Õigus

Testamendi puudumisel toimub pärimine seadusjärgselt. Esimese järjekorra pärijateks on pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed. Üleelanud abikaasa pärib laste kõrval võrdselt, kuid mitte vähem kui ¼ pärandist. Abikaasale jääb seega esiteks tema osa ühisvarast ning ¼ pärandvarast ning kolme lapse puhul jääb ka igale lapsele ¼ pärandvarast.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Tere

TsÜS § 76 lg 1 sätestab, et tehinguga ei saa välistada ega piirata isiku õigust temale kuuluvat eset käsutada, sama prg lg 2 kohaselt, kui isiku õigus temale kuuluvat eset käsutada on tehinguga välistatud või piiratud ja isik käsutab eset, rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust, ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust ja isiku vastu saab esitada üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude.

Seega korterit on võimalik käsutada (kinkida) isegi olukorras, kui laen on tagastamata ja laenulepingus on võõrandamise õigus välistatud, kõne alla võib tulla üksnes lepinguliste sanktsioonide rakendamine (nt leppetrahv). Praktikas selliseid piiranguid vähemalt panga ja tarbija vahel sõlmitud lepingutes vähemalt üldjuhul siiski ei ole ja panditud vara võõrandamine lepingulisi sanktsioone kaasa ei too.

Tere, korteris leviv hallitus ei ole kooskõlas korteriomanike huvidega, millest tulenevalt on korteriomanikul on õigus nõuda probleemiga tegelemist. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt tuleb probleemist teavitada korteriühistu juhatust või siis tõstatada teema korteriomanike üldkoosolekul.

Korteriühistu vastu kahjunõude esitamine on õigustatud juhul, kui:
- korteriomanikud (korteriühistu) on kaasomandi eseme korrashoiukohustust rikkunud;
- korteriühistu poolne kohustuse rikkumine ei ole vabandatav;
- korteriühistu vastu nõude esitanud korteriomanik on saanud kahju;
- korteriomaniku kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga;
- rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.

Olukorras, kus kahjustatud korteriomanik peab kaasomandi eseme omanikuna tagama, et kaasomandi ese oleks sellises korras, et sellest ei tekiks kahju, tuleb lisaks eeltoodule hinnata kahjustatud korteriomaniku osa kahju tekkimises. Selle tegemisel väärivad kõrgendatud tähele panu korteri remondi käigus tehtud kaasomandi eseme muudatuste korrektsus ja korteriomaniku informeerimiskohustuse täitmine.

Kokkuvõtvalt vastutavad korteriomanikud korteriühistu kaudu tekkinud kahju eest juhul, kui kaalutluse tulemusena saadakse kõikidele eelnimetatud küsimustele vastus jah.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Isaduse tuvastamist ja elatise väljanõudmist on võimalik taotleda läbi kohtu, esitades kohtule vastavad hagid ja seda ka siis, kui lapse isa elab välisriigis.

Kuivõrd iga kaasus on oma asjaoludest lähtuvalt erinev, ei ole võimalik täita nö blanketti ja soovitan Teil võimaluse korral hagide koostamisel kasutada selle valdkonna spetsialisti abi. Lisaks asjaolude kirjeldamisele tuleb hagis esitada ka selgelt väljendatud nõue ja tasuda riigilõiv.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Teil on võimalik nõuda Teile kuuluvad asjad välja ebaseaduslikust valdusest asjaõigusseaduse §-i 80 alusel.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-i 155 kohaselt on omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude aegumistähtaeg 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, seejuures väljaandmisnõue omavolilise valdaja vastu ei aegu. Siiski soovitan vastav nõue esitada esimesel võimalusel, vältimaks hilisemaid komplikatsioone (asjade kulumine, hävimine jms).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, korteriomaniku õigused on sätestatud korteriomandi - ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-s 30, mis ütleb muuhulgas, et korteriomanikul on õigus kasutada korteriomandi eriomandi eset oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga. Ükski seadus ei keela korteriomaniku õiguseid eriomandi eset välja üürida.
Seda, mil määral saavad korteriomanikud omavahelisi suhteid reguleerida põhikirjaga, sätestab omakorda KrtS § 17 lg 2, mille kohaselt võib korteriühistu põhikirjaga ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kui põhikirja säte on vastuolus eriomandi kokkuleppega, kohaldatakse kokkuleppes sätestatut.
Eeltoodust tulenevalt on tühine põhikirja punkt, mille kohaselt peavad korteriomandi eriomandi väljaüürimiseks andma nõusoleku kõik korteriomanikud.

Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, küsimuses kirjeldatud olukord, kus korteriühistu ei suuda või ei taha küttesüsteemi nõuete kohaselt korras hoida, on reguleeritud korteriomandi ja korteriühistuseaduse §-s 37. Selle kohaselt on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist. Sama õigus on ka korteriühistu juhatusel, kui töödega viivitamine tekitaks kaasomandi esemele olulist kahju.
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tegemist ei ole mitte kohustusega teavitada liiklejaid automaatkontrolli läbiviimisest (sellist kohustust ei näe ükski õigusakt ette). Kaamera kujutisega märgid teelõikudel, kus kasutatakse salvestusvahenditega varustatud kaameraid, täidavad eelkõige inimeste informeerimise eesmärki seonduvalt isikuandmete kaitse aspektist e. teavitavad liiklejaid nende isiku tuvastamise võimalikkusest.

Kui vastav infotahvel puudub, võime rääkida isikuandmete kaitse nõuete rikkumisest. Iseküsimus on, kas ja mil määral mõjutab infotahvli puudumine süüteo tõendamise ja omistamise käiku.

Kindlustuse ja politsei otsused ei pruugi igakordselt kokku langeda. Politsei viib menetlust läbi süüteoasjas (väärteo- või kriminaalmenetluse raames), kindlustus tsiviilasjas (tsiviilmenetlus). Neis menetlustes kohalduvad erinevad põhimõtted nii süü, selle tõendamise kui ka tsiviilvastutuse osas. Pole harvad juhtumid, kus politsei mõistab isiku liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, kuid tsiviilmenetluses (sh tsiviilkohtumenetluses) leitakse, et isik ei ole kahju põhjustamise eest vastutav. Ja ka vastupidi.

Kuna liiklusõnnetus on hetkel politsei menetluses, tuleb jälgida selle menetluse kulgu. Valmis tuleb olla ka selleks, et politsei esitab väärteosüüdistuse Teile, kui vasakpöörde sooritajale. Nimelt kohustab LS § 17 lg 5 p 3 vasakule või tagasi pööravat juhti andma teed temast möödasõidul olevale juhile. Võtmeküsimuseks on, kas vasakmanöövri alguses oli tagant läheneja juba möödasõitu alustanud või mitte. Kui ei olnud, puudus pöörde tegijal kohustus tee andmiseks. Vajadusel kasutatakse sõidukite asukohtade ja liiklusõnnetuse dünaamika välja selgitamiseks ekspertide abi.

Väärteomenetluses on menetlusalusel isikul õigus kasutada advokaadi abi. Menetlusaluseks isikuks muutub isik alates tema menetlusaluse isikuna üle kuulamisest.

Soovitan pöörduda Transpordiameti poole registreerimistunnistusele haagise lubatud masside sisse märkimiseks.

Vastavalt .... määruse nr .... Lisa 1 koodis 1110 sätestatule tohib M2 ja M3 kategooria sõiduki (bussi) haakes vedada haagist, mille tegelik mass ei ületa esiteks veduki valmistaja poolt ette nähtud vedukiga veetava haagise lubatud suurimat massi. M2 ja M3 kategooria sõiduki haakes on lubatud vedada kesktelghaagist või kaheteljelist
täishaagist. Haagise lubatud suurim tegelik mass on:
1. pidurita haagise korral 0,75 t või pool veduki tühimassist, kusjuures aluseks tuleb võtta väiksem väärtus;
2. piduriga haagise korral veduki registrimass;
3. M3 kategooria I klassi veduki korral, kui kaheteljelisel sõitjate veoks ettenähtud täishaagisel on ABS pidurid, 1,4-kordne veduki registrimass.

Üldiselt määrabki need väärtused kindlaks Transpordiamet ja märgib need registreerimistunnistusele.