Õigus

Tere

Käibe piirmäär 16 000 eurot arvestatakse kalendriaasta põhiselt (st mitte kogu äriühingu käivet asutamisest alates). St kui 2013 ületasite 16 000 eurose piirmäära kuid 2014 oli käive alla 16 000 euro, siis 2014 ei pea olema käibemaksukohustuslane.

Kui 2013 aastal ületas käive piirmäära nt alates aprillist, tuleb maksuhaldurile esitada käibemaksukohustuslaseks registreerimise avaldus registreerida kmk-ks alates aprillist. Kui alates 2014 käive jäi aga alla piirmäära, siis täpsustada avalduses konkreetset perioodi ehk millal oli kohustus olla kmk-ne. Vastasel juhul tuleb km lisada kõikidele arvetele kuni tänaseni. Seejärel teha arved ümber, lisada km, muuta vanu deklaratsioone ja maksta km osa riigile ära. Lisandub intress 0,06% päevas tasumata summalt.

Mis puudutab arvete saatmist klientidele, siis kuna ilmselt oli hinnakokkulepe konkreetse summa kohta, siis ei ole kliendid nõus suureneva arvega. Seega tuleks siis lõppsumma jätta samaks ja oma osa (kasumi) arvelt maksta riigile km. Need kliendid kes on nõus km lisamisega ja on lisaks veel kmk-sed, siis nendega muret ei ole, nemad saavad km osa arvata maha tänase käibedeklaratsiooniga. Igal juhul peavad aga mõlemal olema ühesugused arved.

Samas märgin, et maksukorralduse seadus sätestab, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Pärast aegumistähtaja möödumist ei või selles asjas maksuotsust teha. Maksusumma määramist saab maksuhaldur teha kontrolli käigus.

Lugupidamisega
Liina Karlson, liina.karlson@themis.ee

Tere,
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 270 järgi kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Seega ei arvestata tähtaega alates kinkelepingu sõlmimisest.
Kinkelepingust taganemiseks piisab lihtkirjalikust taganemisavaldusest. Soovitatav on aga saata vastava avalduse nii (nt tähitud kirjaga või allkirja vastu, tunnistajatega), et oleks hilisema vaidluse korral taganemise fakti (avalduse kättesaamise) ning selle õigeaegsust ja kehtivust lihtsam tõendada.

Tere!

Töölepingu seaduse kohaselt peab tööandja maksma ja kinni pidama töötasult maksud ja maksed (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja kohustuslik kogumispensioni makse). Töötamine peab olema kajastatud ka töötamise registris. Seega tööle asumisel peaks esmane olema see, et kontrollite, kas olete töötamise registrisse kantud. Seda saate kontrollida e-maksuametis.

Maksude maksmata jätmine võib töötajale kaasa tuua kahju tekkimise. Kui tööandja jätab maksud deklareerimata, ei teki töötajal ravikindlustust ning lisaks ei teeni töötaja pensionistaaži, kaob töötuna võimalus töösukindlustushüvitisele jne.

Kui avastate tööl olles, et tööandja pole Teie pealt makse maksnud, peaksite kindlasti tööandjalt pärima, milles asi ning paluma rikkumine lõpetada. Kui tööandja jätkuvalt oma kohustusi rikub, tuleb kõne alla töösuhte korraline või erakorraline ülesütlemine.

Kui tööandja ei maksa töötaja töötasult makse ja töötajal tekib sellest kahju, siis on töötajal õigus pöörduda kahjunõudega kohtusse.

Tööandja poolt Teie töötasult maksude maksmata jätmisest ning võimalikest maksuseaduste rikkumistest on Teil võimalus informeerida Maksu- ja Tolliametit. Täpsem info Maksu- ja Tolliameti veebilehel: https://www.emta.ee/et/ariklient/maksukorraldus-maksude-tasumine/mida-saate-teha-et-teie-maksuasjad-oleksid-korras.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Kui töö käib tasu eest, siis tekib ka maksukohustus. Seega kui töötate kahe tööandja juures, peavad mõlemad tööandjad Teie töötasult makse maksma. Ühtlasi peavad mõlemad tööandjad Teid töötamise registris registreerima.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Lapsendamiseks on reeglina vajalik vanema nõusolek. Vanema nõusolekut ei ole vaja, kui ta on kestvalt võimetu avaldust esitama või kui tema viibimiskoht on kestvalt teadmata või kui vanemalt on hooldusõigus perekonnaseaduse § 135 alusel täielikult ära võetud.

Kohtupraktikas ei ole väga levinud lapse ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine, selleks peaksid esinema väga kaalukad asjaolud. Kui lahus elaval vanemal on soov lapse elus osalemiseks, ei pea kohus üldjuhul põhjendatuks hooldusõiguse täielikku lõpetamist, vaid eelistatakse hooldusõiguse osalist lõpetamist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui ülalpeetavaid on mitu ja elatise maksmiseks kohustatud vanema sissetulek on väiksem kui kolmekordne elatismiinimum, võib kohus elatise välja mõista elatise miinimummäärast väiksemas suuruses.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Kui Teilt küsitav hüvitis on arvestatud hävinenud asja väärtuse täieliku hüvitisena, siis on Teil õigus nõuda asja väärtuse hüvitamisel ka asja jäänuki üleandmist endale või nõuda hüvitise vähendamist ulatuses, mis vastab kahjustatud isikule jääva jäänuki väärtusele. Eeltoodu tuleneb põhimõttest, et kahjustatud isik ei tohi kahju tekitamise läbi põhimõtteliselt rikastuda. Sellise rikastumisega oleks tegemist juhul, kui hüvitis kataks uue samaväärse asja soetamise kulud ning ka kahjustatud ese jääb kahjustatud isikule.

Paraku nii see ei ole. Videopilt isikust on käsitletav isikuandmetena ning isikuandmete töötlemine on lubatud seaduse alusel. Seega kui ülevaatuspunkt kogub ja töötleb isikuandmeid seaduse alusel, on nende tegevus õiguspärane eeldades, et sealjuures täidetakse ka kõiki teisi seadusest tulenevaid nõudeid isiikuandmete töötlemisele. Kui selliseid salvestisi tahetakse näidata aga avalikkusele, siis tuleb andmesubjekti sellisest tegevusest informeerida ning andmesubjektil on õigus nõuda pildi töötemist viisil, mis takistaks tema isiku tuvastamist.

Tere!

Kui töötaja osaleb taseme või täiendõppel ning saab ka sellekohase tunnistuse või sertifikaadi, siis kuulub tunnistus või sertifikaat isikule, kes koolituse läbis, mitte sellele, kes koolituse eest maksis. Seega olenemata sellest, et endine tööandja koolitas töötajat oma rahade eest, on tunnistus siiski isikuliselt töötaja oma. Tööandjal ei ole mingit alust keelduda tunnistuse väljastamisest, seda enam, et tunnistusel on töötaja nimi ja isikuandmed.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere,
Antud juhul tuleb saavutada kokkuleppet. Seda ka hindamise osas, kui pool või pooled peavad hindamise läbiviimist vajalikuks.
Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist (§ 76 lg 1). Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele (§ 77 lg 2).