Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas isa kohtutäituri võlad lähevad lapsele üle, kui laps saab täisealiseks või kui lapse isa ära sureb?12.05.2017

Tere. Kas isa kohtutäituri võlad lähevad lapsele üle, kui laps saab täisealiseks või kui lapse isa ära sureb?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Lapse isa kohustused lähevad lapsele üle juhul, kui isa sureb ja laps pärijana isa pärandi vastu võtab. Olukorras, kus surnud isiku kohustused on suuremad kui tema vara, on mõistlik pärandist üldse loobuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuhu ma pean pöörduma, kui lapse isa ei suhtle lapsega juba aasta aega ja 4 kuud ei maksa raha?12.05.2017

Lapse isa ei suhtle lapsega juba aasta aega ja 4 kuud ei maksa raha, kuhu ma pean pöörduma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust täitma, tuleb elatise väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole. Elatist võib nõuda läbi maksekäsu kiirmenetluse või hagiavaldusega kohtusse pöördudes. Elatise nõudmine on riigilõivuvaba.

Kui soovite, et isa taastaks lapsega suhted, pöörduge esimeses järjekorras elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole. Kui lastekaitsetöötaja vahendusel lapse isaga kokkuleppele jõuda ei õnnestu, on võimalik suhtlemiskorra kindlaks määramiseks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ARK eksamile minnes A kategooria lube taotlema, on mõni seaduslik võimalus ka ise eksamit sooritatav ratas kohale toimetada?11.05.2017

Tervist!
Kas ARK eksamile minnes A kategooria lube taotlema, on mõni seaduspärane õigus ka ise eksamit sooritatav ratas kohale toimetada? Ehk, et ise eksamile sõita mootorrattaga, mille lube veel esialgu ei ole? (On olemas A1 ja A2 - mis ilmselt ei ole siinkohal olulised).
Lisaks, kui olulist rolli mängivad sõidueksamile minnes tagumise istuja iste ja jalatoed, samuti numbrimärgi tuli (kas piisab kui on pisike hele tuluke, või on mingid parameetrid)? Ilmselt kohustuslik?

Vabandan, kui küsimused olid korduvad.
Parimat

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kuniks Teile ei ole veel A-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust antud, siis selle kategooria mootorsõidukiga Te ise eksamile kohale sõita ei saa. Eksamisõidul tõendab samas Teie õigust nimetatud sõidukit juhtida nõuetekohaselt vormistatud sõidueksamikaart või liiklusregistri andmed. Saate oma mootrratta kohale toimetada kas haagisel või toimetab selel kohale keegi, kes omab vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Eksamisõidul kasutatav A-kategooria mootorsõiduk peab vastama järgmistele tingimustele lisaks neile seadusest tulenevatele tingimustele, mis mootorsõidukitele teel liiklemiseks kehtivad:

A-kategooria:
Ilma külghaagiseta mootorratas, tühimassiga üle 180 kg ja võimsusega vähemalt 50 kW.
Lubatud on kasutada ettenähtust kuni 5 kg võrra väiksema massiga mootorratast.
Sisepõlemismootoriga käitatava mootorratta mootori töömaht on vähemalt 600 cm³. Lubatud
on kasutada ettenähtust kuni 5 cm³ väiksema mootori töömahuga mootorratast.
Elektrimootoriga käitatava mootorratta võimsuse ja massi suhe on vähemalt 0,25 kW/kg.
 

Küsimus: Kas autokooli eksameid võib teha kui on kehtiv lubadeta sõitmise karistus?11.05.2017

Tere

Lugesin läbi juhilubade tegemise piiranguid käsitlevad küsimused ning saan aru, et juhilube ei saa kätte anda enne ühe aastast karistusaja lõppu (lubadeta sõidu pärast).
Aga kas tohin sõita autoga autokoolis? Kas võin teha autokoolis sõidueksamit? Ja sõidutundides osaleda? Või on igasugune selline tegevus keelatud kuni aasta möödumiseni? Ehk kas võin hakata uuest lube tegema enne aasta möödumist, nii et arki eksamid teen kohe pärast tähtaega ja load käes parimal juhul nädal pärast aasta möödumist? Või pean ootama autokooliga (sõidueksam, paar sõidutundi) seni kuni aasta möödas?
Jällegi, saan aru, et ARKist mulle lube mitte mingil juhul enne aasta möödumist ei anta. Aga kas autokoolis võib (sõidu)eksameid teha?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Seadus autokoolis õppimise ja sõidukoolituse võtmise osas kehtiva karistuse olemasolul takistusi ei tee. Õppesõidul tõendab sõiduõppija õigust juhtida mootorsõidukit nõuetekohaselt täidetud koolituskursuse õpingukaart (LS § 96 lg 4).
 

Küsimus: Kas see on õige, et emal on ainuisikuliselt õigus otsustada, mida ta lapsele ostab, kusjuures ise rahaliselt ei panusta?10.05.2017

Isa kannab lapsele iga kuu elatise miinimumi. Teada on, et lapse kuised kulud ei ole suured ning ema proovib elada isa antud rahast ja lapsetoetusest (235+50). Paraku on see tekitanud olukorra, kus ema ka dikteerib, mida ta lapsele ostab. Isal ei ole sõnaõigust. Näiteks ei osta ta lapsele pidulikke riideid ning kui isal on vaja minna peole, siis on ainult kulunud riided. Lapsele ei osteta peaaegu kunagi uusi riideid. Kui arvestada, et nii ema kui isa peavad panustama võrdselt 235+235 ja lapseraha 50 eurot, kokku 520 eurot, lisaks on laps veel puhkuse ajal isaga ja isa peab ka siis maksma elatist emale, kuigi ka tal on kulud, siis mis seisukoht on selles küsimuses - kas emal on ainuisikuliselt õigus otsustada, mida ta lapsele ostab? Vaatamata sellele, et rahaliselt panustab isa ja ema oma raha lapse alla ei pane. Kas emal on üldse õigust niimoodi käituda, et ta lapsele oma raha ei kuluta? Mismoodi saab seda mõjutada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Reeglina on vanemal, kelle juures laps alaliselt elab, parem ülevaade lapse vajadustest, mistõttu on põhjendatud, et last kasvatav vanem kannab ise kõik lapsega seonduvad kulud, kasutades selleks lahus elava vanema poolt makstavat elatist ja endapoolset rahalist panust. Rahalised panused peaksid seejuures olema võrdses suuruses. Perekonnaseadus sätestab, et elatist tuleb kasutada lapse huvides.

On väga kahetsusväärne, kui lapse ema enda poolt lapse ülalpidamisse ei panusta ja seetõttu lapse vajadused katmata jäävad, kuid kahjuks ei anna seadus kuidagi alust küsida lapse emalt infot elatisraha kasutamise kohta ega nõuda temapoolselt samaväärset panustamist ja lapsele vajalike asjade ostmist. Seega paraku erilisi mõjutusvahendeid polegi, ainukese asjana on Teil võimalik juhtida tema tähelepanu sellele, et seadus kohustab kasutama elatisraha lapse huvides (PkS § 100 lõige 2).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas peaks käituma töökoht A, kui olen töökohalt B koolitusele saadetud, koolitus haakub mõlema tööga?10.05.2017

Töötan kahel kohal, mõlemad haridusasutused. Kohas A olen õpetaja ja kohas B õppealajuhataja. Kohast B saadetakse mind koolitusele (praktikate juhendamine, koolituse sisu kasutatav mõlemas töökohas). Kuidas peaks käituma koht A, kas olen ka sealt ametlikult koolitusel või tuleb mul puudutud päevad tasa töötada (nö miinuspäevad).

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Kui tööandja saadab Teid koolitusele, siis tuleb tal koolitus ja koolituse aeg hüvitada. Kui kaks tööandjat pole omavahel seotud ning ei ole kokkulepet, et mõlemad tööandjad jagavad koolitusega seotud kohustusi, siis tuleb töösuhteid võtta eraldi. See tähendab seda, et kui ühest kohast lähete koolitusele, siis teises kohas peaksite vaba aega saama. Üks võimalus on paluda tasustamata puhkust, teine võimalus, juhul kui tegemist on täiendkoolitusi läbiviiva koolitaja koolitusega, on paluda teisest kohast õppepuhkust.

Kui tasustamata puhkust pole võimalik saada ning koolitus ei kvalifitseeru ka õppepuhkust andvaks koolituseks, siis peaksite töötundide osas tööandjaga kokkuleppele jõudma (kuidas tunde arvestatakse, kas võetakse kui töötaja puudumist või teete kokkuleppe, et töötate need tunnid teisel ajal).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas LHP-lt tagasi tulija töö peab olema sama või võib olla samaväärne?10.05.2017

Minu tütar sai 3-aastaseks ning lapsehoolduspuhkus lõppes. Sain esimesel tööpäeval koondamisteate. Tööstaaži on mul ettevõttes 8 aastat. Mind tahetakse koondada 2 kuu pärast (töölepingu lõpu kuupäev on 2 kuud arvestades esimesest tööpäevast). Osakonda, kus varem töötasin, ettevõttes enam ei ole. Firma juht tegi ka uue tööpakkumise. Töö sisu on varasemaga suures osas võrreldav, kuid lisandunud on mõningad tööülesanded. Kas pean pakkumise vastu võtma? Kui ma pakkumist vastu ei võta, mis saab edasi? Kas pean siiski 2 kuud käima suvalisi tööülesandeid täitmas?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere

Seniks kuni töösuhe kehtib, tuleb täita lepingus ette nähtud ülesandeid. Tööandja võib ülesandeid muuta või juurde anda juhul, kui ülesanded on töö iseloomuga seotud. Kui uued ülesanded pole töö iseloomuga seotud, siis on töötajal õigus täiendavatest ülesannetest keelduda.

