Õigus

6-meetrine merekaater kvalifitseerub väikelaevana Meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 2 p 3 tähenduses ning sellise meresõiduki juhtimiseks on vajalik omada väikelaeva juhtimise õigust ning vastavat õiguse olemasolu tõendavat dokumenti (erand puudutab juhtumeid, kui väikelaeva juhtimisõigus on antud Eestis - sellisel juhul piisab juhtimisõiguse tõendamiseks isikut tõendava dokumendi kaasaolust).

Veesõiduki juhtimise eest isiku poolt, kellel ei ole veesõiduki juhtimise õigust, võidakse karistusena kohaldada rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, s.o. 800 eurot. KarS § 47 lg 1 kohaselt on trahvi minimaalmääraks 3 trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baasmäär ja selle suuruseks on 4 eurot. Seega on rahatrahvi minimaalmääraks 12 eurot.

Veesõiduki juhtimise eest veesõiduki juhtimise õigust mitteomava isiku poolt ei ole ette nähtud lisakaristusi ega ka piirangut veesõiduki juhtimise õiguse saamisele.

Tere, korteriomanikul on õigus vahetada ära püstaku kütte- ning vee ja kanalisatsioonitorustik, kui see on vajalik kaasomandi säilimiseks ja korteriühistu ise seda töö ei teosta. Vastava õiguse annab korteriomanikule korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 37 lg 1, mille kohaselt on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, parkimise reguleerimise näol, millega määrates igale korterile kindel parkimiskoht, ei ole tegu korteriomandi tavapärase majandusküsimusega, mida saab otsustada korteriomanike häälteenamuse alusel. Seega on lahenduseks kas kokkuleppe sõlmimine või parkimiskohtade kindlaks määramata jätmine.
Korteriomanike vastu, kes takistavad teistel korteriomanikel parkla kasutamist, kaitsevad korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 12 lg 2, § 31 lg 1 p 1 ja § 30 lg 2. Seejuures on oluline lisada, et korteriomanike vahelist suhet puudutavas kohtupraktikas sõltub kohtuotsus suures osas sellest, millise hinnangu annab esitatud asjaoludele kohus. (vt näit RK lahendid 2-17-16823,2-17-11887). Seetõttu ei ole mul võimalik anda hinnangut küsimusele, milline on olukorra lahendus.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Kui ettevõttel tegevust ei ole, siis tuleb jah kolm aastat esitada nullidega. Kui tegemist on osakapitali sissemaksega, siis Aktiva-pank/kassa 2508 eurot, Passiva- osakapital 2508 eurot. Seda kajastatakse siis igal järgmisel aastal jätkuvalt samamoodi.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Leppetrahvinõue on lepingulise suhte rikkumisest tulenev nõue. Antud juhul võib öelda, et teie ja parklaoperaatori vahel oli sõlmitud parkimisleping vastavalt kehtestatud parkimistingimustele. Parkimistingimused peavad olema eksponeeritud juhile nähtaval kohal parklasse sissesõidul või muul nähtaval kohal. Asjaolu, kas Te rikkusite või ei rikkunud parkimistingimusi, tulebki nende parkimistingimuste najal välja selgitada. Antud juhul võib tähtsust omada vabal parkimiskohal olnud sildi "määratud eesmärgiga parkimiskoht" tähendus.

Teine küsimus kaasneb leppetrahvi nõude testavaks tegemisega. Eesti õiguspraktikas on peetud mõistlikuks leppetrahvi kättetoimetamise viisiks parkimislepingust tulenevate leppetrahvinõuete puhul trahvinõude jätmist sõiduki tuuleklaasile. Kui leppetrahvi väljastaja tõendab, et on leppetrahvinõude sõiduki tuuleklaasile jätnud, siis üldjuhul on sellega loetud tõendatuks, et lepptrahvinõue on esitatud.

Edasi menetluslikult on Teil võimalus kas leppetrahv tasuda või jätta tasumata. Viimasel juhul tuleb arvestada, et parklaoperaator võib esitada Teie vastu leppetrahvi nõudes hagi kohtusse. Kohtuperspektiiv sõltub siis parkimistingimuste sisust ja selles osas ma siinkohal andmete puudumise tõttu hinnangut anda ei saa.

Teisele isikule kahju tekitamine on üldjuhul õigusvastane ja kahju tekitaja peab tekitatud kahju hüvitama. Liikuva sõidukiga parkivale sõidukile kahjustuste tekitamise korral vastutab tekitatud kahju eest üldjuhul liikuva sõiduki juht, isegi, kui teine sõiduk oli pargitud liiklusnõuete vastaselt. Selles osas olete õigesti aru saanud, et vastutate tekitatud liikluskahju eest. Kahju kohene hüvitamine ei ole kindlasti keelatud. Samas, kui kahju põhjustanud sõiduk oli liikluskindlustusega kindlustatud, oleks kahju põhjustaja eest kannatanule kahju hüvitanud kindlustusselts. Võite kaaluda võimalust nõuda kannatanule tasutud rahasumma oma kindlustusseltsilt tagasi.

Tere!
Saan teie kirjast aru, et naabreid, kellega teeservituudi saamiseks on vajalik sõlmida kokkulepe on rohkem kui üks. Kuna kinnisvara aegajalt ikka vahetab omanikku, siis õiguskindluse tagamiseks on parem kui teeservituut sõlmitakse notariaalselt ja kantakse kinnistusraamatusse, sest sellisel juhul on see kehtiv ka kinnisasja omanike õigusjärglaste suhtes. Vabas vormis sõlmitud leping sellist õigusindlust ei taga.
Notar valmistab vajaliku lepingu ette ning saab teid kindlasti aidata ka tingimuste seadmisel. Tavapärased tingimused, mis peavad olema lepingus kindlasti ära toodud on juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg, tasu kasutamise eest ja kasutamise viis.
Kui mõni naaber keeldub teeservituudi sõlmimisest, siis olenemata sellest, kas ta tegi seda kirjalikult või suuliselt, on võimalus temalt seda nõuda ka kohtu kaudu, kui vastasel juhul kinnisasjale puuduks juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.

Tervist

Otseselt seadus sellist protsenti või ruutmeetreid ette ei näe. Üldine põhimõte on, et kinnistul asuvate ehitiste kasutusotstarve peab vastama katastriüksuse (kinnistu) sihtotstarbele. Saan aru, et kinnistul elamu funktsiooniga ehitisi ei paikne, mille teenindamiseks on päikesepaneelid mõeldud. Sellisel juhul tuleb lähtuda päikesepaneelide kasutusotstarbest - kui selleks on toota elektrit, siis järelikult peab katastriüksuse sihtotstarve olema tootmismaa.
Maakatastriseaduse § 18¹ lg 3 näeb ette, et tootmismaa on tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sealhulgas:
4) tehnorajatiste maa, mis moodustab iseseisva katastriüksuse, sealhulgas kütte-, vee-, gaasi- ja elektrivarustusega seotud ehitiste maa.
Arvestades, et katastriüksuse sihtotstarve määratakse 5% täpsusega, on kohalik omavalitsus tuletanud selle 2,5% ilmselt põhimõttest, et sellisel juhul ümardatakse protsent veel allapoole ehk maakatastris ei ole vaja sihtotstarbe muudatust teha. Kui protsent on üle 2,5%, siis tuleks ümardada see 5%, mis nõuab juba sihtotstarbe registreerimist maakatastris.

Äriseadustiku § 172 lg 1 kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.

Riigikohus on lahendi nr 2-16-17508 p-s 10 selgitanud, et ÄS § 172 lg 1 teine lause annab koosolekut kokku kutsuvale isikule võimaluse valida, kas saata teade postiaadressil, mis on kantud osanike nimekirja või elektronposti aadressil. Kui vähemalt ühte neist võimalustest on kasutatud, on koosolekut kokku kutsuv isik järginud koosoleku teate saatmiseks ÄS § 172 lg 1 teises lauses ette nähtud korda. ÄS § 172 lg 1 kolmas lause sätestab lisareegli koosoleku teate saatmiseks, nimelt tuleb juhul, kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, teade saata ka sellel aadressil. Sama kehtib ka juhul, kui koosoleku kutsub juhatuse asemel kokku muu selleks õigustatud isik.

Viidatud lahendi p-s 13 on kohus muuhulgas selgitanud, et teate kaotsiminek osanikule edastamise käigus ja selle võimalik kätte saamata jäämine näiteks põhjusel, et osanik ei saa teadet osanike nimekirja kantud aadressil kätte ja postiteenuse osutaja tagastab teate, ei ole koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Vastasel juhul muudetaks koosoleku korrektse kokkukutsumise tõendamine osaühingule põhjendamatult raskeks, mis võib hakata takistama ühingu efektiivset juhtimist. Osaniku enda ülesandeks on tagada, et osanike nimekirja oleks kantud aadress, millele saadetud teate ta kätte saab. Eeltoodu kohaldub ka koosoleku teate saatmisel tähitud kirjaga.

Koosoleku kokkukutsumise teate e-kirja teel kättetoimetamist on Riigikohus selgitanud lahendi nr 3-2-1-10-17 p-s 15. Juhul kui osanike koosoleku toimumise teade saadetakse osanikele e-postiga, loetakse osanike koosoleku teade õigeaegselt saadetuks, kui e-kiri on saadetud osaniku ja ühingu vahelises suhtluses tavapärasel e-posti aadressil ja sellisel viisil, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini sellisel ajal, et osanikule jääks koosolekuks ettevalmistamiseks vähemalt üks nädal. E-kirja tavaline edastamine tähendab selle saatmist adressaadile ning saatmise korral tuleb eeldada, et e-kiri jõuab adressaadini samal päeval, kui see saadeti.

Eelpool toodust tulenevalt puudub seadusjärgne kohustus koosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks paralleelselt posti ja e-kirja teel. Kui koosoleku kokkukutsumise teade on saadetud osanike nimekirja kantud aadressil või muul teadaoleval aadressil on koosoleku kokkukutsumise teade edastatud nõuetekohaselt. Koosoleku teate kättetoimetamisel on oluline jälgida ka ÄS § 172 neljandas lauses toodud tähtaega, st teade peab jõudma adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Esitatud kuupäevadest lähtuvalt ei jõuaks täiendav, e-kirja teel saadetav koosoleku kokkukutsumise teade, enam õigeaegselt adressaadini.

Osanike otsus on osanike koosolekul vastu võetud siis, kui on toimunud hääletamine ja otsuse poolt on antud nõutav arv hääli. ÄS § 170 lg 2 kohaselt on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. ÄS § 174 lg 1 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Reservõppekogunemisel viibimine on ajutine töö tegemise takistus, mis ei eelda töölepingu peatamist. Tööleping säilitab kehtivuse, kuid erisustega. Tasustamise seisukohast on oluline märkida, et reservõppusel viibimise perioodil ei ole tööandja kohustatud maksma töötajale töötasu. Saamata jäänud töötasu kompenseerib töötajale riigi poolt makstav toetust, mille suurus ja maksmise kord on reguleeritud Vabariigi Valitsuse määrusega (leitav lingilt: https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020009).

Töötasu hüvitis on ajutine meede, mille saamiseks on ette nähtud kriteeriumid nii töötajale kui tööandjale. Töötaja seisukohast on peamised kriteeriumid kehtiv tööleping hüvitist taotleva tööandjaga, sh tööleping peab olema sõlmitud hiljemalt 01.01.2021.a. Kui tööandja kvalifitseerub hüvitise kõlbulikuks ning ka töötajale esitatavad kriteeriumid on täidetud, võib antud situatsioonis saada hüvitise maksmisel takistuseks üksnes töötaja viibimine õppekogunemisel kogu kalendrikuu ulatuses. Tõenäoliselt see nii ei ole, mistõttu ei tohiks reservõppusel viibimine omada töötasu hüvitise saamisele mõju.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee