Õigus

Tere!

Vanemal, kes on lapse alaline kasvataja, on õigus nõuda lahus elavalt vanemalt elatise maksmist otse oma pangakontole. Mõlemal vanemal tuleb küll lapse ülalpidamisse reeglina võrdselt panustada, kuid last kasvatav vanem täidab oma ülalpidamiskohustust vahetult, kandes vahetult lapse ülalpidamisega seotud kulusid. Sellest lähtuvalt ei ole lapse isal alust nõuda, et lapse ema kannaks igakuiselt elatisraha lapse pangakontole, samuti peab lapse isa kandma elatise lapse ema pangakontole (õigus kanda elatisraha otse lapse pangakontole tekib juhul, kui last kasvatav vanem annab selleks nõusoleku).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Isadusest loobuda ei ole võimalik, kuid sellele vaatamata võib antud juhul kohus Teie ülalpidamiskohustust oma isa suhtes piirata või üldse sellest vabastada. Siinkohal oleks vajalik, et Teil oleksid olemas tõendid selle kohta, et isa on kunagi Teie suhtes ülalpidamiskohustust rikkunud, selleks on näiteks kohtuotsus, millega on elatis isalt välja mõistetud ja dokument täitemenetluse läbiviimise kohta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Perekonnaseaduse § 27 lõige 3 sätestab, et lahusvara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud. Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka. See tähendab, et Teil võiks olla endise abikaasa vastu nõue poole ulatuses sellest, mille võrra on tema lahusvaraks oleva kinnistu väärtus varaühisuse kestel kasvanud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui uue teenusepakkuja tulekuga tekib olukord, kus kõikidele töötajatele tööd ei jagu, saame rääkida koondamisolukorrast. See tähendab, et töötaja, kellele tööd pole anda, tuleb koondada koos sinna juurde kuuluvate hüvitistega ja etteteatamistähtajaga.

Töötaja tööstaaži arvestatakse ülesütlemisavalduse hetkest ehk kui Te saate ülesütlemisavalduse enne 1. augustit, on etteteatamistähtaeg 30 kalendripäeva. Kui aga pärast 1. augustit, siis 60 kalendripäeva. Kui tööandjal pole võimalik etteteatamistähtaegu järgida, saab töösuhte üles öelda ka lühema etteteatamisega, kuid vähem etteteatatud aeg tuleb töötajale kindlasti hüvitada. Lisaks peab tööandja koondamise korral maksma koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.

Nendel, kellele uue teenusepakkuja tulekul töö alles jääb, koondamist ei toimu ning töö jätkub töölepingus kokkulepitud tingimustel. Muutub üksnes tööandja.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Eeldan, et olete veel katseajal. Katseaeg on aeg, kui pooled hindavad töötaja-töö sobivust. Tööandja hindab töötaja töökogemust, oskuseid, teadmisi, tööle sobivust jne.

Kui tööandja ütleb töösuhte üles, kuna töötaja ei täida katseaja eesmärki, siis seadus eelnevat hoiatamist ei eelda. Seadus eeldab hoiatusi üldjuhul siis, kui töötajaga öeldakse töösuhe üles kohustuste vm rikkumiste tõttu.

Kui tööandja ütleb Teiega töösuhte üles katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu ning leiate, et see pole põhjendatud, on Teil võimalus ülesütlemine töövaidlusorganis vaidlustada. Seda saate teha 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest.

Tööandja peab andma töötajale kokkulepitud ulatuses tööd ja maksma kokkulepitud töötasu. Kui arvestusperioodi või töösuhte lõpus selgub, et tööandja on andnud vähem tööd, kui kokku lepitud, tuleb n-ö alatunnid kinni maksta (keskmise töötasuga).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

KarS § 424 kohase kuriteo eest mõistetud karistus kustub, kui karistuse täitmisest (üldkasuliku töö puhul selle rategemisest ja katseaja möödumisest) on möödunud 3 aastat.

Tere, kuna korteriühistul ei lasu kohustust üürnike huvide eest seista, siis ei puudub üürnikel endal võimalus end kirjeldatud olukorras kaitsta. Küll aga saab üürnike huvide eest seista korteriomanik, kes saab omandiõigusest tulenevalt vaidlustada korteriühistu üldkoosoleku otsuse kohtus, nõuda korteriühistult parklasse (kaasomandile) juurdepääsu või nõuda parkimisjärelvalvet teostavalt ettevõtjalt trahvinõude tühistamise nõudmist.

Vastuse esimese lauses toodud selgitusega sarnasel põhjusel puudub korteriühistul õigus nõuda üürnikult üürilepingu esitamist.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere,
Vastus on antud lepinguga tutvumata ja üksnes Teie poolt antud info põhjal.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 53 lõike 1 järgi asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Korteri oluliseks osaks on näiteks selle uksed, aknad, torustikud, ahjud, elektrijuhtmed jms. Korteri üleandmisel lähevad need koos korteriga iseenesest mõistetavalt ülevõtjale üle ja lepingusse ei pea nende üleminekut eraldi kirja panema.
TsÜS § 57 lõike 1 järgi päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Korteri päraldiseks on näiteks sisseehitatud köögimööbel, kraanikauss, wc-pott, vann jms. Korteri üleandmisel lähevad need koos korteriga ülevõtjale üle, kui lepinguga ei lepita kokku teisiti. Tihedalt tekib vaidlusi, kas on tegemist päraldisega köögimööbli näol. Seetõttu on mõistlik lepingus korteriga koos üle antavad vallasasjad eraldi kirja panna. Need asjad, mis väljuvad eelnimatatud asja esemete liigide ringist võivad kindlasti kuuluda jagamisele pärijate vahel (ehted, masinad).
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 262 järgi kui kinkeleping on sõlmitud kinkija surma puhuks, kohaldatakse sellele pärimisseaduses testamentaarse annaku või testamendi kohta sätestatut. Kui Teile ei ole määratud kogu kinkija vara, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata Teid oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Vastasel juhul tegemist on testamendiga. Olenevalt sellest saate kas kõik või üksnes osa hüvedest. Kui hüve on Teile määratud, siis ilmselge, et üksnes Teil on õigus asjale.

Tere, kuulun nende juristide hulka, kes ei näe korteriühistule sellist õigust ette, kuid sellegi poolest ei saa ma välistada, et külalismajutuse keelamine korteriühistu poolt (eriti, kui korteri sihtotstarve on eluruum) ei ole õigusvastane, kuna sellest tulenev turvalisuse vähenemine ja sisekorrareeglite rikkumiste sagenemine on praktikas otseses seoses külaliskorterite olemas oluga.

Kuna külaliskorterite klientide poolt tekitatavad õigusvastaste olukordade eest vastutab korteriomanik (vt KOS § 11 lg 2), siis olen ise soovitanud korteriühistutele tegeleda pigem korteriomanikult korteris korra nõudmisega, kui korteri kasutusotstarve reguleerimisega. Arvestades, et korrakaitseseaduse alusel, saab korteriomaniku külaliskorterite klientide tegevuse eest vastutusele võtta ka Politsei, siis peaks korteriomanik olema vastavast koostööst huvitatud.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, naaberkinnisasjadel asuvatel korterelamutel ei ole võimalik ühist korteriühistut asutada. Viidatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada korteriühistu ja korteriomanike vastastikuste õiguste/kohustuste kattumine. Erand on tehtud nendele korterelamutele, kes esitasid mittetulundusühingute registrile 31.detsembriks 2016 vastava notariaalselt kinnitatud avalduse. Korteriühistu nimi peab koosnema kinnisasja aadressist ja täiendist „korteriühistu”.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