Selgitan, et kui Teid koondatakse, kuid enne seda pakutakse teistsugust tööd ning Te nõustute sellega, siis koondamist ei toimu ja töösuhe jätkub uutel tingimustel. Kui Te aga uue tööga nõus pole, lõppeb töösuhe ülesütlemisavalduses märgitud alusel ja ajal.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas vanavanematel on õigus pöörduda kohtu poole suhtluskorra määramiseks, et oma lapselapsi näha?09.05.2017

Tere!
Palun andke teada, kui mõlemad lapse vanemad takistavad last oma vanavanematega suhelda, kuidas siis vanavanemad peavad tegutsema, st oma õigusi kaitsta? Kas neil on õigus pöörduda kohtu poole suhtluskorra määramiseks, millisel õiguslikul alusel?

Lugupidamisega ja ette tänades vastuse eest,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

PkS § 143 lõike 3 kohaselt võib kohus lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda – seega kui lapse ja vanavanemate suhtlemine vastab lapse huvidele, kuid lapse vanemad põhjendamatult suhtlemist takistavad, võiks kohus lubada vanavanematel lapselapsega siiski suhelda.
Enne kohtusse pöördumist soovitan pöörduda oma murega lapse elukohajärgse lastekaitsespetsalisti juurde, äkki õnnestub tema vahendusel lapse vanematega kokkuleppele jõuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mil määral võiks teise vanema uue korteri kulutused olla lapse eluasemekuludeks?09.05.2017

Oleme lahku kolimas, abielus ei olnud. Kooselu alguses ostsin ise korteri (elukaaslase roll selles oli null, va veidi sisustusega seotud asju), kuhu kõik elama asusime. Nüüd ostis teine vanem endale oma korteri, kuhu kolib elama. Laps hakkab olema mõlema vanema juures, sh ka öösel, minu juures jääb talle ka oma tuba alles. Siit küsimus, mil määral võiks teise vanema uue korteriga seotud kulutused (nt kommunaalmaksed, laenumaksed, sisustuskulud) olla lapse eluasemekuludeks, arvestades, et korterit on vaja eelkõige talle endale (laps oleks võinud ka minu juurde jääda) ja mil määral võiks lapse eluasemekulude hulka kuuluda ka minu varem tehtud ja edaspidi jooksvalt tekkivad kulud mu enda korteriga seoses, eriti arvestades, et pean üleval suuremat korterit kui oleks vaja puhtalt minu enda vajadustest lähtuvalt?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Lapse ülalpidamiskulude üheks osaks on eluasemekulud, millisteks on eelkõige kommunaalkulud ja üürikorteri puhul üürikulu (pangalaenuga soetatud korteri puhul võetakse aluseks keskmine üürihind). Lapse osa on proportsionaalne osa eluasemele tehtavatest kulutustest, näiteks kui korteris elab kaks inimest (laps ja vanem), arvestatakse lapse kuluks reeglina ½ eluasemekuludest – pool sellest ehk ¼ jääb ühe vanema kanda ja teine pool teise vanema kanda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas peaksin nõuandja palkama, kui lapse ema nõustub väiksema elatisrahaga juhul, kui annan talle oma perelt päritud ehted?09.05.2017

Meil on endise elukaaslasega imearmas väike 4-aastane tütar, kellega mul on superhea läbisaamine. Olgu öeldud, et mina elan Tallinnas aga tema Ida-Virumaal vanemate juures. Hetkel käivad meil oma endise elukaaslasega läbirääkimised elatisraha igakuise summa suurusest. Minu palk hetkel ei võimalda maksta talle maksimum summat, mida seadus ette näeb. Kuna minu lapse ema koos lapsega elab oma vanemate korteris, siis tõesti eluaseme kulud tal puuduvad aga lapsele olen nõus ju raha ometi maksma. Ta on nimetatud väiksema summaga kiirmenetluses rahul ainult siis kui loovutaksin talle n.ö "kauba peale" rohkem kuni 1500 € väärtuses kuldehteid, mis olen kunagi ise ostnud või on perekonna lapse vanavanaemalt saadud pärandus. Minu arust ei mängi 4-aastane laps kuldehetega keset tuba, vaid tal on vaja arendavaid mänguasju ja muud (näiteks jalgratas, mille talle ostsin)! Minu küsimus seisneb selles, kas see pole mitte väljapressimine ja lapse reaalseid huve sellise "tehingu" puhul eri arvestata... Kas peaksin palkama juristi, kes annaks mulle selles olukorras nõu?

Olen väga tänulik Teile vastuse eest,

lugupidamisega,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Teil on õigus, lapse igapäevaseid vajadusi tõenäoliselt ei rahulda see, kui „maksate“ osa elatisest ehete näol, see vastab ilmselt rohkem lapse ema huvidele. Isegi juhul, kui lapse ema nõustub väiksema elatisega, ei välista see kuidagi lapse emal kui lapse seaduslikul esindajal pöörduda kohtusse elatise väljamõistmiseks suuremas summas kui algselt kokku lepitud. Soovitan Teil kindlasti antud küsimuses konsulteerida antud valdkonna spetsialistiga, kes oskab Teile detailselt kirjeldada õiguslikku olukorda antud küsimuses.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand