Õigus

Tere!
Lugu sai alguse kui Citypark saatis nõude valesti parkimise eest. Siinkohal pean mainima, et ca 3 aasta eest sai pargitud ühe haigla territooriumil firma autoga ja esitatud vaie, mida ei rahuldatud ja seega trahvisumma ka tasutud. Ehk siis oli neil sellest ajast olemas minu meiliaadress. Jätsin selle aasta algul tulnud teavituse tähelepanuta, sest pole kusagile parkinud. Nüüd aga tuli meilile inkassofirma nõue, milles on märgitud ka koht, aeg ja auto number ja mark. Mul pole aimugi, kellele auto kuulub ja mind ei saa kindlasti seostada ei antud auto ega ka parkimisega. Sain ARK-ist teada, et mul on võimalik neilt saada tõend, et vastav auto ei kuulu mulle ja mind ei seo selle autoga mitte miski. Minu edasine plaan on vaie esitada nii mulle kirja saatnud inkassofirmale kui ka Cityparkile. Kas ma toimin õigest ja kas sel moel saan õigluse jalule seatud. Kas piisab kui ma saadan vaided meilitsi, ehk siis mitte kohapeale minnes. Ja veel, kes tasub mulle mu aja ja närvikulu. Täna Ark-i helistades sain teada, et ma polegi sel nädalal ainus, kel selline mure.
Tänud ette!

Tere. Minu ema ja isa olid abielus. Isa tegi emaga lahusvara lepingu ja kinkelepinguga kinkis kogu oma vara emale. Testamendis määrasid nad peale mõlema surma pärijaks minu. Nüüd on isa surnud. Kas emal on õigus peale isa surma testamenti muuta ja mind pärimisest ilma jätta?

Tere
Soovime oma abielu lahutada. Mees soovib perekonnaseisuametis. Maksejõuetus. Kas on mõttekas enne lahutada ja kõik pärast notariaalselt kinnitada (ühisvara, laste alimendid)? Või ikkagi kõik enne juba notariaalselt kinnitada, lisaks lahutus?

Jäin 15. juunist haiguslehele ning arst lõpetas selle 30.06. Kuna tegu on väikese firmaga, kus tööjõud piiratud, siis sain teada, et tööandja ei ole nõus enam minu aasta alguses planeeritud puhkuse ajaga (juuli lõpust, kokku 3 nädalat). Põhjenduseks on see, et minu haiguslehe tõttu ei saanud ta ise (otsene ülemus ja tööandja) planeeritud puhkusele minna ja tema puhkuse algus nihkus edasi nädala võrra. Pärast pikka vaidlust olen saanud nõusoleku, et võin puhata suvel 1 nädala.
Soovin teada, millised on minu õigused saada puhkus planeeritud ajal ning soovitud mahus (3 nädalat).

Töötan töölepingu järgi esmaspäevast reedeni 8-tunniste tööpäevadega. Tööandjal on soov rakendada töötajaid kordamööda tööle laupäeviti teatud arv tundideks (5h) andes selle vastu vaba aega või tehes lühendatud tööpäevi teistel tööpäevadel.
Kas tööandjal on õigus muuta selliselt ühepoolselt tööaega?
Kas töötajal on õigus sellest muudatusest keelduda ja nõuda seni lepingus kehtivat tööaega?

Tere,
lepingu järgi asusin tööle täiskoormusega, 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Tööajaarvestus toimub summeeritult, mille pikkus on 3 kalendrikuud.
Kas tööajaarvestus käib minu lepingu tingimuste järgi aasta kalendaarse tööajafondi järgi, mis on iga kuu erinev, mitte, et mul nüüd ongi iga kuu 160 tundi. Et kui mul juunis oli näiteks 130 tundi, aga 2015. aasta kalendaarse tööajafondi arvestuse järgi on 160 tundi, siis mul oli 30 alatundi?
Alatunnid tuleks tööandjal tasustada. Aga mis teha siis kui tööandja ei ole nõus neid tasustama?
Ette tänades!

Lõpetasin keskkooli ja lähen kohe edasi õppima ülikooli. Siiani on isa maksnud igakuiselt elatisraha. Kas ta on kohustatud elatisraha edasi maksma kui lähen ülikoolis päevasesse õppesse?

Tere,
küsimus puudutab veelekkest tekkinud kahjustuste hüvitamist kortermajas. Antud juhul toimus veeleke enne korteripõhist veearvestit: lekkis kraani tihend. Kuid asjal on oma eripära. Nimelt korteriomanik vannitoa remondi käigus tõstis veearvesti vannitoast ümber kööki, kus see asub köögikapis, ca 2,2 meetrit veepüstakust. Korteriühistuga ega korteriomanikega mingeid kooskõlastusi selles osas ei toimunud. Samas – vene ajal ehitatud majas algselt (s.t. projektijärgselt) korteripõhiseid veearvesteid polnudki: maja vesi jagati korterite vahel pinna ruutmeetrite järgi. Veearvestid paigaldati reeglina vannituppa võimalikult lähedale veepüstakule (ca 0,5 meetrit).
Küsimus: kuivõrd sellistel eeldustel on õigustatud korteriomaniku pretensioonid korteriühistu vastu hüvitada veekahjustusi saanud köögikapi taastamiskulud?
Missugused seadusepügalad kirjeldatud olukorda käsitlevad?

Tänan

Tere. KÜ-le kuuluva maja allkorrus eraldati üldkasutusest, erastati ja pandi seisma tühja "äripinnana" üle 5a tagasi. Nüüd selgus, et tühjad ruumid hoitakse aastaid ka ilma kütteta, kahjustades seeläbi kaasomandisse kuuluvaid konstruktsioone ning suurendades korterite soojakadu. Seega: 1) kas korteriomanikud saavad esitada eraldi kahjunõudeid allkorruse omanikule, kui omanikuks on KÜ juhatuse liige? 2) kas edasimüümise korral vastutab tagantjärele lagunemise eest ka endine omanik? 3) kuidas ja millisel tingimusel oleks võimalik taotleda allkorruse sundvõõrandamist või üldkasutusse tagastamist? Tänades, korteriomanikud.

Tere,
Kas elatist saab tagasiulatuvalt nõuda perioodi eest, see siis aasta tagasi, kui laps reaalselt elatise nõudja juures ei elanud, ega maksnud ka mingit raha lapse nn kasvatajale! Millestki sõltub üldse see summa mida saab nõuda?