Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas korteriomaniku poolt sama kuupäeva ajalehega koos tehtud foto veenäidust on piisav tõendus?08.10.2021

Tere.
Küsimus veemõõtjate kontrolli õiguse osas.
Korterelamu igas korteris on 2 veepüstakut, kokku 4 (nelja) veemõõtjaga.
Korteriomanikud esitavad ühistule elektroonsel teel veenäidud, piltide lisamine ei ole kohustuslik.
Ühistule said paar kuud tagasi igakuiselt esitatud 4 veemõõtja näidud, neist kaks näitu (ühe püstaku sooja ja külma vee näidu) fikseeris nädal aega peale näitude esitamist korteriühistu palgaline raamatupidaja kommunaalarvel valesti, kusjuures kahju oli ühistu suunaline, ehk siis minu esitatud numbrid olid näidatud väiksemad (Kokku oli vahe 6m3). Saatsin nii raamatupidajale, kui ühistule e-kirja, kus palusin näidud korrektseks teha, kahju saab eelkõige ühistu ise. Kirju edastasin korduvalt, kuid raamatupidaja väitis, et arvet ringi teha ei ole võimalik ning ühel hetkel liitus temaga ühistu, kes väitis, et ma olen esitanud väiksemad numbrid kui eelmisel kuul. Kontrollisin, selle konkreetse püstaku kahes näidu osas valesid näite esitanud varasemalt ma ei olnud. Ühistul puudub kummastaval põhjusel oskus lugeda e-kirjade tausta, päiseid (väljastatud aeg). Mis seal ikka, pakkusin juurde maksmise võimalust, kuid mind kuulda ei ole võetud.
Täiendav probleem kerkis üles nüüd teise püstaku (teised kaks veemõõtjat) näitude osas - olen viimased paar kuud edastanud neid muutumatuna, kuna varasemalt on tekkinud sisse viga ning makstud on pikalt ette (tegelikud näidud väiksemad). Selgitasin ühistuile, et tarbimist ei ole nii kaua, kui näidud jõuavad järele reaalse tarbimise tagajärjel nende näituteni, mis on ekslikult veel varasemalt ühistule edastatud ning et raamatupidaja ei peaks tegema tasaarveldust, jätan need numbrid muutmata niikaua, kui tegelik tarbimine järele jõuab, edastasin ka piltide näol väljavõtte sellest konkreetsest püstakust. Nii piltide pealt kui ka fotode metaandmete põhjal on võimalik tuvastada, et need pildid ei ole tehtud mingil muul ajahetkel, kui konkreetselt vaidluse tekkimise järgselt need tegelikkuses tehtud said. Piltidelt on võimalik tuvastada, et tegelikult on kahe veemõõtja näidud kokku ca 10m3 väiksemad, kui juba arvel olevad numbrid ning mida ma ei soovinud muuta eelpool toodud põhjusel, mida ka ühistule selgitasin.
Peale nädalast mõtlemist soovib ühistu siiski veemõõtjate näitudega isiklikult kohapeal tutvuda. Lisan juurde, et ühistu on nimetatud korteris ca paar kuud varem isiklikult viibinud veetoru vahetuse juures kogu protsessi käigus, on seega kursis korteri planeeringuga, mööbli paigutusega vms. ning ei ole alust väita, et puudub võimalus tuvastada pildistatud veemõõtjate tegelik asukoht.
Tekib kaks küsimust, esiteks, olen piltide saatmise tõestanud veemõõtjate kulu ning loen solvavaks, et minu saadetut ei usuta (kahe veemõõtja puhul, teise kahe puhul pildimaterjali ei lisanud, kuna seal oli minu poolne soov, et ühistu fikseeriks suuremad numbrid, kui nad ekslikult arvele olid väljatoonud hoolimata asjaolust, et olin õigeaegselt need näidud edastanud). Kas tegemist võib olla mõne põhiõiguse või hea tava riivega?
Teiseks, kas korteriomaniku poolt fotomaterjalina või videona (konkreetne korter tõestatav, nt sama päeva ajaleht kõrval) fikseeritud veenäitude edastamise saab lugeda piisavaks ning ei anna alust ühistule siseneda täiendavaks kontrolliks korteriomaniku korterisse?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteri veenäidu esitamise näol on tegu korterelamu tavapärase majandustegevusega, millega seotud küsimusi lahendavad korteriomanikud lihthäälteenamusega. Kui korteriomanikud, ei ole veenäiduga seotud küsimust eraldi otsusega (sh põhikirjaga) reguleerinud, siis vastutab veenäidu kogumise eest korteriühistu, sh annab seadus talle õiguse siseneda veenäidu kontrollimiseks korterisse. Selle õiguse annab korteriühistule korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 3, mille kohaselt peab korteriomanik võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas 4 korteriga maja küttesüsteem koos ahjudega kuuluvad kaasomandisse?08.10.2021

Tere. Kortermaja nelja korteriga. Kas maja küttesüsteem koos ahjudega kuuluvad kaasomandisse? Probleemiks majas iga aastane korstnapühkimise teenuse jagamine, kuna üks korteriomanikest eemaldas oma korterist registri järgse kütteelemendi, ning paigaldas kooskõlastamata KOV ja majaelanikega õhksoojuspumba.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 4 lõige 4 kohaselt on kaasomand maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis. Sama seaduseparagrahvi lõige 3 kohaselt ei ole eriomandi esemeks hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires.
Eeltoodust lähtudes kuulub küttesüsteem koos ahjudega korteriomandi kaasomandi eseme koosseisu, kuna tegu on nii ühiseks kasutamiseks vajaliku hoone osaga ning see on oluline ka ohutuse tagamise seisukohast.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas on õigus kompensatsioonile, kui kütte paigaldaja ei teinud tähtaegselt valmis ja tekitas mulle lisakulu?07.10.2021

Maksime hinnapakkumise alusel maakütte paigaldajale. Kõigepealt tuli kohale ja lõhkus vana küttesüsteemi välja ja ette teatamata kadus nädalaks ajaks. Samal ajal langes ilma kütteta majas temperatuur 10 kraadini, kus igapäevaselt inimesed sees elama pidid. Nädal hiljem paigaldas seadme aga mingi jupp oli puudu seega sai seadme tööle ainult elektrikütte pealt, mis on väga ebaefektiivne. Kulus veel nädal, siis soovis paigaldaja saada lisatasu viidates suurenenud kulutustele, kuigi mingeid lisatöid juurde ei tulnud, samal ajal kulutas pump üle 1000kw elektrienergiat. Sõlmitud lepingus muidugi sellist stsenaariumi kirjeldatud ei ole. Kas mul on võimalik küsida kompensatsiooni otseste ja kaudsete kulude kohta, mis selline planeerimatus on tekitanud? Vabatahtlikust kompenseerimisest see firma keeldus. Ma mõtlen, et kuidas on võimalik ilma tagajärgedeta nädalaks muuta kellegi kodu elamiskõlbmatuks?

Vastus: Ilja Sipari, vandeadvokaat, Sipari Advokaadibüroo OÜ, www.sipari.eu

Küsimusele, kas on õigus kompensatsioonile, kui kütteseadme paigaldaja ei teinud tähtaegselt tööd valmis ja tekitas lisakulusid, on vastus jaatav. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisel (VÕS § 115 lg 1). See puudutab ka töövõtulepingut. Kui töövõtulepingus on pooled kokku leppinud töö eelarves, siis töövõtjale on see mittesiduv üksnes siis, kui selles on eraldi kokku lepitud. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Kui eelarve on siduv, siis tuleb eelarve suurenemine eraldi kokku leppida. Seega ei saa töövõtja nõuda lisatasu tuginedes üksnes sellele, et tema kulutused on suurenenud.

Lepingut nägemata pole võimalik küsimustele detailsemalt vastata.
 

Küsimus: Kas töötajal on õigus tutvuda kaebuse sisuga, et esitada omapoolsed korrektsed vastuväited?04.10.2021

Tere. Tööandja väitis, et mõned kaastöölised on esitanud inimese kohta kaebuse. Ta tutvustas alluvale üldjoontes kaebuse sisu, kuid kaebust näitamast keeldus. Kas töötajal on õigus tutvuda kaebuse sisuga, et esitada omapoolsed korrektsed vastuväiteid?

Vastus: Sandra Kuus, Juhtiv nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Kui tööandja on saanud töötajatelt ühe isiku kohta kaebusi, siis on tööandja enda otsus, kuidas ta probleemi lahendab. Tööandja peab hindama kaebuste sisu ja otsustama, mida töötajale edastada. Kui rikkumine on tööandja arvates oluline, siis võib ta teha töötajale kirjaliku hoiatuse, kus peab olema rikkumine kirjeldatud. Seega vähemalt hoiatuses tööandja üldsõnaliseks jääda ei saa. Ainult hoiatust töövaidlusorganis (töövaidluskomisjonis või kohtus) vaidlustada ei saa.

Kui tööandja kaebuste sisu töötajale ei näita, siis saate tööandjalt selle kohta põhjendust küsida. Näiteks kui tegemist on töökiusamise olukorraga, siis võis see olla kaastöötajate palve, mida on mõistlik tööandjal ka järgida.

Vaidluse korral, näiteks kui hoiatusele järgneb ülesütlemine, mida töötaja tuleb vaidlustama, peab tööandja olema võimeline rikkumist tõendama, s.h võivad olla olulisteks tõenditeks ka kaastöötajate kaebused.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas uue juhatuse volitused hakkavad kehtima valimisest või hetkest kui muudatus on sisse viidud äriregistrisse? 04.10.2021

Tere
Meil toimusid uue juhatuse valimised, kohapeal koostati protokoll, mis jäi protokollija kätte. Mis hetkest hakkavad kehtima uue juhatuse volitused, kas valimisest või kui muudatus on sisse viidud äriregistrisse? Kui kiiresti pärast üldkoosolekut on vaja muudatustest teada anda registrile? Meil on hetkel koosolekust juba nädal möödas ja midagi pole juhtunud?
Kas on mingi ajaline tähtaeg, millal vana juhatus peab andma üle kõik dokumendid ja ligipääsud? Tänud

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kui korteriomanike üldkoosolek ei otsusta teisiti, siis jõustuvad uue juhatuse volitused alates üldkoosoleku otsusest. Koosoleku protokoll peab olema tehtud korteriomanikule kättesaadavaks 14 päeva jooksul. Seda, kas registrikande tegemiseks esitab avalduse vana või uus juhatus, seadus ei reguleeri, samuti, mis aja jooksul tuleb anda üle dokumentatsioon. Siiski tuleb mõlemad toimingud teha ilma viivituseta, esimesel võimalusel.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas toimida pea 6 aasta vanuse Läti parkimistrahvi üllatusliku inkassonõudega?04.10.2021

Tere,
Sain e-postiga inkasso teate, et seoses pea 6 aastat tagasi ettevõtte autole Lätis määratud parkimistrahvi tasumata jätmisega esitab inkassofirma ettevõttele (auto tolleaegsele omanikule) nõude parkimistrahvile, viivisele ja sissenõudekuludele. Lisatud on fotod autost sündmuskohal ja lätikeelsest dokumendist, mis on ilmselt trahviteade. Kahjuks ei suuda enam tuvastada, kes ettevõttes tollal töödanud isikutest parkimistingimuste vastu eksis ja tookord trahvist ka ettevõtet ei teavitanud. Trahvi olemasolust sain teadlikuks alles nüüd, 6 aastat hiljem. Mingit eelnevat infot ega hoiatust ei parkimise korraldajalt ega inkassofirmalt ei ole olnud. Kas sellistel asjaoludel inkasso nõue on vaieldav ja kas on alust selle täitmisest keeldumiseks? Kas sellist trahvi koos muude seotud nõuetega saab määrata ettevõttele või ainult isikule (sel juhul kellele?)?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Ka välisriigis saadud parkimistrahvi osas tuleb eristada nö avalik-õiguslikke nõuded ja eraõiguslikke nõudeid. Avalik-õiguslike nõuete piiriülene tunnustamine on mõnevõrra lihtsam. Kuna küsimuses käsitletud juhul tegeleb nõudega inkassofirma, siis võib eeldada, et jutt käib eraõiguslikust nõudest e. leppetrahvist vms tsiviilõiguslikust nõudest. Üldiselt saab piiriülestes tsiviilõiguslikes tunnustamata nõuetes aktiivseks pooleks olla võlausaldaja või võlausaldajat esindav isik (antud juhul inkassofirma). Nende otsustada on nõude kohtusse viimine (näiteks Euroopa maksekäsumenetlus). Nõude vastustaja (parkimistrahvi adressaat) võib nõudele küll oma vastuväited esitada, kuid nõude maksmapaneku osas valib õiguskaitsevahendid nõude esitaja ja seda sõltumata vastustaja vastuväidetest. Vastustaja võib ka küll hageda nõude esitajat ja nõuda kohtus õigussuhte puudumise tuvastamist, kuid arvestades nõude tagasihoidliku hinnaga (parkimistrahvide puhul), oleks selline rahapaigutus ilmselgelt ebamõistlik.

Praeguses praktikas on nähtav tendents, et inkassod survestavad võlgnikke pigem maksehäireregistri jms kohtuväliste vahenditega ilma, et reaalselt avaldust kohtusse esitataks. Kuidas võlgnik sellisele survele vastab, sõltub nõudest, võlgnikust ja paljust muust.

6 aasta vanune nõue on üldjuhul aegunud. Kontrollimist vajab, kas nõudele on kohaldatav pikenenud aegumistähtaeg. Samas ei pruugi aegumine takistada alternatiivsete survemeetmete (sh maksehäireregistri vms andmekogu) võimaluste kasutamist.

Eesti kohtupraktikas omaks võetud seisukoha kohaselt on parkimistrahvi (antud juhul leppetrahvi) tasumiseks kohustatud sõiduki omanik (või vastutav kasutaja) ja seda ka juhul, kui sõidukit juhtis keegi kolmas isik. Omanik peab tõendama, kes oli sõidukit juhtinud isik. Kui ta seda ei tee, vastutab ta leppetrahvi eest ise.
 

Küsimus: Kas naabertükile teeservituudi saamiseks tuleb läbi käia kogu eelnev sarnane protsess?29.09.2021

Mul on küsimus seoses teeservituudiga. Nimelt olen ühele maaüksusele saanud naabrite nõusoleku ja sinna on seatud teeservituut. Nüüd on aga müügis kõrval olev maaüksus, millel aga puudub teeservituut. Ma sooviksin antud maaüksust osta aga kas mul tuleb uuesti kogu kadalipp läbi käia või on seal ka mingi lihtsam võimalus, kuidas sinna teeservituut saada.

Ette tänades

Vastus: Kelli Ristal, vandeadvokaat, RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo OÜ, www.ristal.ee

Tere!

Kui servituut on seatud teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks, on tegemist reaalservituudiga. Kui servituut on seatud konkreetse isiku kasuks, on tegemist isikliku servituudiga.
Kirjutate, et olete saanud ühele maaüksusele servituudi, seega eeldan, et servituut on seatud konkreetse kinnisasja kasuks. Uuel kinnistul, mida omandada soovite sellist servituuti ei ole. Asjaolu, et teie olete hetkel servituuti omava kinnistu omanik, ei laienda servituudi õigust uue kinnistu kasuks ka siis kui saate ka selle omanikuks, sest teeservituut ei ole seatud konkreetselt teie kui isiku kasuks. Kui soovite kinnistusraamatusse kantud teeservituuti ka uue kinnistu kasuks, siis tuleb uus täiendav leping notaris sõlmida.
 

Küsimus: Kas minul kui eestkostjal on mingit õigust kaasa rääkida lapse kooli valiku osas või teevad seda koolid omavahel?27.09.2021

Tere!

Olen lapselapse eestkostja. Eestkostjaks sain kaks aastat tagasi. Kohtumäärus tuli paar päeva enne kooliaasta algust. Seetõttu ei olnud meie linnaosas enam vabu koolikohti. Laps tuli panna kesklinna, kuhu on lapsel pikk tee (mitmed suured ristmikud jne). Nüüd kui tahtsin panna lapse meie elukohale lähemale, sain koolist üllatava reaktsiooni osaliseks. Kool keeldus mulle dokumente väljastamast. Tingimuseks oli, et nemad kontrollivad teisest koolist kokkuleppe pidavust koolikoha olemasolu kohta. Kooli õppealajuhataja helistas teise kooli kuskil koridoris. Minule jäi teadmata kõne sisu ehkki teema puudutas otseselt mind. Tulles kabineti tagasi, teatati mulle, et teine kool meid vastu ei võta. Hiljem teatati mulle teisest koolist, et neil pole pakkuda sobivaid tugiteenuseid. Samas ei saa laps ka praegu vajalikke teenuseid koolist.

On minul kui eestkostjal mingit õigust kaasa rääkida? Või on selles otsustaja kool?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui Teie olete lapse eestkostja, lasub Teil nii õigus kui ka kohustus hoolitseda lapse heaolu eest (hooldusõigus). Teil kui lapse seaduslikul esindajal on seega õigus valida lapsele sobiv kool, kuid loomulikult oleneb see ka sellest, kas valitud õppeasutuses on lapsele koolikoht olemas.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas raamatupidamise teenust osutaval firmal on õigus kinni hoida kliendi dokumente, kuna klient ei ole tasunud teenuse eest?23.09.2021

Tere, kas raamatupidamise teenust osutaval firmal on õigus kinni hoida kliendi dokumente, kuna klient ei ole tasunud teenuse eest? Omavahelist lepingut ei ole.

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Kui teenuse ostja jätab kokkulepitud kuupäevaks kokkulepitud tasu maksmata, siis on teenuse osutajal õigus seda nõuda. Kui lepingus on kokku lepitud, et teenuse ostja poolseks kohustuseks on tasu maksmine, siis selle tingimuse rikkumise korral võib teenuse osutaja keelduda lepingust tulenevate kohustuste täitmisest senikaua, kuni teenuse ostja on omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud (VÕS § 111). Kui teenuse ostja soovib aga samal ajal oma dokumente kätte saada, siis isegi teenuse eest tasumata jätmisel tuleb dokumendid nende omanikule tagastada.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas varalahususe korral pärib abikaasa 1/3 minu varast?22.09.2021

Tere

Olen abielus, ühiseid lapsi meil ei ole, koos ei ela. Minul endal kaks last, temal ka kaks (täiskasvanud). Varasuhteks on varalahusus.
1. Kas olen õigesti aru saanud, et varalahususe korral pärib abikaasa 1/3 minu varast? Kui soovin enda korteri ainult oma lastele jätta, mida peaksin sellisel juhul tegema?

2. Kuna abikaasal puudub haigekassa kindlustus, siis kui teda peaks tabama tõsisem tervisehäda, kas siis minul on õigus haigla arvete tasumiseks kasutada tema vara või on mul kohustus neid arveid oma finantsidest maksta? Või lasub see kohustus ka tema lastel? Kui see kohustus lasub mul/lastel, siis mis oleksid võimalused, et saaksime selleks siiski tema vara kasutada?

Aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Jah, testamendi puudumise korral pärib abikaasa Teie surma korral 1/3 Teie varast, seega võrdsetes osades Teie kahe lapsega. Kui Te soovite, et kogu Teie vara (või konkreetse osa sellest) pärivad Teie lapsed, on Teil võimalik teha vastavasisuline testament.

Ülalpidamist on õigus saada abivajaval isikul, kes ei ole võimeline ise enda ülalpidamise eest hoolitsema. Kui Teie abikaasal on olemas vahendid, mille eest katta oma ülalpidamiskulud, ei ole tal alust nõuda ülalpidamist oma abikaasalt ega ka lastelt. Kui abikaasale osutatakse tasulist teenust, esitatakse vastav tasunõue ikkagi temale, mitte tema lähedastele. Praktikas pöördutakse lähedaste poole näiteks olukorras, kus abivajav isik on paigutatud hooldekodusse ja tema rahalistest vahenditest ei piisa hoolduskoha eest tasumiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand