttu häirunud, on tööandjal võimalus töösuhe töötaja tervise tõttu üles öelda. Kui kõik muud olulised tingimused on töötajal täidetud, tekib tal töötuna arvele võtmisel õigus töötuskindlustushüvitisele.
Lisan, et kindlasti peaksite tööandjale oma puuduvast töövõimest teada andma, et tööandja teaks arvestada Teie pikaajalise eemalviibimisega.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas ametinimetus peab olema sama mis töökuulutuses?09.05.2017
Tere.
Kandideerisin tööle restorani. Töökuulutuses oli kirjas, et vajatakse hommiku- ja lõunasöögi teenindajaid. Lepingus on aga ametinimetuseks ettekandja. Kas ametinimetus peab olema sama mis töökuulutuses? Küsin seda sellepärast, et tööajaks on graafikus märgitud kellaaeg. Praegu ongi need kenasti hommikused ajad, mis mulle sobivad ja olid kandideerimise aluseks. Kui aga tööandja paneb näiteks graafikusse õhtused ajad ja ametinimetus on ettekandja mitte kuulutuses olev ametinimetus, siis peangi õhtul tööle minema? Aitäh!
Kandideerisin tööle restorani. Töökuulutuses oli kirjas, et vajatakse hommiku- ja lõunasöögi teenindajaid. Lepingus on aga ametinimetuseks ettekandja. Kas ametinimetus peab olema sama mis töökuulutuses? Küsin seda sellepärast, et tööajaks on graafikus märgitud kellaaeg. Praegu ongi need kenasti hommikused ajad, mis mulle sobivad ja olid kandideerimise aluseks. Kui aga tööandja paneb näiteks graafikusse õhtused ajad ja ametinimetus on ettekandja mitte kuulutuses olev ametinimetus, siis peangi õhtul tööle minema? Aitäh!
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Selleks, et kõik kokkulepped oleksid vettpidavad, tuleks töölepingu sõlmimisel juba olulised kokkulepped kirja panna. Loomulikult võib töökuulutuses pakutav tekitada valeootusi, kui reaalselt tuleb tööle hakata ettekandjana, kelle tööaeg võib langeda nii hommikule kui ka õhtule.
Seega antud juhul oleks mõistlik tööandjale selgeks teha, et olenemata ametinimetusest, asusite Teie tööle tingimusel, et töö toimub hommikuti. Veel parem on, kui teete seda kirjalikult (või e-kirja teel) ning ideaalne oleks, kui olulised tingimused kajastuksid selgesõnaliselt töölepingus.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas on reguleeritud eraparklates puuetega inimeste parkimise korraldamine?08.05.2017
Kui liiklusseadus ütleb et:
§ 166. Liikumispuudega ja pimeda inimese liiklemise ja neid teenindavate sõidukite parkimise korraldamine
Liikumispuudega ja pimeda inimese liiklemist ja neid teenindavate sõidukite parkimist ning liikumispuudega inimeste juhitavate sõidukite parkimist korraldab kohalik omavalitsus.
Siis kas pole eraparklates erafirmade poolt puuetega inimeste parkimiskohtade loomine seadusega vastuolus ja eksitav?
Lisaks on eraparklates ja linnas puuetega inimeste parkimiskohtade märgistamisel kasutatud täpselt samu värve. ehk eraparklates võiks puuetega inimeste kohad olla märgistatud siis mingi muu värviga?
§ 166. Liikumispuudega ja pimeda inimese liiklemise ja neid teenindavate sõidukite parkimise korraldamine
Liikumispuudega ja pimeda inimese liiklemist ja neid teenindavate sõidukite parkimist ning liikumispuudega inimeste juhitavate sõidukite parkimist korraldab kohalik omavalitsus.
Siis kas pole eraparklates erafirmade poolt puuetega inimeste parkimiskohtade loomine seadusega vastuolus ja eksitav?
Lisaks on eraparklates ja linnas puuetega inimeste parkimiskohtade märgistamisel kasutatud täpselt samu värve. ehk eraparklates võiks puuetega inimeste kohad olla märgistatud siis mingi muu värviga?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kas trahvid on põhjendatud kui garaažist väljudes on auto EuroPargi alal ja samas ei suuda nad garaaži sissesõitu vabana hoida?08.05.2017
Tere, on tekkinud selline situatsioon kus oma garaaži ustest väljudes olen kohe EuroPargi (edaspidi EP) parkimisalal ja EP on teinud mulle seal juba korduvalt trahvi kuigi mu auto seisab minu garaaži uste ees ja samas ka nad ei suuda garanteerida mulle seda, et nende kliendid ei pargi minu garaaži ust kinni. Minu küsimus siis on, et kas need trahvid on põhjendatud ja millised on minu õigused kui nende klient pargib minu garaaži ukse kinni?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kas võin korteriühistult küsida isiklikku pulti, et vajadusel ligi pääseda maja esisele suuremate asjade laadimiseks?07.05.2017
Tere!
Kortermaja ees on kinnine tõkkepuuga sisehoov, kus saavad parkida ainult endale koha ostnud elanikud. Mul maja ees kohta pole, kuid kas mul on õigust korteriühistult küsida/osta endale isikliku puldi, et vajadusel saada ligipääsu maja esisele suuremate/raskemate asjade maha laadimiseks (parkimiskoht endal mujal olemas) ning ka näiteks vajadusel päästeameti ligipääsu tagamiseks (mis on meedias ka väga aktuaalne teema olnud)?
Kortermaja ees on kinnine tõkkepuuga sisehoov, kus saavad parkida ainult endale koha ostnud elanikud. Mul maja ees kohta pole, kuid kas mul on õigust korteriühistult küsida/osta endale isikliku puldi, et vajadusel saada ligipääsu maja esisele suuremate/raskemate asjade maha laadimiseks (parkimiskoht endal mujal olemas) ning ka näiteks vajadusel päästeameti ligipääsu tagamiseks (mis on meedias ka väga aktuaalne teema olnud)?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Kokkuvõttes, juhul, kui korteriühistu teeb takistusi sisehoovi kasutamisel, siis on see õiguspärane juhul, kui korteriomanikud on sõlminud vastava, tervele sisehoovile (mitte ainult parkimiskohtadele), laieneva kokkuleppe. Eelkirjeldatud kokkuleppe puudumisel on Teil õigus nõuda sisehoovi juurdepääsu tagamist samadel alustel, nagu see on korraldatud teistele korteriomanikele.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas sundmüügiks piisab ainult KÜ koosoleku otsusest ja kohus on vajalik alles juhul kui omanik ei allu müügikorraldusele?06.05.2017
Tere,
Korteriühistus on pidev võlglane, hetkel tasumata ca 1,5 aasta kommunaalkulud. Kas sundmüügi jaoks piisab ainult KÜ koosoleku otsusest ja kohus on vajalik alles siis, kui omanik ei allu müügikorraldusele?
Omanik põhjendab mittemaksmist sellega, et ta aastaid tagasi olevat oma kulude eest korteri kohal olevat katust parandanud. Ühtegi dokumenti KÜ-le ta esitanud pole selle kohta ja KÜ pole andnud ka varem nõusolekut selliseks tasaarvelduseks. Varasemalt oli KÜ-s väga kehv juhtimine, remondifondi ei kogutud ja sellest tulenevalt igaüks ise remontis nii nagu endal oli vaja. Samuti on eelnevad juhatuse liikmed palunud abi inkassofirmalt, kuid tulutult.
Majas puudub ka ühine keskküte, igal korteril eraldi elektriküte/ahjuküte. Osad korterid on tühjad ja neid ei köeta üldse, kas on mingi õigus nõuda, et omanikud hoiaks seal mingitki kütet sees talviti?
Korteriühistus on pidev võlglane, hetkel tasumata ca 1,5 aasta kommunaalkulud. Kas sundmüügi jaoks piisab ainult KÜ koosoleku otsusest ja kohus on vajalik alles siis, kui omanik ei allu müügikorraldusele?
Omanik põhjendab mittemaksmist sellega, et ta aastaid tagasi olevat oma kulude eest korteri kohal olevat katust parandanud. Ühtegi dokumenti KÜ-le ta esitanud pole selle kohta ja KÜ pole andnud ka varem nõusolekut selliseks tasaarvelduseks. Varasemalt oli KÜ-s väga kehv juhtimine, remondifondi ei kogutud ja sellest tulenevalt igaüks ise remontis nii nagu endal oli vaja. Samuti on eelnevad juhatuse liikmed palunud abi inkassofirmalt, kuid tulutult.
Majas puudub ka ühine keskküte, igal korteril eraldi elektriküte/ahjuküte. Osad korterid on tühjad ja neid ei köeta üldse, kas on mingi õigus nõuda, et omanikud hoiaks seal mingitki kütet sees talviti?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

olete korter võõrandamisnõude esitamise regulatsioonist õigesti aru saanud.
Võõrandamisnõue jõustub korteriomaniku suhtes üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest. Kohtusse saab korteriühistu (või üks korteriomanikest) võõrandamisnõudega pöörduda alles seejärel, kui korteriomanik otsust vabatahtlikult täitma ei asu.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas esitada kohtuväliselt umbusaldust KÜ esimehele, kellel puuduvad konkreetsed tõendusmaterjalid KÜ rahade kasutamise kohta?06.05.2017
Kuidas esitada kohtuväliselt umbusaldust kü esimehele, kellel puuduvad konkreetsed tõendusmaterjalid kü rahade kasutamise kohta? Hääled jagunevad 3/3.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

korteriühistu juhatuse tegevuse peamiseks järelevalveorganiks on üldkoosolek. Häälte võrdse jagunemise korral üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist ei toimu. See kehtib nii juhatuse umbusaldamise-, kui valimise puhul.
Arvestades viimase asjaolu kõrval sellega, et seaduse järgi lõpevad juhatuse volitused automaatselt (ilma volituste lõpetamise otsuseta), saavad juhatust mitteusaldavad korteriomanikud kaitsta oma õiguseid sellega, et nad keelduvad juhatuse volituste pikendamisest.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas Päästeameti tehnik, kes sõidab alarmsõidukiga ülevaatuspunkti ülevaatusele, peab omama alarmsõidukijuhi tunnistust?05.05.2017
Tere!
Palun kommenteerige
Autoveoseaduse § 27. Autojuhi ametikoolitus,
(2) Autojuht, kes veab ohtlikke veoseid või juhib alarmsõidukit töölepingu alusel või tööülesandest tulenevalt, peab olema läbinud sellekohase koolituskursuse Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud õppeasutuses ja sooritanud selle kursuse lõpueksami.
Toon näite: Kas Päästeameti tehnik, kes tööülesannetest tulenevalt sõidab alarmsõidukiga ülevaatuspunkti ülevaatusele, peab omama alarmsõidukijuhi tunnistust?
Kõike kaunist!
Palun kommenteerige
Autoveoseaduse § 27. Autojuhi ametikoolitus,
(2) Autojuht, kes veab ohtlikke veoseid või juhib alarmsõidukit töölepingu alusel või tööülesandest tulenevalt, peab olema läbinud sellekohase koolituskursuse Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud õppeasutuses ja sooritanud selle kursuse lõpueksami.
Toon näite: Kas Päästeameti tehnik, kes tööülesannetest tulenevalt sõidab alarmsõidukiga ülevaatuspunkti ülevaatusele, peab omama alarmsõidukijuhi tunnistust?
Kõike kaunist!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Mõistan küsimuss kirjeldatud olukorra ebaratsionaalsust, kuid samas puudub seadusest tulenevalt võimalus teistmoodi käitumiseks. Elulisest aspektist võib näiteks politseisõidukite puhul tekkida avalikkuse ootusest tulenev vajadus sekkuda mõne kriisiolukorra lahendamisse ning sellisel juhul on vajalik, et sõiduki juht teaks ja tunneks alarmsõiduki juhtimise ja kasutamise reegleid.
Küsimus: Mida teha, kui eksami tegemine tuli ootamatult, seal on aga järjekord ja vahepeal tuleb töö tõttu sõita?05.05.2017
Sõber sai selle aasta jaanuaris autoroolis telefoniga rääkimise eest trahvi. Load on olnud tal 2015. aasta 3.maist. Nüüd tuli aeg teha lõppastmekoolitus, et vahetada ära esmased juhiload uute vastu. Lõppastmekoolituse tegi ta ära, üsna napilt enne kehtivuse lõppu (30.aprill). Täna (02.05) tahtis ta minna maanteeameti kodulehele täitma taotlust uute lubade saamiseks, eeldades, et see ei võta aega ja senikaua võib sõita ID-kaardiga. Selgus, et ta peab kehtiva trahvi tõttu sooritama uuesti teooriaeksami, mille tegemiseks esimese aja saaks alles 8.maiks (mille eduka sooritamise järel läheb veel kuni 10 päeva, et saaks plastikud kätte). Probleem on selles, et ta on ametilt autojuht ja väga vajalik antud hetkel. Kas sellisel juhul oleks võimalik taotleda mingisugust eriluba või pikendust, et inimene ei peaks antud asjaoludel töölt puuduma? Ta tõesti ei olnud sellise asjaga kursis, trahvi kirjutanud politseiametnikud ei maininud ka talle selle kohta midagi ja ta ei osanud kiire elukorralduse tõttu sellist äkkprobleemi oodata. Kas on mingi kiirem lahendus sellises olukorras?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Samas ei oska ma ette prognoosida liiklusjärelevalvet teostavate ametnike arusaama ja tõlgendust probleemile. Seega ei saa garanteerida, kas nende arusaam minu omaga ühtib.