Õigus
Küsimus: Kas meil oleks õigus rajada aed oma kinnisasja sisse ja kes oleks pädev hindama kas aed tekitab naabrile kahju või mitte?19.05.2021
Tervist
Soovime ehitada 1970a ehitatud ridaelamu boksile aeda (oleme kahe naabri vahel). Majal detailplaneeringut ei ole ja kõik boksid on jagatud kinnistuteks. Kuna naabrid aeda ei soovi, siis me ei ehitaks seda kinnistu piirile vaid piiride sisse ja jätaksime ka naabritele aia taha otsa ruumi läbikäimiseks (kuna praegune probleem tekkis sellest et käiakse keset platsi ja terassi eest läbi, on ka juhuseid kus laps eksib meile tuppa, kuna meil on ka koer siis seda kindlasti ei sooviks). Aga naaber leidis ikkagi, et asjaõigusseaduse järgi 151 l2, et see tekitab kahju nende boksidele ja maja väärtusele. Kas meil ikkagi oleks õigus aed rajad oma kinnisasja sisse ja kes oleks pädev hindama kas aed tekitab kahju või mitte (aiaks paneelaed kõrgusega 1.03m). Linnavalitsus ütleb, et nemad sellega ei tegele.
Soovime ehitada 1970a ehitatud ridaelamu boksile aeda (oleme kahe naabri vahel). Majal detailplaneeringut ei ole ja kõik boksid on jagatud kinnistuteks. Kuna naabrid aeda ei soovi, siis me ei ehitaks seda kinnistu piirile vaid piiride sisse ja jätaksime ka naabritele aia taha otsa ruumi läbikäimiseks (kuna praegune probleem tekkis sellest et käiakse keset platsi ja terassi eest läbi, on ka juhuseid kus laps eksib meile tuppa, kuna meil on ka koer siis seda kindlasti ei sooviks). Aga naaber leidis ikkagi, et asjaõigusseaduse järgi 151 l2, et see tekitab kahju nende boksidele ja maja väärtusele. Kas meil ikkagi oleks õigus aed rajad oma kinnisasja sisse ja kes oleks pädev hindama kas aed tekitab kahju või mitte (aiaks paneelaed kõrgusega 1.03m). Linnavalitsus ütleb, et nemad sellega ei tegele.
Vastus: Kelli Ristal, vandeadvokaat, RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ, www.ristal.ee
Teie küsimusest saan aru, et iga ridaelamu paikneb enda kinnistul (so tegemist ei ole korteriomanditega, milledel on ühine kinnistu). Sellisel juhul ma ei näe takistusi, mis keelaks teil piirdeaeda ehitada nii enda kinnistule kui ka piirile. AÕS § 151 lg 1 ei näe ette, et piirirajatise kasutamiseks peab olema mõlema kinnisasja omaniku kokkulepe. Piirirajatise kasutamine on piiratud keeluga kasutada asja vastuolus selle otstarbega ning keeluga tekitada naabrile kahju.
Reeglina on piirdeaia eesmärk piiritleda kinnisasju ja tagada, et naaberkinnisasja omanikul oleks ülevaade, millises ulatuses on tal oma omandiõigus võimalik teostada ja nõuda naabrilt omandiõiguse rikkumisest hoidumist. Teie selgituste kohaselt ongi piirdeaia eesmärgiks, et ei käidaks teie kinnistust üle ja ei rikutaks teie privaatsust. Samuti võib piirdeaia eesmärgiks olla huvi, et koer saaks vabalt kinnistul liikuda ja ei satuks teistele kinnistutele. Seega piirdeaed kindlasti ilmselt täidaks eeltoodud otstarvet ja naabrid peavad sellist piirdeaeda taluma. Kui naaber leiab, et piirdead tekitab talle kahju, siis peab ka naaber ise põhjendama ja ka tõendama, milles see kahju seisneb. Pelgalt naabri paljasõnaline väide, et talle tekib kahju ei ole piisav. Teie siis peate hindama, kas naabri väited on asjakohased. Kui leiate, et naabri väited ei ole asjakohased, siis mina ei näe takistust, mis keelaks piirdeaeda ehitada. Kui naaber ikkagi jääb oma seisukoha juurde, et talle on tekitatud kahju, siis on tal õigus pöörduda teie vastu kohtusse, kus ta peab siis muuhulgas esitama oma väidetava kahju tekkimise tõendamiseks ka tõendid. Kõige parem on loomulikult naabriga kokkuleppele jõuda ja küsida, mis teda piirdeaia juures häirib. Võib-olla on võimalik leida kompromiss (nt paneelaia asemel võrkaed).
Küsimus: Kas mind saab koondada, kui minu tööülesanded antakse teisele töötajale, kes hakkab neid täitma enda töö kõrvalt?19.05.2021
Tere
Kui minu tööülesanded antakse teisele töötajale, kes hakkab neid täitma enda töö kõrvalt, kas sel juhul saab mind koondada?
Lugupidamisega
Kui minu tööülesanded antakse teisele töötajale, kes hakkab neid täitma enda töö kõrvalt, kas sel juhul saab mind koondada?
Lugupidamisega
Vastus: Greete Kaar, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Koondamine on tööandjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine majanduslikel põhjustel. Töölepingu seaduse § 89 lõike 1 kohaselt on koondamisega tegemist juhul, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul.
Eelnevast lähtudes peab koondamiseks olema täidetud samaaegselt kaks tingimust. Esiteks peab ettevõttes olema toimunud töö ümberkorraldamine (nt kaks ametikohta liidetakse, toimub osakondade struktuuri muudatus, otsustatakse edaspidi teenust sisse osta vms), vähenema töömaht (nt koolis väheneb õpilaste arv, tellimuste arv on oluliselt vähenenud vms) või töö lõppema muul juhul (nt uue infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtuga ei ole tarvis teatud ametikohta vms). Teiseks peab eelnimetatud olukord kaasa tooma selle, et töötajale ei ole kokkulepitud tingimustel tööd anda.
Seega, kui tööandja korraldab ettevõttes tööd ümber niimoodi, et ühe töötaja töö jaotatakse teiste töötajate vahel ära, võib tegemist olla koondamise olukorraga.
Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu on tööandjal kohustus pakkuda võimaluse korral töötajale teist tööd ning vajadusel korraldab töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid (TLS § 89 lõige 3). Seega peab tööandja hindama, kas tal on töötajale enne koondamist pakkuda tööd, mis vastab töötaja teadmistele ja oskustele ning millega saaks töötaja hakkama. Kui tööandjal töötajale sobivat tööd pakkuda ei ole või töötaja uuest pakutavast tööst keeldub, tuleb töötaja koondada. Kui töötaja võtab pakutava töökoha vastu, tuleb töölepingus teha vastavad muudatused. Töölepingus saab muudatusi teha üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 12).
Töölepingu ülesütlemiseks tuleb TLS § 95 lõike 1 kohaselt esitada teisele poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldus. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 79 sätestab, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Seega võib ülesütlemisavaldus olla tehtud näiteks paberkandjal, e-kirjana, SMS-na saadetud.
Töölepingu lõpetamine on kujundusõigus, mille puhul ei ole vajalik saada teise poole heakskiitu, vaid lepingu lõppemine leiab aset ühe poole tahteavaldusega. Kuivõrd töölepingu ülesütlemisavaldus on tahteavaldus, siis muutub töölepingu ülesütlemisavaldus TsÜS § 69 lõike 1 kohaselt kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lõige 2 lisab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud.
Koondamisel ehk töölepingu erakorralisel ülesütlemisel on tööandja kohustatud järgima TLS § 97 lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegasid. Etteteatamistähtajad on seotud töötaja töösuhte kestusesega tööandja juures. Tööandja peab töötajale koondamisest ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud:
- alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
- üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
- viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
- kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.
TsÜS § 135 lg 1 sätestab, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Näiteks kui töötajale antakse ülesütlemisavaldus 19.05.2021, hakatakse etteteatamistähtaega lugema alates 20.05.2021.
Tööandjal tuleb arvestada sellega, et kui töötajale teatatakse töölepingu lõppemisest ette vähem kui seaduses sätestatud või etteteatamistähtaeg jäetakse hoopiski järgimata, peab tööandja maksma töötajale selle eest hüvitist. Selline kohustus tuleneb TLS § 100 lõikest 5. Sellisel juhul tuleb tööandjal maksta töötajale keskmist tööpäevatasu nende kalendaarsete tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võtta vähem ette teatati.
Kui tööleping lõppeb koondamise tõttu, on tööandjal kohustus lisaks nii-öelda lõpparvele ehk väljateenitud töötasule ja aegumata ning kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitisele maksta töötajale TLS § 100 lõike 1 alusel koondamishüvitist, mis vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Tähtajalise töölepinguga töötaja koondamise korral maksab tööandja töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni (TLS § 100 lõige 3).
Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 14(2) lõike 1 alusel maksab Töötukassa kindlustushüvitist töötajale, kelle töösuhe tööandja juures on kestnud vähemalt 5 aastat, ühe kuu keskmise töötasu ulatuses ning kui vähemalt 10 aastat, kahe kuu keskmise töötasu ulatuses. Selleks peab tööandja tegema Töötukassale vormikohase avalduse. Kui tööandja avaldust ei esita, on avalduse esitamise õigus töötajal endal (TKindlS § 14(3) lõiked 1 ja 2).
Töötukassa kindlustushüvitise kohta saate rohkem lugeda Töötukassa veebilehelt: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/koondamishuvitis.
Koondamise korral on töötajal võimalus taotleda ka töötuskindlustushüvitist. Töötuskindlustusehüvitise kohta saate rohkem lugeda siit: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvit
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas see on "õigusvastaselt või süüliselt", kui võtsin ühendust kahjusaajaga järgmisel päeval?18.05.2021
Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt.
Mida täpsemalt tähendab õigusvastaselt ja süüliselt?
Kui ma sõitsin hommikul vara aia katki, läksin koju kuna ei hakanud inimest hommikul kell kuus tüütama ja võtsin kahju saajaga ühendust järgmisel päeval, kas see on õigusvastaselt või süüliselt ning mulle võib esitada tagasinõude?
Mida täpsemalt tähendab õigusvastaselt ja süüliselt?
Kui ma sõitsin hommikul vara aia katki, läksin koju kuna ei hakanud inimest hommikul kell kuus tüütama ja võtsin kahju saajaga ühendust järgmisel päeval, kas see on õigusvastaselt või süüliselt ning mulle võib esitada tagasinõude?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Samas, kui kahju saajaga võeti ühendust järgmisel päeval ja kahju saaja ei olnud veel jõudnud kahjuteatega politseisse või kindlustusse pöörduda ning informatsioon sellest, et kahju tekitaja õigusvastaselt ja süüliselt kahju tekitamise kohast lahkus, ei ole kindlustuseni jõudnud, siis tõenäoliselt ei kerki ka küsimust tagasinõude osas. Kui info lahkumise osas peaks aga jõudma kindlustuseni, ei saa tagasinõude esitamist kindlustuse poolt välistada.
Küsimus: Mida teha kui elukaaslane ei anna minu raha eest lapsele tehtud kummutit tagasi, kas pean kohtusse minema?18.05.2021
Tere.
Läksin elukaaslasest lahku ja nüüd ta ei anna mulle enam minu rahade eest tehtud lapsele kummutit ja ka köögimööblit, kus sees õhupuhasti ja valamu jne. Lisaks on veel spetsiaalselt valmistatud laud. Kuidas toimida edasi? Kas kohtusse ja kui suure tõenäosusega saan vara tagasi?
Läksin elukaaslasest lahku ja nüüd ta ei anna mulle enam minu rahade eest tehtud lapsele kummutit ja ka köögimööblit, kus sees õhupuhasti ja valamu jne. Lisaks on veel spetsiaalselt valmistatud laud. Kuidas toimida edasi? Kas kohtusse ja kui suure tõenäosusega saan vara tagasi?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui endine elukaaslane ei nõustu vabatahtlikult Teile kuuluvaid asju tagastama, soovitan kõigepealt üritada olukord lahendada Politseisse pöördudes - tegemist võib olla omastamisega. Võibolla Politsei sekkumine distsiplineerib endist elukaaslast ja ta on nõus asjad tagastama.
Kui see tulemuseni ei vii, tuleb tõepoolest pöörduda kohtusse ja nõuda Teile kuuluvate asjade väljaandmist.
Pean oluliseks rõhutada, et eeltoodud tegevuste läbiviimiseks peab olema võimalik tõendada, et esemed kuuluvad Teile.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha kui ma pole rahul ühistu esimehe tasustamisega, liiatigi ta ei tee midagi maja heaks?17.05.2021
Tere,
Kortermaja ühistu esimees on tasustatud, üle keskmise makstava tasuga 630€ kuus ning lisaks ühistu rahadest kaetakse ka esimehe autokulud 70€ kuus. Mina ei ole nõus, et ühistu esimees peab sellises summas tasu saama, kui maja eest ei hoolitseta ja enamuste Ü.esimeestele makstavad tasud ühistutes jäävad 300€ kanti. Sõidupäevikut ei esitata ja iga kuu saab esimees 70€ autokompensatsiooni, kui ühistu jaoks ju auto kasutamist ei toimu. Esimees elab samas majas ja autokulud ei ole õigustatud. Ühistu esimees ei tegele samas maja hooldamisega, ei otsi ega taotle maja jaoks erinevaid, pakutavaid toetusi maja korrastamiseks, palkas konkurssi korraldamata kojamehe (samas majas elav), ning haldusfirma hooldustöödeks, kellele ka ühistu rahadest kõigile tasutakse.
Maja on korrastamata, viimane pakkumine võeti renoveerimiseks 2017 aastal, ning sinnapaika kõik ka jäeti, öeldes, et käib liikmetele üle jõu. Viimane suurem töö tehti 2018, kui vahetati püstakud ja soojustati otsaseinad.
Minu korter on talvel külm, vaevalt 19-20C, viimasel korrusel. Katus vajaks soojustamist, fassaad korrastamist, küttesüsteem vahetust jne.
Nüüd on esimees öelnud, et Covidi tõttu kõik suuremad tööd pannakse ootele, kuni kriisi lõpuni. Kriis võib veel väga pikalt kesta ja maja oleks kiiremas korras korda teha. Tööd paneb ootele aga palka saab ja soovib saada iga kuu.
Aruandeid kinnitatakse alles detsembris. st. 2021 detsembris kinnitatakse 2020 aasta majandusaruanne. See annab ühistu rahadega "mängimiseks" päris pika aja.
Mina sooviks uut esimeest, kes oleks toimekam ja motiveeritud. Olen ühistus ka teema tõstatanud, kuid vastukaja on 0.
Kortermaja ühistu esimees on tasustatud, üle keskmise makstava tasuga 630€ kuus ning lisaks ühistu rahadest kaetakse ka esimehe autokulud 70€ kuus. Mina ei ole nõus, et ühistu esimees peab sellises summas tasu saama, kui maja eest ei hoolitseta ja enamuste Ü.esimeestele makstavad tasud ühistutes jäävad 300€ kanti. Sõidupäevikut ei esitata ja iga kuu saab esimees 70€ autokompensatsiooni, kui ühistu jaoks ju auto kasutamist ei toimu. Esimees elab samas majas ja autokulud ei ole õigustatud. Ühistu esimees ei tegele samas maja hooldamisega, ei otsi ega taotle maja jaoks erinevaid, pakutavaid toetusi maja korrastamiseks, palkas konkurssi korraldamata kojamehe (samas majas elav), ning haldusfirma hooldustöödeks, kellele ka ühistu rahadest kõigile tasutakse.
Maja on korrastamata, viimane pakkumine võeti renoveerimiseks 2017 aastal, ning sinnapaika kõik ka jäeti, öeldes, et käib liikmetele üle jõu. Viimane suurem töö tehti 2018, kui vahetati püstakud ja soojustati otsaseinad.
Minu korter on talvel külm, vaevalt 19-20C, viimasel korrusel. Katus vajaks soojustamist, fassaad korrastamist, küttesüsteem vahetust jne.
Nüüd on esimees öelnud, et Covidi tõttu kõik suuremad tööd pannakse ootele, kuni kriisi lõpuni. Kriis võib veel väga pikalt kesta ja maja oleks kiiremas korras korda teha. Tööd paneb ootele aga palka saab ja soovib saada iga kuu.
Aruandeid kinnitatakse alles detsembris. st. 2021 detsembris kinnitatakse 2020 aasta majandusaruanne. See annab ühistu rahadega "mängimiseks" päris pika aja.
Mina sooviks uut esimeest, kes oleks toimekam ja motiveeritud. Olen ühistus ka teema tõstatanud, kuid vastukaja on 0.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas korteriühistu võlgu oleva korteri maksete võla kätte saab, sundmüügi järgne uus omanik nagu ei peaks neid maksma?17.05.2021
Väikeses, 9 korteriga ühistu üks korteriomanik ei maksa kommunaalmakse ega ela ise korteris, see seisab tühi ja kannab (juba aastaid kütmata ja õhutamata) hallitust ja talvel külma edasi naaberkorteritesse. Aastaid kestnud kirjavahetus ja KÜ üldkoosoleku otsused hoiatusega korter sundvõõrandada ei ole tulemusi andnud. Nüüd otsustati hagiavaldus kohtule esitada. Kuid siin on tekkinud vaidlusküsimus, kas piirduda sundvõõrandamise taotlusega või alustada lisaks võlanõude maksekäsu kiirmenetlusega. Neid kahte korraga ei saavat teha, mistõttu KÜ võib pärast korteri sundmüüki seni kuhjunud kommunaalvõlgadest ilma jääda (uus omanik ei pea maksma). Kuidas asju arukalt ja seaduslikult pädevalt edasi ajada?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kelle poole ma pean pöörduma, kui ehitustähtajad on mitmeid kordi hilinenud ja ikka ei ole saadud ehitustöödega lõpuni valmis?11.05.2021
Kelle juurde ma pean pöörduma, kui ehitustähtajad on mitmeid kordi hilinenud ja ikka ei ole saadud ehitustöödega lõpuni valmis?
Võlaõiguslikus lepingus oli mul kirjas, et 15 jaanuar on korteriomandite üleandmine. See tähtaeg möödus. Järgmisena omanik andis lubaduse, et
1. mail 2021. on kõik ehitustööd tehtud, ka haljastustööd. Ja kui küsida oma maaklerilt, siis ka tema ei vasta kõnedele, samas on arusaadav, sest tal ei ole anda konkreetset vastust mulle. Kuid probleem peab saama lahenduse ja ehitustööd lõpuni viidud.
Võlaõiguslikus lepingus oli mul kirjas, et 15 jaanuar on korteriomandite üleandmine. See tähtaeg möödus. Järgmisena omanik andis lubaduse, et
1. mail 2021. on kõik ehitustööd tehtud, ka haljastustööd. Ja kui küsida oma maaklerilt, siis ka tema ei vasta kõnedele, samas on arusaadav, sest tal ei ole anda konkreetset vastust mulle. Kuid probleem peab saama lahenduse ja ehitustööd lõpuni viidud.
Vastus: Raul Keba, vandeadvokaat, RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ, www.ristal.ee
Maakleril selles asjas enam puutumust ei ole, lepingu täitmise eest vastutab ikkagi kohustatud lepingupool. Kui lisatähtajad on möödas ja miski muu ei aita, tuleb enda õiguste kaitseks kohtusse pöörduda ja nõuda lepingu täitmist ning kahjude hüvitamist (eeldusel, et kahju on tekkinud). Kui lepingus on ette nähtud leppetrahv, siis loomulikult saab ka seda nõuda.
Küsimus: Mida teha kui maja esimese ja teise korruse korterite omaniku ei suuda leida mingit üksmeelt maja korrastamiseks?10.05.2021
Tere,
Meie ühistus on 4 korterit ja 2 juhatuse liiget. Hääled jagunevad igal üldkoosolekul 50% (II korrus + 1 juhatuse liige) vastu ja 50% (I korrus + 1 juhatuse liige) poolt.
Juhatuse liikmed ei suuda ka omavahel mitte midagi kokku leppida, ja nii juba 10 aastat. Nüüd on kätte jõudnud aeg, kus on vaja nn. "tulekahju kustutada" ja renoveerimistööd tehakse vaid nn. "Augu paikamiseks". Üritasime avaldada mitte huvitatud juhatuse liikmele ka umbusaldust kuid tema naaber (II korrus) on tema poolt ja jälle on hääled 50:50.
Kas meil oleks võimalus I korrus korda teha oma vahenditest? Kuna meie ühistul ei ole ka remondifondi siis ei ole ka korteriühistul vahendeid, mille eest maja korda teha?
Oleme nõus I korruse koridori ja välisfassaadi korrastama oma rahade eest! Kuid II korrus ähvardab, et kui me teeme parendusi siis nemad lõhuvad või lammutavad parendused maha ja nõuavad, et taastaksime endise olukorra.
Põhikirja ühistul ei ole. Majanduskava ei ole. Juhatuse liige ei ole koosolekut kokku kutsunud ega ka selleks mitte midagi teinud, et maja korda saaks.
Veel üks küsimus kui hääled jagunevad 50% poolt 25% vastu ja 25% erapooletu või ei ilmu koosolekule, kuidas siis saaks otsustada? Siis ju ikka 50% poolt??
Meie ühistus on 4 korterit ja 2 juhatuse liiget. Hääled jagunevad igal üldkoosolekul 50% (II korrus + 1 juhatuse liige) vastu ja 50% (I korrus + 1 juhatuse liige) poolt.
Juhatuse liikmed ei suuda ka omavahel mitte midagi kokku leppida, ja nii juba 10 aastat. Nüüd on kätte jõudnud aeg, kus on vaja nn. "tulekahju kustutada" ja renoveerimistööd tehakse vaid nn. "Augu paikamiseks". Üritasime avaldada mitte huvitatud juhatuse liikmele ka umbusaldust kuid tema naaber (II korrus) on tema poolt ja jälle on hääled 50:50.
Kas meil oleks võimalus I korrus korda teha oma vahenditest? Kuna meie ühistul ei ole ka remondifondi siis ei ole ka korteriühistul vahendeid, mille eest maja korda teha?
Oleme nõus I korruse koridori ja välisfassaadi korrastama oma rahade eest! Kuid II korrus ähvardab, et kui me teeme parendusi siis nemad lõhuvad või lammutavad parendused maha ja nõuavad, et taastaksime endise olukorra.
Põhikirja ühistul ei ole. Majanduskava ei ole. Juhatuse liige ei ole koosolekut kokku kutsunud ega ka selleks mitte midagi teinud, et maja korda saaks.
Veel üks küsimus kui hääled jagunevad 50% poolt 25% vastu ja 25% erapooletu või ei ilmu koosolekule, kuidas siis saaks otsustada? Siis ju ikka 50% poolt??
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui kaaskorteriomanikud teevad kaasomandi säilitamisel takistusi, siis tuleks kaaluda nende suhtes KrtS § 32 sätestatud korteriomandi võõrandamisnõude esitamist. Antud sätte kohaselt puudub korteriomanikul, kelle suhtes otsus tehakse, hääleõigus. Seetõttu ei tohiks siin häälte tasakaalu tekkida.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas olemasolevalt valitsejalt kõik KÜ dokumendid ja vara üleandmist küsida, kas juhatuse registreerimisest registris piisab?10.05.2021
Uusarenduse majas on arendaja poolt valitud KÜ-le valitseja, kellega aasta jooksul suhted liiga soojad ei ole olnud ja oleme kõigi korteriomanikega vastu võtnud otsuse juhatuse määrata, et aru saada KÜ rahalisest seisust ja kulutustest.
Tulenevalt seadusest peaks selline otsus 100% nõusolekuga ja kõigi kaasomanike allkirjadega piisav olema, KÜ on alla 10 korteri ja otsus peaks olema kooskõlas KrtS §21 (7) ja § 24 (3)(4)?
Kuidas olemasolevalt valitsejalt kõik KÜ dokumendid ja vara üleandmist küsida, kas juhatuse registreerimisest registris piisab ja valitseja volitused on sellega lõppenud või saab KÜ eksisteerida Juhatus ja Valitseja samal ajal?
Haldusfirmaga sõlmitud leping peaks sõltumata Valitsejast või Juhatusest edasi kehtima ja haldusfirma kohustused ei tohiks volituste muutusest tulenevalt muutuda?
Tulenevalt seadusest peaks selline otsus 100% nõusolekuga ja kõigi kaasomanike allkirjadega piisav olema, KÜ on alla 10 korteri ja otsus peaks olema kooskõlas KrtS §21 (7) ja § 24 (3)(4)?
Kuidas olemasolevalt valitsejalt kõik KÜ dokumendid ja vara üleandmist küsida, kas juhatuse registreerimisest registris piisab ja valitseja volitused on sellega lõppenud või saab KÜ eksisteerida Juhatus ja Valitseja samal ajal?
Haldusfirmaga sõlmitud leping peaks sõltumata Valitsejast või Juhatusest edasi kehtima ja haldusfirma kohustused ei tohiks volituste muutusest tulenevalt muutuda?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui valitseja poolt sõlmitud teenuslepingus nii määratud ei ole, siis juhatuse või valitseja vahetumine teenuslepingute kehtivust ei mõjuta.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas laenuandja saab laenuvõtja surma korral nõuda raha pärijalt?04.05.2021
Firma andis isikule võlgu maa ostmiseks ja kolmeks aastaks, leping olemas aga kahjuks see sama isik suri ja tuli välja, et pärandas selle tükki oma mehele. Meest ei usaldata, mees ei käi tööl, ta räägib, et tal on aega kolm aastat. Küsimus kas saab firma midagi teha, et vähendada lepingut või küsida tagasi maatükk võla katteks?
Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu
Küsimuses esitatud faktikogum ei võimalda küsimusele ammendavalt vastata.
Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Kui laen on antud kolmeks aastaks, siis muutub laenu tagastamise kohustus sissenõutavaks kolme aasta möödudes ka pärija suhtes.
Konkreetset laenulepingut ja selles sisalduvaid tingimusi nägemata ei ole võimalik vastata küsimusele, kas lepingut on võimalik "vähendada" või näiteks üles öelda ka enne kolmeaastase tähtaja saabumist. Standardsete tingimustega laenulepingu puhul selline võimalus pigem puudub.
Kui maa on ühtlasi ka tagatiseks (st. koormatud hüpoteegiga), siis laenu tagastamise kohustuse rikkumisel on võimalik hüpoteegilepinguga pöörduda kohtutäituri poole ja pöörata sissenõue kinnisasjale. Kui kinnisasi ei ole hüpoteegiga koormatud, siis seda ei saa lihtsalt võla katteks nö "tagasi küsida", tuleb pöörduda kohtusse vastava nõudega (laenu tagastamine + intress, kui selles on kokku lepitud + viivis) ja kui kohus nõude rahuldab, siis on võimalik jõustunud kohtuotsusega pöörduda kohtutäituri poole ja pöörata sissenõue kinnisasjale.